2-09-11708/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-11708

Tsiviilasi

KÜ Puškini tn 22 hagi OÜ Kotkas&KO vastu võla

20 039.44 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1280.75 eurot (20 039.44 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Puškini tn 22 ja OÜ Kotkas&KO apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – KÜ Puškini tn 22 (registrikood

80189336)

Apellant (kostja) – OÜ Kotkas&KO (registrikood 10604609)

RESOLUTSIOON

KÜ Puškini tn 22 apellatsioonkaebus jätta rahuldamata

ja

OÜ

Kotkas&KO

apellatsioonkaebus

rahuldada

osalisel.

Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsus

osaliselt OÜ-lt Kotkas&KO KÜ Puškini tn 22 kasuks

väljamõistetud

võlgnevuse

osas

ja

mõista

OÜ-lt

Kotkas&KO välja KÜ Puškini tn 22 kasuks võlgnevus 819

eurot 54 senti (kaheksasada üheksateist eurot 54 senti).

Muus osas jätta Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsus

muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus jätta 64 % ulatuses OÜ

Kotkas&KO kanda ja 36 % ulatuses KÜ Puškini tn 22

kanda.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 76 % ulatuses OÜ

Kotkas&KO kanda ja 24 % ulatuses KÜ Puškini tn 22

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. KÜ Puškini tn 22 esitas 18.03.2009 maakohtule hagiavalduse OÜ Kotkas&KO vastu kostjalt

korteriomandi seaduse (KOS) § 1 lg 1, 2; § 2 lg 1; § 13 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg

1, AÕS § 75 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks võla 20 039.44 krooni

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuuluvad kostjale omandiõiguse alusel mitteeluruumid Narvas Puškini 22

XX ja XX. Puškini 22 majas on moodustatud korteriühistu ning kostja on korteriühistu liige.

Kostja on tarbinud korteriühistu vahendusel kommunaalteenuseid, kuid maksnud on tarbitud

teenuste eest osaliselt. Seisuga 02.03.2009 on kostja võlgnevus hageja ees 20 039.44 krooni.

Hageja on esitanud kostjale majandamiskulude arved lähtudes põhikirjas sätestatust ning

korteriühistu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute otsustest.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et põhiosa hageja nõudest on põhjendamatu või tõendamata.

Hageja nõuab kostjalt tasu teenuste, kütte, külma vee, prügiveo ja postiteenuse eest. Hageja

esitatud arvest ei ole selge, milliste teenuste eest hageja nõuab kostjalt tasu, ja teenuste

arvestamise metoodika. Kostja leidis, et teenuste hind 9.50 krooni/m2 on põhjendamatu, kuna osa

hinna sisse arvestatud teenustest pole kostjale osutatud. Kostja ruumidel on eraldi sissepääsud,

seega kostja ei kasuta ning ei oma sissepääsu elamu trepikotta ja muudesse maja

üldkasutatavatesse ruumidesse ning seega ei pea ta kandma nende ruumide kasutamisega seotud

kulusid. Kostja kasutab oma ruumide kütmiseks gaasikütet ja teostab oma tegevuse jäätmete

äravedu omal kulul. Samuti on hageja lisaks prügi väljaveo tasule, mis majandustegevuse plaani

järgi sisaldub summas 9.50 krooni/m2, määranud kostjale prügiveo eest täiendavalt summa 100-

300 krooni kuus. Hageja ei ole nimetanud õiguslikku alust, mille kohaselt maksab postiteatis

26.60 krooni, seega ei ole ka see kulu põhjendatud. Krediidi väljamaksmise summade osas tuleb

jätta hagi rahuldamata, kuna nimetatud summad ei ole KÜS § 151 lg 1 mõttes majandamiskulud,

kuna on seotud elamu remontimisega ja kostja raamatupidamises objektiivseks kajastamiseks

peavad need kajastuma kuludena põhivarale. Kuna hageja on keeldunud kostjale tutvustamast

dokumente, mille alusel hageja arvestab majandamiskulusid, tasus kostja majandamiskulusid

tegelikkuses tarbitud teenuste eest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 22. detsembri 2009 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja

OÜ-lt Kotkas&KO KÜ Puškini tn 22 kasuks 16 939.44 krooni. Menetluskulud jättis kohus TsMS

§ 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja KÜ Puškini tn 22 liige. Ka korteriühistusse

kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad KÜS §-s 151 loetletud teenuseid. Seetõttu on nad

kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud, s.o

vastavalt KÜ Puškini tn 22 põhikirja p-le 3.2.

KÜ Puškini tn 22 liikmete 11.12.2007 üldkoosoleku otsusega kinnitati juhatuse pakutud 2008. a

plaani projekt, kus oli määratud muuhulgas majanduskulude tasu 6 krooni/m2.

Korteriühistu juhatuse 10.03.2008 koosoleku protokollist nr 12 nähtub, et juhatus otsustas saata

kostjale arved kommunaalteenuste eest tähitud kirjadega, kuna kostja keeldub arvete

vastuvõtmisest. Samuti otsustati pöörduda Narva linna ehitusinspektsiooni poole, selgitamaks

välja, kas kostja poolt alternatiivse gaasikatla kasutamine on seaduslik või mitte, kas tal on

olemas vastav luba ja saadud vastavalt 2002 ehitusseadusele hoone omanike nõusolekud.

Korteriühistu juhatuse 29.04.2008 koosoleku protokolli nr 13 järgi tuli Narva Linna

Arhitektuuriosakonna ehitusjärelvalvest vastus, et kostja sai loa hoone fassaadi muutmiseks.

Soojussüsteemi demontaaži ega alternatiivsoojussüsteemi paigaldamist pole projektiga ette

nähtud. Otsustati teha kostjale ümberarvestus alates korteriühistu loomise momendist (kuna seda

tasu pole temale arvestatud) ning esitada tasu arves koos teiste kommunaalteenuste tasudega.

KÜ Puškini tn. 22 liikmete 22.05.2008 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati muuta 2008. a

majandustegevuse plaani ning määrata majanduskulude tasu 9.50 krooni/m2.

Korteriühistu juhatuse 04.08.2008 koosoleku protokollist nr 16 nähtuvalt saatis kostja

järjekordse kirja selle kohta, et ei hakka tasuma arveid kommunaalteenuste eest. Korteriühistu

juhatuse 04.08.2008 koosolekul otsustati alates uuest soojusperioodist 2008-2009 arvestada

kostjale tasu kaudsoojuse eest 20% omandis oleva ruumi pinnast.

Kostja on 23.01.2008 tavajäätmete äraveo lepingu nr 282 järgi tellinud Adelan Prügiveod OÜ-lt

segaolme-, suur- ja ehitusjäätmete äraveo teenust. Pangaväljavõtte kohaselt on kostja

ajavahemikul 06.03.2008-04.05.2009 tasunud Adelan Prügiveod OÜ-le 1442.65 krooni. Kohus

luges nimetatud lepinguga ning tunnistajate J.K. ja L.N. ütlustega tõendatuks, et alates

23.01.2008 kostja ei kasutanud prügi panemiseks hagejale kuuluvat konteinerit ja selle eest tasu

nõudmine ei ole põhjendatud.

Kohus ei arvestanud kostja esitatud 13.06.2008 maagaasi müügilepingut nr 0141130927 ja

tõendit maagaasi eest tasumise kohta, kuna kostja võib osta endale täiendavaid teenuseid, kuid

kostja ei tõendanud, et üldkasutuses olevad tehnorajatised ei asu kostja ruumides.

Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja hagisummast tuleb

välja arvata summad prügiveo eest alates 23.01.2008, mis moodustab 3100 krooni, ülejäänud

summas on hagi põhjendatud varem nimetatud tõenditega ja hageja arvestusega (tl 17-20).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. KÜ Puškini tn 22 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. detsembri

2009 otsuse tühistamist osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata, ning uue otsuse tegemist,

millega hagi täies ulatuses rahuldada.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et alates 23.01.2008 kostja ei kasutanud hagejale kuuluvat

konteinerit prügi panemiseks ja selle eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud. KÜS § 151 lg 2 järgi

loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu

kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Hageja seletas

kohtuistungil, et maja ümbruse korrashoiu tagamine on seotud prügi koristamise ning samuti

selle veoga. KÜ Puškini tn 22 liikmete 22.05.2008 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati

üldkoosolekul muuta 2008. a majandustegevuse plaani ja määrata majanduskulude tasu

9.50 krooni/m2. Nimetatud määr sisaldab tasu prügiveo eest. Kostja ei ole eeltoodud otsust

vaidlustanud, seega on üldkoosoleku otsus jõustunud ning kuulub täitmisele. Hageja esitas

kostjale majandamiskulude arved, lähtudes põhikirjas sätestatud tingimustest ning korteriühistu

üldkoosoleku ja juhatuse koosolekute otsustest. Korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse

koosolekute otsused, sh prügiveo eest tasumine, on kostjale kohustuslikud;

2) tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole kostja

käitumise tõttu – kostja ei reageerinud hageja nõuetele täita oma kohustused ja kustutada

võlgnevus vabatahtlikult.

