2-11-12333/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Rahuldada M. M.a hagi õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Välja mõista T. M.alt elatis igakuise elatusrahana M. M.a kasuks (IK xxx sünd xxx) tema ülalpidamiseks alates 01.01.2011 summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti ) EUR kuni poja M. M.a täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Väljamõistetud elatusraha tuleb kanda M. M.a seadusliku esindaja A. M.a arvelduskontole.

3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja seadusliku esindaja A. M.a kasuks menetluskulud summas 233,32 (kakssada kolmkümmend kolm eurot 32 senti) EUR. Kohtuasja number 2-11-12333 Otsuse tegemise aeg ja koht 03.juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

M. M.a hagi T. M.a vastu elatise nõudes Hagihind 1251,07 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Hageja lepinguline esindaja

Kostja:

M. M. (IK xxx, elukoht: xxx);

A. M. ( IK xxx, elukoht: xxx

Vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk e-post: allan.valk@hansalaw.ee

T. M. (IK xxx elukoht: xxx)

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja M. M. esitas seadusliku esindaja A. M.a kaudu Viru Maakohtule hagi kostja T. M.a vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud xxx poeg M. M.. Hageja ja kostja abielu lahutati 19.02.2009.a. Kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust kuigi hageja on püüdnud sel teemal kostjaga kokkulepet saavutada. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis elatise minimaalmääras tagasiulatuvalt alates 01.01.2011 aastast.

16.05.2011 KOHTUISTUNG

Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde ja palus hagiavaldus rahuldada ja kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.01.2011.a. Kostja võttis kohtuistungil haginõude õigeks ja palus kohtul teha õigeksvõtuotsus. Kostja oli nõus hageja menetluskulude tasumisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja 16. mai 2011 kohtuistungil nõustus hagiga ja palus teha õigeksvõtuotsuse.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagis paluti elatist hageja seadusliku esindaja A. M.a ja kostja alaealise poja M. M.a (sündinud xxx.a. ülalpidamiseks summas 139,01 eurot kuus alates 01.01.2011.a. Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus elatise tasumisega summas 139,01 eurot kuus alates 01.01.2011.a. Samuti nõustus kostja tasuma hageja menetluskulud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülapidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 4) nähtub, et T. M. ja A. M. (endine P.) on alaealise lapse

M. M.a vanemad, seega on A. M. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1) Vastavalt PkS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 18.03.2011.a. hageja palub elatist välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a. Seega kohus mõistab elatise välja alates 01.01.2011 aastast.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 3 ülapidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda/../

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt, määrab kohus kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esindaja on menetluskulude nimekirja esitanud kohtule 17.05.2011.a. menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulu kokku summas 233,32 eurot.

Seega kuulub kostjalt hageja seadusliku esindaja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 233,32 eurot.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud