2-11-1465/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-11-1465 Määruse tegemise kuupäev ja koht 06. juunil 2011.a, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) avaldus A K vanema hooldusõiguse äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) /asukoht Peetri plats 5, Narva/ Avaldaja esindaja: Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektor Olga Jamskaja /asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post: sotsiaalabiamet@narva.ee/ Puudutatud isikud:  A K /isikukood XXX, elukoht XXX/  Alaealine laps Š K /isikukood XXX, asukoht Narva Laste Varjupaik, aadress Maslovi 3a, 20104 Narva/  Alaealine laps A K /isikukood XXX, asukoht Narva Laste Varjupaik, aadress Maslovi 3a, 20104 Narva/ Alaealiste laste esindaja riigiõigusabi korras: vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin /Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ, asukoht Juhkentali 3, 20308 Narva/  AV /isikukood XXX, elukoht XXX/ Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev 24.05.2011, avalikul kohtuistungil Istungil viibinud isikud Istungisekretär Olesja Tvoronovitš Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja, laste esindaja, A. K, A. V

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada. 2. Võtta A K (isikukood XXX) täielikult ära hooldusõigus (isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus) laste Š K (isikukood XXX) ja A K (isikukood XXX) suhtes. 3. Kuni lastele Š K (isikukood XXX) ja A K (isikukood XXX) eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid Narva Linnavalitsus. 4. Eestkostja ülesannete täitmisel on Narva Linnavalitsusel eestkostja õigused ja kohustused. 5. Saata kohtumäärus 10 päeva jooksul peale jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. 6. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. A K, A V ja Narva linna menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-11-1465

2(8) 2. Š K ja A K õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post vmknarva.menetlus@kohus.ee) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Kohtule 18.02.2011 esitatud avalduse kohaselt A K perekond on võetud Narva linna Sotsiaalabiametis arvele seoses tema poolt vanema õiguste laste Š K, A K ja AV (endine K) suhtes mittetäitmise tõttu. Laste Š K ja A K sünni dokumentides puudub kanne isa kohta. Lapse A V (endine K) üle 14.02.2011 oli tuvastatud isadus A V poolt ja laps oli üleantud isale kasvatamiseks.

Narva Alaealiste komisjoni teatise 21.04.2010 nr 212-10/2311 alusel olid tuvastatud juhtumid, kui A K oli läinud kodust ära mitu korda, jättes lapsed ilma oma hooldamiseta. A K ei saa hakkama laste kasvatamisega, ei saa nende õppimist ega käitumist kontrollida, ei täida korduvalt Narva Alaealiste komisjoni otsust 09.02.2010 asi nr 02-10 poja Š suhtes (vestlusele suunamist psühholoogi juurde). 28.04.2010 Sotsiaalabiametis vastuvõtul tunnistas A K eelpool nimetatud fakte, kohustus mitte jätta enam lapsi ilma oma järelvalveta või oma ema T K (tervise puuetega isik, kes ise vajab kõrvalabi) ülalpidamisele ning lubas kohusetundlikult tegeleda laste kasvatamise ja õppimisega. A K oli läbi viidud vestlus vanema kohustuste täitmisest kõrvale kadumisest ning vastutusest laste eest ja ta on teadlik vastutusest Perekonnaseaduse kohaselt.

Vaatamata A K poolt antud kohustustele sai Narva linna Sotsiaalabiamet Ida Prefektuuri teatise 20.09.2010. nr 10.1-01/29985 alusel Š K poolt 08.09.2010 väärteo sooritamise kohta (nimelt alkohoolse joogi tarvitamine alaealise poolt) ja Narva 6. Kool 06.10.2010 nr 2.1-14/34 teatise alusel Š K ja A K poolt koolis põhjuseta puudumise ja nende ema tegevusetuse kohta. Antud faktid näitavad, et A K ei täida vanema isikuhooldusõigusi laste kasvatamisel ning laste igakülgse heaolu eest hoolitsemisel. 13.10.2010 külastas lastekaitseinspektor perekonda elukohal XXX, kus A K teistkordselt kohustus tugevdada kontrolli laste eest ja võtta ühendust klassijuhatajaga laste kooli käimisega ja õppimise korraldamisega seotud probleemide lahendamiseks. Perele on osutatud sotsiaalnõustamine toimetulekuraskuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks ning laste ja nende emaga on läbi viidud vestlus laste poolt toime pandud õigusrikkumisest ja käitumisest. A K oli läbi viidud vestlus vanema hooldusja kasvatuskohustuste täitmisest laste suhtes Perekonnaseaduse kohaselt kuid Narva 6. Kooli 15.11.2010 nr 2.1-14/86 teatise alusel Š K ja A K ei käi koolis alates 03.11.2010. A K poolt isikuhooldusõiguse mittetäitmise põhjuste väljaselgitamiseks laste kasvatamise, õppimise ja nende käitumise eest kontrollimise suhtes, külastas lastekaitseinspektor 22.11.2010 perekonda aadressil XXX, ning tuvastas, et A K viibimiskoht oli mitu päeva teadmata ja lapsed on jäänud ilma vanemliku hoolitsuse ja järelvalveta. Kuna A K poolt laste hooletussejätmine ohustas nende tervist ja elu, olid lapsed Š K ja A K suunatud Narva

Tsiviilasi nr 2-11-1465

3(8) Laste Varjupaika elamiseks. 13.12.2010 perekonna kodukülastuse käigus oli A K hoiatatud vastutusest Perekonnaseaduse kohaselt ja lapsed olid antud üle emale pärast Narva haigla nakkushaiguste osakonnast ravimiselt lahkumist.

Kuid juba 12.01.2011 sai Narva linna Sotsiaalabiamet teatise selle kohta, et ei viibi A K mitu päeva kodus koos lastega. 12.01.2011 oli A K telefoni teel kutsunud lastekaitseinspektori vastuvõtule, kus kinnitas, et ta puudus kodust alates 10.01.2011 kella 20.00 kuni 12.01.2011 kella 14.00, jättes lapsi ilma oma hooldamiseta ning andis lubaduse elada lastega ja kohusetundlikult täita vanema kohustusi laste suhtes (A K seletus 12.01.2011). A K kohustuste täitmise laste kasvatamise ja hooldamise suhtes 13.01.2011 kella 14.30 külastas Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektor laste Š K, A K ja A K perekonda aadressil XXX, ja tuvastas järgmised asjaolud: laste ema A K puudus kodust alates 12.01.2011 kella 20.00 kuni käesoleva ajani, jättis lapsed ilma oma hoolitsuse ja järelvalveta, millega ohustas laste tervist ja elu. Sellest saab järeldada, et A K teadlikult on jätnud oma lapsed ilma vanemliku hoolitsuse ja järelvalveta ohtlikkusse olukorda kauaks ajaks.

Kuna antud olukorras laste Š K, A K ja A K ema A K poolt korduv hooletussejätmine kodus kahjustas nende huvi ja ohustas laste kehalist, vaimset ja hingelist heaolu ning ei soovi või ei ole võimeline A K ohtu ära hoidma, 13.01.2011 lapsed olid paigutatud Narva Laste Varjupaika, kus viibib käesoleva ajani. Narva Laste Varjupaik on Narva linna Sotsiaalabiameti hallatav asutus, mille ülesandeks on vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele ajutise ööpäevase abi, tugi ja kaitse osutamine. Narva Laste Varjupaik tagab lastele hooldamise ja meditsiinilise abi.

Lähtudes A K käitumisest ja tekkinud olukorrast ei ole ta võimeline tagada lastele vajalikku hoolitsemist ja ohutust, mistõttu laste tervis ja elu on ohtu seatud, esitas Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu kohtule taotluse kohaldada kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas esialgset õiguskaitset, mis oli rahuldatud Viru Maakohtu 17.01.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-1465.