5. OÜ Kotkas&KO esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. detsembri 2009

otsuse tühistamist osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas, ning asja saatmist esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on kostja alates 15.01.2002 kortermajas Narvas Puškini 22 asuvate mitteeluruumide XX

(keldrikorrusel asuv ladu) ja XX (esimesel korrusel asuv kauplus), üldpinnaga 217,74 m²,

omanik. Mõlemal ruumil on eraldi sissepääsud tänava poolt. 01.09.2003 kuni 10.02.2008 kehtis

poolte vahel leping, mis määras poolte kohustused kostjale kuuluvate mitteeluruumide ja vastava

mõttelise osa hoolduseks. Kuna alates 2007. a esitas hageja kostjale nõuded hüvitada

kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega

kostja ei nõustunud, on antud leping lõpetatud. Hageja arvestab kostjale kuuluvate ruumide eest

majandamiskulusid vastavalt hageja majandustegevuse plaanile, mille järgi majandamiskulude

tasu alates 01.01.2008 kuni 31.12.2008 on 9.50 krooni/m², mis sisaldab krediidi väljamakset

3.50 krooni/m². Kostja arvab, et ta peab tasuma majandamiskulusid osaliselt, lähtudes kostja

poolt faktiliselt tarbitud teenustest;

2) on lähtudes hageja 22.05.2008 üldkoosolekul kinnitatud majandustegevuse plaanist

majandamiskulude koosseisus prügi väljaveo tasu 5200 krooni kuus. Kostja teostab oma

tegevusest tekkivate jäätmete väljavedu omal kulul Adelan Prügiveod OÜ-ga sõlmitud

tavajäätmete äraveo lepingu nr 282 alusel ja ei kasuta hageja prügikonteinerit. Prügiveo teenuse,

mida hageja ei ole kostjale osutanud ja mille eest kostja ei pea seetõttu tasuma, maksumus on

järgmine: 5200 krooni (prügi väljaveo tasu kuus)/3674 m² (Puškini 22 kinnistu pind) x 217,74 m²

(kostja mitteeluruumide pind) = 308.18 krooni või 1.42 krooni/m²;

3) kuna kostjale kuuluvatel ruumidel on eraldi sissepääsud tänava poolt, siis kostja ei kasuta

üldkasutatavaid ruume ja ei pea tasuma järgmiste teenuste eest, kuna ei tarbi neid:

Kulude liik

Majandustegevuse plaani

järgi kulude summa kuus

Majandustegevuse plaani hageja poolt

kostjalt nõutavate kulude summa kuus

Üldkasutavate

ruumide

elektrienergia

750 krooni

750 krooni/3674 m² × 217,74m² = 44.45

krooni või 0.19 krooni/m²

Üldkasutavate

ruumide

koristaja

kulud

Kuu

keskmise

kulude

määramine:

koristaja

palk/talv 1000 krooni +

koristaja palk/suvi 800

krooni = 1800 krooni/2

kuud

+

koristaja

sotsiaalmaks 300 krooni

= 1200 krooni

1200 krooni/3674 m² × 217,74m² = 71.12

krooni või 0.33 krooni/m²

Trepikodade

uste

teenindus

160 krooni

160 krooni/3674m² × 217,74m² = 9.48

krooni või 0.04 krooni/m²

Seetõttu tasub kostja majanduskulude tasu osaliselt, summas 4.34 krooni/m²;

4) arvas kohus välja hagi summast alates 23.01.2008 igakuised summad prügiveo eest (kokku

3100 krooni), mida hageja nõudis kostjalt täiendavalt peale majandamiskulude tasu, kuid

rahuldas hageja nõude kostjalt majandamiskulude tasus 9.50 krooni/m² sisaldava prügi väljaveo

tasu väljamõistmiseks, vaatamata sellele, et pidas tõendatuks, et kostja ei kasutanud hagejale

kuuluvat konteinerit prügi panemiseks;

