3-10-768/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-768 Haldusasi AS Puhalainen ja Pojad kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 26.02.2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/4341-9 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.05.2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS-i Puhalainen ja Pojad apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - AS Puhalainen ja Pojad, advokaat Ivo Kütt Vastustaja - Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.05.2010. a otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus kontrollis AS-i Puhalainen ja Pojad poolt 2007. a novembris käibeja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust seoses OÜ Mereaktinija nimel väljastatud arvete kajastamisega kaebaja raamatupidamisja maksuarvestuses. AS-i Puhalainen ja Pojad suhtes koostati 08.12.2009. a kontrollakt nr 12.2-3/4341-6. 08.01.2010 esitas kaebaja eriarvamuse. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 26.02.2010. a maksuotsusega nr 12.2-3/4341-9 kohustati AS-i Puhalainen ja Pojad tasuma käibemaksu 50 175 krooni (3206,77 eurot). Maksuotsuse kohaselt on AS Puhalainen ja Pojad 2007. a novembrikuu käibemaksust maha arvanud sisendkäibemaksu, milleks tal õigust ei olnud.

2. AS Puhalainen ja Pojad esitas 23.03.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 26.02.2010. a maksuotsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebajal 2007. a novembris kuidagi võimalik veenduda selles, kas OÜ-l Mereaktinija on töötajaid, milline on käive ja kus asub reaalselt osaühingu kontor. Samuti puudus kaebajal kohustus tuvastada isik, kellega ta tehinguid tegi. OÜ Mereaktinija oli registreeritud käibemaksukohustuslasena ning kaebaja oli varasemalt teinud korduvalt koostööd OÜ-ga Diepal, kellele kuulus Tamsalus laoplats, kuhu puit oli ladustatud. Seetõttu puudus kaebajal alus kahtlustada, et tegemist võiks olla mitte OÜ-le Mereaktinija kuuluva puiduga. Vastustaja väited selle kohta, et OÜ Mereaktinija nimel tehinguid teinud V. ei ole äriühinguga seotud, on paljasõnalised.

3. Tartu Halduskohtu 19.05.2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Riigikohus oma 19.05.2009. a lahendis nr 3-3-1-32-09 asunud seisukohale, et sisendkäibemaksu mahaarvamine on alusetu, kui ostja ei näita äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks. Antud juhul oli kaebaja poolt 2007. a novembrikuus 116 tihumeetri saematerjali soetamisel tegemist omavahel seotud tehingutega, mille koguväärtus oli 328 928,30 krooni (sh käibemaks). Seega oli kaebajal kuni 27.01.2008 kehtinud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RPTS) § 5 lg 1 p 8 ja § 6 lg

5 järgi kohustus tuvastada isikusamasus isikul, kellega ta väidetavalt OÜ Mereaktinija nimel suhtles. Jättes kontrollimata V. -nimelise isiku seotuse OÜ-ga Mereaktinija ning ühtlasi tuvastamata, kellega tegelikult tehinguid tehti, on kaebaja rikkunud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Ebaõige on kaebaja väide, et tal puudus kohustus tuvastada isik, kellega ta tehinguid tegi. Usalduslikud suhted kolmandate isikutega – antud juhul kaebajal OÜ-ga Diapal – ei välista maksukohustuslase kontrollimise kohustust konkreetse äriühingu osas. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja kontrollimenetluse käigus tuvastanud, et V. - nimeline isik ei ole olnud seotud OÜ-ga Mereaktinija. Käibe toimumine kaebaja ja OÜ Mereaktinija vahel ei ole tõendatud vaid allkirjastatud arvetega, kuna OÜ Mereaktinija eitab tehingute tegemist kaebajaga, maksukohustuslane ei täitnud äritegevuses nõutavat hoolsuskohustust isikusamasuse tuvastamisel ning maksumenetluse käigus ei esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kauba tegelikuks müüjaks oli OÜ Mereaktinija. Kirjeldatud olukorras ei piisa arvetel märgitud lepingupoolte vahel tehingute toimumise tõendamiseks argumendist, et OÜ Mereaktinija oli väidetavate tehingute sõlmimise hetkel kantud äriregistrisse ja käibemaksukohustuslaste registrisse, sest registrikanne iseenesest ei tõenda tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel. Vastustaja jõudis kontrollimenetluse käigus tõendeid hinnates õigele järeldusele, et kaebaja ei ole tegelikkuses puitu soetanud arvetel näidatud müüjalt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Kuna arved ei kajasta tegelikult toimunud majandustehingut, siis puudub kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks OÜ Mereaktinija poolt väljastatud arvete alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AS-i Puhalainen ja Pojad apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust. Tähelepanuta on jäetud, et maksuhaldur ei ole kontrollinud tehingu teist poolt ja tegelikku kasusaajat. Kaebajale on arusaamatu, kuidas võetakse teatud asjaolude tuvastamise aluseks täiesti ebausaldusväärse isiku – OÜ Mereaktinija juhatuse liikme D.G. – ütlused. Kaebaja ostis esimese koorma materjali prooviks, et näha, kas see sobib ja kas ta soovib veel seda materjali soetada. Teine koorem telliti eraldi ning kolmas koorem telliti alles pärast teise koorma töötlemist. Seega ei olnud tegemist omavahel seotud tehingutega. Tähelepanuta on jäetud, et 07.05.2009 ei protokollinud maksuhaldur H.G. esitatud küsimusi ning seetõttu on maksuhaldur tõlgendanud selgitusi endale meelepäraselt ja valikuliselt.

Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning jätnud osad tõendid hindamata. Kohus on H.G. i 07.05.2009. a seletust valesti tsiteerinud. Hindamata on jäetud H.G. i 03.02.2010 antud seletus millest nähtub, et puitmaterjali soetamine toimus üksteisest eraldiseisvate tehingutega. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus on ebaõigesti leidnud, et AS Puhalainen ja Pojad on rikkunud hoolsuskohustust, kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud kaebaja pahausksus.

5. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt toimub maksuhalduri kontrolliobjektide valik kaalutlusõiguse alusel. Maksuhalduril ei ole kohustust alustada kontrollimenetlust kõigi teiste kontrollitava maksukohustuslasega tehinguid sõlminud maksukohustuslaste suhtes. Vastustaja ei ole seni pidanud vajalikuks alustada OÜ Mereaktinija suhtes kontrollimenetlust. Kaebaja heidab vastustajale ette üksnes seda, et vastustaja ei ole läbi viinud kontrollimenetlust kolmanda isiku, OÜ Mereaktinija suhtes. Seega möönab kaebaja, et tema suhtes alustatud kontrollimenetlus on läbi viidud korrektselt. Halduskohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud, miks käesoleval juhul on tegemist omavahel seotud tehingutega. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et halduskohus on H.G. i 07.05.2009. a seletust valesti tsiteerinud. Tegemist ei ole tsitaadiga, vaid kokkuvõttega H.G. i seletusest. OÜ Mereaktinija juhtorganiks on juhatus, mille ainukeseks liikmeks oli kõnesoleval perioodil D.G. . Nimetatud isik ei tea midagi OÜ Mereaktinija tegevusest ning eitab volituste andmist kolmandatele isikutele. Eelnevast nähtub üheselt, et OÜ Mereaktinija ei ole kaebajaga tehinguid teinud. Asjakohatu on kaebaja väide, et hoolimata D.G. ütlustest äriühing tegutses ja teostas oma õigusi ilma juhtorganita või ilma juhtorgani teadmata. Tehingute omavahelist seotust kinnitavad muuhulgas asjaolud, et kaup osteti samalt müüjalt, kaup oli sama ja sellest valmistati sama toodet, tehingud toimusid lühikese aja jooksul ning kõik kolm väidetavalt OÜ-lt Mereaktinija ostetud puidukoormat teenisid ühte ja sama eesmärki – täita tellimus OÜ Tiksoja Puit ees. Seega on tegemist omavahel seotud tehingutega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.05.2010. a otsus tuleb jätta muutmata ning AS-i Puhalainen ja Pojad apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Kaebaja väidab, et maksuhaldur ei ole kontrollinud tehingu väidetavat teist poolt - OÜ-d Mereaktinija, ega selgitanud välja, miks viimane käibemaksu ei tasunud. Käesoleval juhul kontrollis maksuhaldur AS-i Puhalainen ja Pojad poolt 2007. a novembris käibeja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust seoses OÜ Mereaktinija nimel väljastatud arvete kajastamisega kaebaja raamatupidamisja maksuarvestuses. Maksuhalduril ei ole iseenesest kohustust alustada kontrollimenetlust ka teiste kontrollitava maksukohustuslasega tehinguid või väidetavalt tehinguid sõlminud maksukohustuslaste suhtes. See, et maksuhaldur ei ole OÜ Mereaktinija suhtes kontrolli teostanud, ei sea kahtluse alla neid asjaolusid, et kaebaja raamatupidamisja maksuarvestuses on kajastatud seaduses sätestatud tingimustele mittevastavaid arveid ning et kaebaja on rikkunud RPTS § 5 lg 1 p-s 8 ja § 6 lg-s 5 sätestatud nõudeid, jättes tuvastamata saematerjali tegeliku müüja.