A K vanema õiguste määramiseks perekonna kohta kogunenud informatsiooni kohaselt on ilmnenud, et Narva Alaealiste komisjoni vastuse päringule 02.02.2011 nr 113-10/37-2 kohaselt S K kohta on esitatud komisjonile 6 taotlust Politseiprefektuurist ja Narva 6. Keskkoolist ja mõjutusvahendid ei olnud lapse ja tema emaga täidetud, millest järgneb et A K ei tegele laste kasvatamisega, ei suuda luua nendele sobiva eluja kasvukeskkonda, mõjutada laste käitumist ja tegevusi, mille põhjusel rikuvad lapsed Põhikooli-ja gümnaasiumiseadust ja soritavad väärtegusid. Käesoleval ajal on komisjoni läbivaatamisel S Tapa erikooli suunamise küsimus.

Narva 6. Kool 27.01.2011 nr 2.1-14/188 vastuse päringule kohaselt ema ei pööra lastele vajalikku tähelepanu. Kooliaja jooksul ei ole ema kordagi huvi tundnud oma laste õppeedukuse vastu. Vanemapoolse kontrolli puudumise põhjusel lapsed rikuvad Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse ja on kooli sotsiaalpedagoogi järelvalve all põhjuseta puudumiste ja madala õppeedukuse tõttu, mis toob kaasa laste õiguste hariduse omandamise suhtes rikkumist isiksuse igakülgse arendamisele ja on ohtlikuks laste tulevikule.

Sihtasutuse Narva Linnaelamu iseloomustuste 18.01.201 nr 41 kohaselt Š K ja A K kaotasid aadressil XXX, registreeringu ema hooletusest tingitud dokumentide mitteõigeaegse vormistamise tõttu. Laste kasvatamisega tegeleb A K ema - T K. A K on korratu eluviisiga, on korduvalt pikaks ajaks kodust lahkunud, jätnud lapsed eaka vanaema hoole alla, kes pole oma tervisliku seisundi tõttu suuteline isegi enda eest hoolitsema. Alates 10.01.2011 kuni 18.01.2011 ei ela A K nimetatud aadressil ja olid lapsed jäetud enda hooleks, ning nad rikuvad sageli ühiselamus avalikku korda.

Tsiviilasi nr 2-11-1465

4(8) Politseiameti Karistusregistri 20.01.2011 nr 3156 andmete kohaselt omab A K kriminaal-ja halduskaristused.

Perearsti Sergei Volobujevi andmetel 01.02.2011 laps A K, sünd 2009.a perearstil ei ole registreeritud, läbivaatamisele ei tulnud, meditsiinilist abi ei saanud (sh ka haiglas), lapsele ei tehtud plaanilist vaktsineerimist, mis näitab ema ükskõiksust lapse tervise ja heaolu suhtes, tema suutmatus ja soovimatus lapse eest hoolitseda. Perearsti tõendi kohaselt 2010 aastas Š ja A iseseisvalt ilma emata pöördusid meditsiinilise abi saamiseks külmetushaigustega seoses. Lapsele kodu vajaliku hoolduse ema poolt ja ravimise puudumise tõttu, ja arvestades seda, et ema ei saatnud last 23.04.10 ja 08.11.10 perearsti visiidi ajal, ei tuntud huvi lapse tervise vastu ning ei tegele lapse ravimisega, Š oli hospitaliseeritud Narva haigla Laste osakonda. Hospitaliseerimise ajal alates 08.11.10 Š 09.11.10 kell 14.00 läks ta ära omavoliselt haiglast, mille põhjusel ei saanud vajalikku ravi. Ka sel juhul ema ei pööranud oma tähelepanu poja tervise parandamisele ning ei võetud vastu vajalikke meetmete lapse ravimise jätkamiseks. Perearsti Sergei Volobujevi andmetel 2010 aasta viimastel kuudel pöördusid Š K ja A K tema juurde ema kohaleolekuta koolist vabastamiseks tõendit küsides tagasiulutuvalt külmetushaigustega seoses. Selline A K käitumine näitab et ta ei täita oma isikuhoolduskohustust laste järele valvata ja nende igakülgse heaolu eest hoolitseda.

SOS Lasteküla Eesti Ühingu teatise 09.02.2011 kohaselt oli 26.01.2011 A K suunatud lastekaitseinspektoriga SOS Lasteküla Eesti Ühingu vanemaklubisse ja lastega perekonnale tugiisiku teenusele, mille ta andis lubadust külastada ega lubadust ei täitnud. A K omab neljaklassilist haridust ja kardab kirjutamist, on ebastabiilne emotsionaalselt, ebakriitiline oma käitumise suhtes, laste äravõtmise põhjust näeb teiste inimeste tegevuses, süüdistades ametnike. A sõnade kohaselt ta lubab mõnikord endale võtta kergeid narkootikume, kuid probleeme selles ei näe. Projekti vanemaklubi A K enam ei külasta ning antud etapil ei ole otstarbekas sõlmida A K'ga lepingu projektis tööks kuna klient ei ole koostööks motiveeritud.

Narva Laste Varjupaika andmete kohaselt 24.01.2011.a. A esimest korda külastas lapsi pärast nende sattumist 13.01.2010 lastevarjupaika. Pärast seda külastas ta lapsi 25.01.11, 26.01.11, 30.01.11 ja 08.02.2011.a. õhtuti, seetõttu lastevarjupaiga spetsialistidel ei õnnestunud temaga kohtuda ega vestelda. 01.02.2011.a. tuli A Laste Varjupaika juhataja kutsel ja psühholoogi juurde. Vesteldi lastest sealhulgas S - tema käitumisest varjupaigas ning süstemaatilisest koolist puudumisest. Vestluse tagajärjel lepiti kokku ema koostööst varjupaiga psühholoogiga. Kohtumisele kindlaks määratud ajal 04.02.11 ja 11.02.11 A ei tulnud. Laste Varjupaigas elamise ajal, ema ei näidanud initsiatiivi varjupaiga spetsialistidega kohtumisteks ja suhtlemiseks, ) ei võtnud ühendust Laste Varjupaiga juhataja, psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga ning ei huvitanud lapse elamise ja õppimisega. On kinnitatud faktid A K narkootikumi tarvitamist ja laste ema hoolitsuse ja järelvalveta jätmine, initsiatiivi ja motivatsiooni puudumine spetsialistide poolt abi saamiseks, ise enda ja oma suhtumist probleemide vastu soovimatus muutmiseks.

Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektoriga olid 17.01.2011, 24.01.2011, 02.02.2011 viidud läbi A K vestlused, mille käigus tunnistas ta narkootikumi tarvitamist ega ei tunnista oma narkootikumisõltuvuse probleemi, mille põhjusel ei täitnud oma lubadust Narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsiooni keskuses "Sind ei jäeta üksi", kuhu teda suunas Narva linna Sotsiaalabiamet, ravimise, rehabilitatsiooni ja psühholoogiteenuse saamiseks või psühhiaatri vastuvõtule. A K oli mitu korda osutatud sotsiaalnõustamist lapsele dokumentide vormistamiseks, registreerimise taastamiseks, toimetulekuraskuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, kuid tänaseks päevaks A K ei teinud seda ilma mõjuvate põhjuseta. Narva linna Sotsiaalabiametil on teada, et A K saab peretoetusi summas 191,79 euro ja teenib raha mitteametlikult, kuid on silmapaistev see asjaolu, et raha ei kuluta ta lastele soodsate elutingimuste loomiseks ja säilitamiseks ja laste vajadusele. A K sõnade kohaselt ta armastab oma lapsi, kuid see ei muutnud tema eluviisi ja suhet laste kasvatamises, ei mõistnud oma vastutust laste kasvatuse ja hoolduse eest. Mitmel korral A K oli kutsunud Narva linna

Tsiviilasi nr 2-11-1465

5(8) Sotsiaalabiametisse lastekaitseinspektori vastuvõtule (20.01.11, 21.01.11, 24.01.11, 07.02.11) laste hooldusega seotud küsimuste lahendamiseks kuid ta ei tulnud ilma mõjuvata põhjuseta ega võtnud ühendust lastekaitseinspektoriga, mis tunnistab teda mittehuvitamist oma ja laste probleemide lahendamiseks ja enda eluviisi ja lastesse suhtumisse muutmiseks. A K ei suuda ja temal puudub tahe oma narkootikumi sõltuvus probleeme lahendamiseks, lastele vajalikke elutingimuste ja hoolduse loomiseks, muuda oma eluviisi ja suhtumist laste kasvatusse ja hooldusse. A K ei toimi kooskõlas laste huvidega, ignoreerides Narva linna Sotsiaalabiameti ja Narva Laste Varjupaika poolt pakutavaid soovitusi, teenuseid ja abi.

Narva linna arvamusel A K tuleb isikuhooldusõigused täielikult ära võtta, kuna laste S ja A kehalist, vaimset ja hingelist heaolu ohustab ema poolt hooletussejätmine. A K ei soovi ohtu ära hoida seoses sellega, et ta pikka aega ei täita oma hoolduskohustust laste kasvatamises ja hoolitsemises, mitmekordselt ja pikaajaliselt puududes ) kodus, jättis lapsed ilma vanemliku hoolitsuse ja järelvalveta. A K, olles õigustatud isiklikult kasvatama ja ülal pidama oma lapsi, hoolitsema nii laste isiku kui ka lastele kuuluva vara eest ning otsustama lastega seotud asju, on samaaegselt kohustatud teostama seda Õigust laste huvides, kuid ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, millega kahjustab laste huve. A K varahooldusõiguste äravõtmine on põhjustatud sellega, et ei ole otstarbekaks seda jätta isikule, kes ei ole suuteline oma laste üle hoolitsema. Lähtudes ülaltoodust, Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, on seisukohal, et ema juures viibimise ajal laste kehalist ja vaimset heaolu ohustamise ja laste hooletussejätmise tõttu laste koju tagastamine ei ole nende huvides ning A K on alus hooldusõiguse (so isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse) täielikult äravõtmiseks, kuna kõik Narva linna perele osutatud abinõud ei ole tulemusi andnud ja on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Eeltoodu alusel avaldaja palub võtta täielikult ära A K (isikukood XXX) vanema hooldusõigus alaealiste laste Š K (isikukood XXX) ja A K (isikukood XXX) suhtes.

LASTE ESINDAJA SEISUKOHT

Š K ja A K riigi õigusabi korras määratud esindaja 15.03.2011.a kohtusin A K tema elukohas Narva Laste Varjupaigas ja vestles temaga ning Narva Laste Varjupaiga juhatajaga asjaoludest, mis on seotud alaealiste Š K ja A K huvidega käesolevas asjas. 15.03.2011.a kohtus esindaja Š K lastetoas aadressil Narva Kreenholmi 40 ja vestles temaga asjaoludest, mis on seotud alaealiste Š K ja A K huvidega käesolevas asjas.

18.03.2011.a kohtus esindaja asjast puudutatud isikuga A K advokaadibüroos ja vestles temaga asjaoludest, mis on seotud alaealiste Š K ja A K huvidega käesolevas asjas.

21.03.2011 vestles esindaja Narva linna Sotsiaalabiameti töötajaga Olga Jamskaja, kes esindab sotsiaalabiametit käesolevas asjas.

Esindaja toetab Narva linna Sotsiaalabiameti avaldust ja nõustub A K vanema hooldusõiguse äravõtmisega alaealiste suhtes Sotsiaalabiameti avalduses toodud põhjustel.

Esindaja arvab, et käesoleva asja lahendamisel tuleb arvestada Riigikohtu seisukoht, mis on toodud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruses nr 3-2-1-155-09.

Š K ja A K esindaja arvab, et nende osavõtt kohtuistungist ei ole otstarbekas.

LASTE ÄRAKUULAMINE

14.04.2011 kohtu poolt ärakuulatud laps A K seletas, et ema hoolitseb nende eest, ei jätnud need söömata. Praegu viibib ta ja tema vend Š Laste Varjupaigas kolmandat korda, seletada miks nad

Tsiviilasi nr 2-11-1465

6(8) sinna sattusid laps ei osanud. Ema elab Narva-Jõesuus oma elukaaskasega.

Kohtul ei õnnestunud ära kuulata Š K, kuna ta ei ilmunud kohtusse ning ei Narva Sotsiaalabiameti töötaja kui ka emal A K ei saanud teda kohtusse tuua.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid avaldaja ja laste esindajad oma nõuete, arvamuste ja nende põhjenduste juurde.

A K ei nõustunud avaldusega ja arvab, et lapsed peavad elama vanematega. Ta tegeleb lastega, praegu poeg elab koos temaga, tütar aga varjupaigas. Š ei taha käia 6. Koolis, ta soovib minna 9. Kooli, uuest õppeaastast ta läheb sinna. Lastele käesoleva ajani ei ole tehtud vajalikud isikut tõendavad dokumendid kuna emal ei ole raha. Väike laps – poeg elab oma isa vanemate juures.

A V seletas, et väike laps elab temaga, A K suhtleb lapsega, probleeme pole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära avaldaja, laste esindaja ja asjast puudutatud isikud, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldusõigus) ning otsustada lapsega seotud asju.

PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas § 134 lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loetletuid.

PKS § 135 lg 1 alusel võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.

PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Vastavalt PKS § 123 lg 1 teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 29.09.1999 otsuses asjas nr 3-2-1-78-99 selgitanud, et vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides.

Oma 01.03.2007 otsuses asjas nr 3-2-1-4-07 on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks on lapse huvide kaitse. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve.

Tsiviilasi nr 2-11-1465

7(8) Eeltoodu on kohaldatav ka hooldusõiguse äravõtmisel.

Kohus tuvastas, et laps Š K on sündinud XXX.a ja laps A K on sündinud XXX, nende ema on A K, laste isa kohta laste sünniaktides kanne puudub.

Eestkosteasutus Narva linn palub võtta A K isikuhooldusõigus täielikult ära laste Š ja A K suhtes, sest laste ema ei täida laste kasvatamisja hooldamiskohustust, avaldab lastele kahjulikku mõju ja seab laste suutmatusega täita oma kohustusi ohtu.

Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.

Asja materjalidega on tõendatud, et laste ema on jätnud oma lapsed hoolitsuseta, mis ohustab nende kehalist, vaimset kui hingelist heaolu. Tuvastatud on, et lapsed on ema poolt hooletusse jäetud, lapsed asuvad Laste Varjupaigas. Laste ema kulutab lapsetoetused enda äranägemise järgi vaid enda tarbeks, tal on olnud probleeme narkootikumidega.

Kohus leiab, et hooldusõiguse põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. A K on kohtule avaldanud, et kõik asjaolud, mis on toodud Narva linna avalduses vastavad tegelikkusele. Seega on laste ema käitumise tõttu ei saa ta laste kasvatamisel ega laste eest hoolitsemisel osaleda, lapsed ema poolt hooletusse jäetud. Laste ema ei ole suutnud oma vanema kohustusi täita võttes arvesse eelkõige lapse huve. Seega on lapsevanem oma vanema õigused jätnud täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Kohus tuvastas, et lapsed pidevalt viibivad Laste Varjupaigas või oma vanaema juures, laste ema ei osale laste kasvatamises, siis on kohtul põhjust eeldada, et muud võimalikud meetmed A K veenmiseks laste eest hoolitsemiseks ja oma eluviisi parandamiseks, ei anna tulemusi.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et tuleb A K võtta täielikult ära hooldusõigus laste Š K ja A K suhtes.

PKS § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. TsMS § 550 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses.

Kuna kohus võtab laste Š K ja A K emalt A K täielikult ära hooldusõiguse laste suhtes, siis tuleb PKS § 171 lg 1 kohaselt määrata lapsele eestkostja.

PKS § 176 lg 1 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on vallavõi linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.

Vastavalt TsMS § 5631 vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Kohtumäärus tuleb saata 10 päeva jooksul peale jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

VANEMA HOOLDUSÕIGUSE PIIRAMISE TAGAJÄRJED

Tsiviilasi nr 2-11-1465

8(8)

Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 123 lg 2 kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Kuna kohus teeb lahendi laste huvidest lähtudes, siis on õige jätta laste Š K ja A K menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova Kohtunik