5) tõlgendas kohus ebaõigesti KÜS § 15¹ lg-t 1, mille järgi majandamiskulud käesoleva seaduse

tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava

elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu

majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise

tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei

sätestata teisiti. Sõna „osutatud” tähendab grammatiliselt seda, et korteriühistu saab kulude

tasumist nõuda ainult teenuste eest, mis olid kostjale osutatud ja kostja tarbis neid. Kohus ei ole

analüüsinud kostja väiteid, et majandamiskulude tasu 9.50 krooni/m² on kostja suhtes

põhjendamatu, kuna hageja ei osuta kostjale prügi väljaveo teenust, kostja ruumidel on eraldi

sissepääsud, mistõttu kostja ei kasuta ning ei oma sissepääsu elamu trepikotta ja muudesse maja

üldkasutatavatesse ruumidesse ning seetõttu ei pea kandma üldkasutatavate ruumide

kasutamisega seotud kulusid. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8, kuna ei ole otsuses

põhjendanud kostja nimetatud väidete tagasilükkamist;

6) ei ole kohus samuti põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja väidet, et krediidi

väljamaksmise summasid ei saa lugeda majandamiskuluks. Kostja ei tasunud krediidi

väljamaksmiseks ettenähtud summasid, kuna hageja ei eraldanud arvetel krediidi tasu

majandamiskuludest ja näitas seda teenusena. Krediidi väljamaksmise kulud on seotud elamu

remontimisega ja kostja raamatupidamises objektiivseks kajastamiseks peavad kulud kostjale

kuuluvatele mitteeluruumidele olema näidatud hageja esitatud arvetel teenustest eraldi;

7) põhjendas kostja oma vastuväidet hageja arvestusele kütte (kaudsoojuse) eest sellega, et

hageja ei ole esitanud kaudsoojuse arvestamise metoodikat. Kohus ei ole põhjendanud kostja

väite tagasilükkamist. Alates 2002 köetakse kostja ruume gaasiküttega vastavalt OÜ Tadias

koostatud ja pädevate ametiisikute poolt kooskõlastatud projektile. KÜ Puškini tn. 22 on

asutatud pärast kostja ruumide seadistamist gaasiküttele. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga,

mille järgi oli kostjal kohustus tõendada, et üldkasutuses olevad tehnorajatised ei asu kostja

ruumides. Kostja ruumides asuvad tehnorajatised on isoleeritud, mida tõendab AS Narva

Elamuvaldus 06.09.2002 akt. Kostja ei esitanud akti maakohtule, kuna hageja põhjendas

kaudsoojuse eest tasu arvestamist soojussüsteemi mittebalansseerimisega, mitte sellega, et

üldkasutuses olevad tehnorajatised asuvad kostja ruumides. Samuti soovib kostja esitada kohtule

dokumendid, mis tõendavad, et kostja ruume köetakse alates 2002 gaasiküttega.

6. OÜ Kotkas&KO vaidleb KÜ Puškini tn 22 apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on õige kohtu seisukoht, et alates 23.01.2008 kostja ei kasutanud hagejale kuuluvat konteinerit

prügi panemiseks ja põhjendamatu on nõuda tasu teenuse eest, mida ei ole osutatud. Antud

asjaolu luges kohus tõendatuks 23.01.2008 tavajäätmete äraveo lepinguga nr 282 ning

tunnistajate J.K. ja L.N. ütlustega. Vastavalt hageja majandustegevuse plaanile on alates

01.01.2008 kuni 31.12.2008 määratud väljaminekud lehtede ja suure prügi väljaveole ning

kojamehe palga maksmiseks. Antud kulud kostja tasub, seega maja ümbruse korrashoiu

tagamiseks määratud majandamiskulusid kostja kannab. Prügi väljaveo teenust osutatakse

korteriomanikele nende olmeprügi väljavedamiseks;

2) tasub kostja majandamiskulusid 4.34 krooni/m². Põhjendatud majandamiskulud on

4.02 krooni/m², seega tasub kostja hagejale lisaks põhjendatud kuludele täiendavalt

0.32 krooni/m²;

3) on kohus menetluskulude jaotamisel põhjendatult kohaldanud TsMS § 163 lg 1, kuna hagi

rahuldati osaliselt;

4) on hageja apellatsioonkaebus esitatud peale apellatsioonitähtaja möödumist ning tuleks jätta

TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Maakohtu otsus oli hagejale kättetoimetatud 22.12.2009,

seega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg lõppes 20.01.2010. Apellatsioonkaebus saabus

ringkonnakohtusse 21.01.2010.