8. Õige ei ole ka kaebaja väide, et halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kolme saematerjali ostu-müügitehingu puhul oli tegemist seotud tehingutega. Halduskohus on seda seisukohta motiveerinud kohtuotsuse lk-1 3 kaebaja juhatuse liikme H.G. i 07.05.2009. a antud seletusele. Sellest nähtuvalt käis H.G. ise Tamsalus ja tellis kogu saematerjali loaplatsil korraga. Samuti selgitas halduskohus vaidlusaluses otsuses, et omavahel seotud tehingutega on tegemist ka seetõttu, et arvete sisu oli sarnane ja need esitati lühikese perioodi jooksul - 2007. aasta novembrikuus 12 päeva jooksul. Kuna arvetel märgitud maksete summa ületas 200 000 krooni, pidanuks apellant täitma RPTS § 5 lg 1 p-s

8 ja § 6 lg-s 5 esitatud nõudeid ning tuvastama isiku, kellega ta väidetavalt OÜ Mereaktinija nimel suhtles. H.G. on 07.05.2009. a antud seletuses märkinud: „Materjali müüja võttis minuga telefoni teel ühendust tunni-kahe pärast. Juttu ajasime vene keeles. Rääkisime hinnast, kvaliteedist, maksmise korrast. Minu arust oli helistaja nimi V. . /…/Siis leppisime kogused ja hinnad kokku. /…/ Tellisin autod kauba veoks. Vedasin kolm koormat. Iga päev ühe. Esimene koorem toodi Vahile 01.11.2007. Teised 09.11.2007 ja 12.11.2007. Ise kaubal järel ei käinud.“ Eeltoodust nähtuvalt on õige maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht, et kuna kogu saematerjal telliti korraga samalt äriühingult, tellitu toodi kohale kolmes osas ning tellitud saematerjali müügi kohta esitati arved kannavad samuti kuupäevi 01.11.2007, 09.11.2007 ja 12.11.2007, kaup (puit) oli sama ning puidukoormat teenisid ühte ja sama eesmärki - täita tellimus OÜ Tiksoja Puit ees, oli tegemist seotud tehingutega.

Asjaolu, et H.G. i 07.05.2009. a seletuses ei ole protokollitud maksuhalduri küsimusi, ei anna alust väita, et seletus oleks seetõttu ebausaldusväärne või et maksuhaldur ja halduskohus oleksid sellest valesti aru saanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur MKS § 92 lg 3 alusel õigesti jätnud tähelepanuta H.G. i hilisema 03.02.2010. a seletuse kui ebausaldusväärse, sest selles andis kaebaja juhatuse liige esitatud eriarvamusega kooskõlas olevaid, kuid 07.05.2009. a seletuses väidetule vastupidiseid selgitusi. Kaebaja ei ole esitanud hilisemas seletuses toodud väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit ning kaebaja juhatuse liige ei ole põhjendanud, miks erineb tema hilisem seletus oluliselt varasemalt maksuhaldurile samade asjaolude kohta antud seletusest.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et hilisem 03.02.2010. a seletus ei ole usaldusväärne, sest see on antud pärast 08.12.2009. a kontrollakti saamist ja selles varasema seletuse põhjal tehtud järelduste nägemist. Tulenevalt kontrollakti järeldustest on 03.02.201. a seletus ilmselgelt suunatud sellele, et tekitada kahtlusi algselt maksuhaldurile antud seletuse sisus ja välistada täiendava käibemaksu juurdemääramine väitega, et tegemist ei olnud seotud tehingutega. Seega on ebausaldusväärsed ja tõendamata ka apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et esimene koorem saematerjali osteti prooviks ja järgmised tellimused tehti iga järgneva koorma kättesaamise järel.

9. Õige ei ole ka kaebaja arvamus, et halduskohus on andnud meelevaldse ning põhjendamatu hinnangu OÜ Mereaktinija juhatuse liikme D.G. seletusele ja on jätnud arvestamata asjaolu, et raha kauba (puitmaterjali) eest jõudis OÜ Mereaktinija kontole. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga, et juriidiline isik on fiktsioon, mis saab tegutseda üksnes oma organite kaudu, mistõttu on ka ilmne, et mitte iga suvalise ja juriidilise isikuga mitteseotud isiku (V. ) tegevust ei saa lugeda juriidilise isiku tegevuseks. OÜ Mereaktinija juhtorganiks on juhatus, mille ainukeseks liikmeks oli vaidlusalusel perioodil D.G. . Nimetatud isik andis maksuhaldurile selgituse, et oma tuttava Maksimi õhutusel vormistati 2007. a suvel OÜ Mereaktinija tema nimele, mille eest maksti talle 3500 krooni, ja et selle äriühingu tegevusest ei tea ta midagi ning ei ole andnud kolmandatele isikutele volitust OÜ-d esindada. Töötajaid OÜ-l ei ole. Samuti ei ole ta kuulnud midagi AS- st Puhalainen ja Pojad ega tea, kas ja millist kaupa OÜ Mereaktinija viimasele müüs. Puidumaterjali müügi eest esitatud arvetele tema alla kirjutanud ei ole. Kaebaja juhatuse liige H.G. on oma 07.05.2009. a seletuses märkinud, et OÜ Mereaktinija tegeliku juhatuse liikme nimi D.G. ei ole talle tuttav. Seega eitas OÜ Mereaktinija ainus juhatuse liige, kes oli seadusest tulenevalt volitatud teiste äriühingutega tehinguid tegema, 2007. a novembris puidumaterjali tehingute toimumist kaebaja ja OÜ Mereaktinija vahel. Kuna kaebaja ei täitnud maksuhalduri poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ka seadusest tulenevat hoolsuskohustust, s.o ei kontrollinud V. -nimelise isiku seotust OÜ-ga Mereaktinija ega tuvastanud, kes on kauba tegelikuks müüjaks, siis on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaup ei ole soetatud OÜ-lt Mereaktinija, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning kaebajal puudus õigus selle äriühingu nimel väljastatud arvetel kajastuvat käibemaksu maha arvata. Seega ei tõenda asjaolud, et OÜ Mereaktinija nimel esitatud arved olid nõuetekohased ning neil märgitud summad tasuti müüja pangakontole, veel käibe toimumist just kaebaja ja OÜ Mereaktinija vahel.

10. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja ei ole täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust, jättes tuvastamata V. -nimelise isiku ja tema seose OÜ-ga Mereaktinija. Senise kohtupraktika kohaselt ei pea maksukohustuslane teadma, et tehingu teiseks pooleks ei ole arvetel näidatud isik olukorras, kui talle ei oleks sellele viitavad asjaolud selgunud ka juhul, kui ta tehingu teostamisel käitunuks nõutava hoolsusega. Kuni 27.0.1.2008 kehtinud RPTS § 5 lg 1 p 8 ja § 6 lg 5 kohustasid ettevõtjat tuvastama sama seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle

200 000 krooni või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Kõnesolevate tehingute puhul oli tegemist omavahel seotud tehingutega, millede väärtus oli kokku 328 928.30 (sh käibemaks) krooni. Kuna need tehingud toimusid 2007. a novembrikuus, olid omavahel seotud ning maksete summa ületas 200 000 krooni, siis pidi kaebaja täitma RPTS § 5 lg 1 p-s 8 ja § 6 lg-s 5 esitatud nõudeid ning tuvastama isiku, kellega ta väidetavalt OÜ Mereaktinija nimel suhtles. Asja materjalidega ei ole tõendatud, et kaebaja täitis seadusest tulenevat hoolsuskohustust, kuigi tal oli võimalus kontrollida V. - nimelise isiku seotust OÜ-ga Mereaktinija kas äriregistri avaliku teabesüsteemi andmete või krediidiinfo andmete põhjal. Neist andmetest oli näha, kes on OÜ Mereaktinija ainus esindusõigusega isik, mis olid OÜ registrisse kantud tegevusalad jne. Ostja ei ole seadusest tulenevat kohustustust müüja isikusamasuse tuvastamisel. Kuna maksukohustuslane on antud juhul eiranud hoolsusnõudeid, mille tagajärjel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis oli sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastane. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv, tasu õigusabi eest) HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust kaebajalt nende kasuks menetluskulude väljamõistmiseks.

Agu Timmi Einar Vene Maili Lokk