7. KÜ Puškini tn 22 vaidleb OÜ Kotkas&KO apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) leiab hageja TsMS § 442 lg 8 alusel, et kohus ei pidanud põhjendama, miks ta ei arvesta

kostja väidetega, ja kohtuotsusest ei tulene, et kostja mingi väide on tagasi lükatud. Riigikohus

asus asjas nr 3-2-1-42-04 seisukohale, et „ka korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide

omanikud tarbivad KÜS §-s 151 loetletud teenuseid. Seetõttu on nad kohustatud tasuma tarbitud

teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Ka AÕS § 75 lg 1 järgi kannab

kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja

alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seadus ei näe selle kohustuse

tekkimiseks ette kaasomanikevahelise kokkuleppe olemasolu. Kaasomandi olemasolu ja

kasutamisega seotud kulude (kaasomandi säilitamiseks) eest tasumist reguleerib muu kokkuleppe

puudumisel AÕS § 75.“ Eeltoodust lähtudes ei ole kostja apellatsioonkaebuses toodud asjaolud

kohtuotsuse tühistamise aluseks;

2) tuleb kostja esitatud uued tõendid jätta menetlusse võtmata, kuna kostja ei ole põhjendanud

tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmist vastavalt TsMS § 633 lg-le 5.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et KÜ Puškini tn 22 apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja OÜ

Kotkas&KO apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu

22. detsembri 2009 otsuse osaliselt OÜ-lt Kotkas&KO KÜ Puškini tn 22 kasuks väljamõistetud

võlgnevuse osas ja mõistab OÜ-lt Kotkas&KO välja KÜ Puškini tn 22 kasuks võlgnevuse

12 823.07 krooni, s.o 819.54 eurot. Samuti muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

9. KÜ Puškini tn 22 apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu prügiveo eest alates 23.01.2008 tasu

3 100 krooni väljamõistmiseks.

9.1. Ringkonnakohus leiab, et KÜ Puškini tn 22 poolt vaidlustatud osas on maakohtu otsus

seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellandi väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.

Iseenesest õige on hageja väide, et KÜ Puškini tn 22 liikmete 22.05.2008 üldkoosoleku otsusega

kinnitatud majandamiskulude eest tasu 9.50 krooni/m2 on kostjale kui korteriühistu liikmele

täitmiseks kohustuslik. Samas aga hageja poolt kostjale esitatud arvetest nähtub, et lisaks

majandamiskuludele (arvetel märgitud „teenused“) on hageja nõudnud kostjalt tasu prügiveo eest

(tl 19-20; 32). Hageja enda väitel sisaldub majandamiskuludes ka tasu üldise prügiveo eest ning

seda peab kostja tasuma samuti, nagu seda teevad teised ühistu liikmed. Maakohus ei ole

vähendanud hageja nõuet majandamiskulude suuruse osas, s.o maja ümbruse korrashoiuks prügi

koristamine ja väljavedu on hõlmatud majandamiskuludega ja selles osas ei ole maakohus

prügiveo eest tasumisest kostjat vabastanud.

Maakohus on jätnud rahuldamata hageja nõude seoses prügiveoga (märgitud arvel eraldi reana)

kostja vastu seetõttu, et kostja on 23.01.2008 tavajäätmete äraveo lepingu nr 282 järgi tellinud

Adelan Prügiveod OÜ-lt segaolme-, suur- ja ehitusjäätmete äraveo teenust ning tunnistajate

J.K. ja L.N. ütluste kohaselt alates 23.01.2008 kostja ei kasutanud prügi panemiseks hagejale

kuuluvat konteinerit. Ringkonnakohus leiab, et kuna on asjas tõendatud kostja poolt hageja

tellitud prügiveoteenuse mittekasutamine alates 23.01.2008, siis on maakohus selles osas õigesti

jätnud hagi rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. OÜ Kotkas&KO oma apellatsioonkaebuses on vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles

hagi rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning

maakohtu poolt hagi rahuldatud osa tuleb vähendada väljamõistetud küttekulude võrra.

10. 1. Ebaõige on apellandi väide, et ta peab tasuma majandamiskulusid vaid osaliselt, lähtudes

faktiliselt tarbitud teenustest.

Vastavalt KOS § 1 lg-le 1 korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud

mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on

kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2

järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.

KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud

mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja

maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Vastavalt KÜS § 15 lg-le 1 korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu

liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab

muuhulgas p 2 korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. KÜS

§ 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud

eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja

remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Eelviidatud sätetest tuleneb korteriühistu liikmete õigus üldkoosolekul kinnitada kaasomandi

eseme majandamiseks vajalike majandamiskulude suurus. Antud juhul oli korteriühistu

üldkoosoleku poolt kinnitatud majandamiskulude suuruseks 6 krooni/m2 kuni 01.06.2009.

Korteriühistu 22.05.2008 üldkoosoleku otsusega otsustati alates 01.06.2009 suurendada

majandamiskulusid ning määrati nende suuruseks 9.50 krooni/m2.

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad

sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Tulenevalt KOS §-st 13 lg 1 lasub kostjal kui korteriomanikul kohustus tasuda kaasomandi

majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Majandamiskulud summas 9.50 krooni/m2 on kindlaks määratud korteriühistu üldkoosoleku

otsusega ning kuna on tegemist kaasomandi majandamiskuluga, siis ei oma nende kandmisel

tähtsust see, kas ja millisel määral kaasomanik reaalselt kasutab mõttelist osa kaasomandist.

Lähtudes eeltoodust on ebaõige kostja väide, et ta ei kasuta üldkasutatavaid ruume ja ei pea

tasuma seetõttu nende koristamise eest, samuti üldkasutatavate ruumide elektrienergia kulu eest

ja trepikodade uste teeninduse eest. Eeltoodu kehtib ka apellandi poolt vaidlustatud krediidi

väljamaksete kohta.

10.2. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kütte eest tasu ning

selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud.

Asja materjalide kohaselt ei ole hageja kuni aprillini 2008 kostjalt nõudnud tasu kütte eest ning

kütte tasu nõue on esitatud kostjale alates aprillist 2008 (tl 19-20). Kuna hageja on ise

aktsepteerinud kuni aprillini 2008 seda, et kostja ei pea kütte eest tasuma, kuna ei kasuta vastavat

teenust, siis leides, et mingis osas peab kostja siiski kütte eest tasuma, oleks hageja pidanud

tõendama tasumise tekkimise alust. Vastavad tõendid oleks pidanud hageja esitama juba seetõttu,

et kostja vaidles tasu nõudele vastu ja nõudis kaudsoojuse eest tasu arvestamise metoodika

esitamist. Ainuüksi asjaolu, et korteriühistu juhatus otsustas 29.04.2008 teha kostjale küttekulu

osas ümberarvestus alates korteriühistu loomise momendist (tl 65) ning 04.08.2008 juhatus

otsustas alates uuest soojusperioodist aastatel 2008-2009 arvestada kostjale tasu kaudsoojuse eest

20% ulatuses (tl 69), kuna kostja ei ole esitanud juhatusele osaühingu tegutsemiseks vajalikke

dokumente, ei anna alust nõuda kostjalt kaudsoojuse eest tasumist.

Kuna hageja ei ole tõendanud kütte eest tasu osas nõude alust ja kostja on kütte eest tasumisele

nõutavas suuruses vastu vaielnud, siis tuleb jätta hagi rahuldamata kütte eest tasu nõudes kokku

summas 4 116.37 krooni, s.o 263.08 eurot (1069.22 + 155.94 + 92.74 + 267.05 + 475.88 +

581.63 + 733.65 + 740.26 = 4116.37).

Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada summas 12 823.07 krooni, s.o 819.54 eurot (16 939.44

– 4 116.37 = 12 823.07).

11. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ja tagastab kostjale TsMS § 652 lg 4 alusel

apellatsioonkaebusele lisatud mööblikaupluse gaasivarustuse projekti; kostja 15.07.2002

avalduse AS-ile Narva Elamuvaldus; 06.06.2002 akti ventilatsiooni ja suitsukanalite puhastamise

ja korrasoleku kohta; AS-i Narva Elamuvaldus 06.09.2002 akti; AS Alfatom Ehitus täidetud

tööde 02.09.2002 akti nr 51; AS-i Eesti Gaas poolt koostatud ülevaatuse akti; kostja 09.09.2002

avalduse AS-ile Narva Elamuvaldus; OÜ Tehnokontrollikeskuse protokolli nr 402-717. Samuti

jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab kostja poolt 11.05.2011 esitatud OÜ Tadias poolt

koostatud seletuskirja.

12. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1

alusel 64 % ulatuses kostja kanda ja 36 % ulatuses hageja kanda. Menetluskulud

ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 24 % ulatuses hageja kanda ja 76 % ulatuses

kostja kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson