3-09-2779/49 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2779 Haldusasi R. K. kaebus Välisministeeriumi kantsleri 18.11.2009 käskkirja nr 815-p seadusevastaseks tunnistamiseks ja kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R. K., lepinguline esindaja v.adv Urmas Kiik Vastustaja – Välisministeerium, lepinguline esindaja v.adv Madis Päts Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.01.2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Välisministeeriumi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Välisministeeriumi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.01.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-2779 muutmata. 2. Mõista Välisministeeriumilt R. K. kasuks välja menetluskulud summas 500 € (viissada eurot). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 53 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. R. K. asus 1. juunil 1999 teenistusse Välisministeeriumis sekretariaadi raamatukogu bibliograafi ametikohale. Edaspidi töötas ta suursaatkonnas Moskvas ja Minskis. Välisministeeriumi kantsleri 18.08.2009 käskkirjaga nr 576-p kutsuti suursaatkonna Minskis sekretär R. K. välislähetusest tagasi lähetuse lõppemise tõttu 31.07.2009 ning nimetati sekretariaadi asjaajamise talituse sekretär-asjaajaja ametikohale (ametikoha kood SEKR1014121) alates 01.08.2009 kuni H. A. rasedusja sünnituspuhkuselt või lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. Välisministri 13.11.2009 käskkirja nr 143 „Välisministeeriumi struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine“ kohaselt kuulus sekretariaadi asjaajamise talituse koosseisus olev sekretäri ametikoht SEKR1014121 koondamisele alates 01.12.2009.

3-09-2779

2(7) 22.10.2009 anti R. K. kätte teade, mille kohaselt koondatakse sekretariaadi asjaajamise talituse sekretär-asjaajaja ametikoht SEKR1014121 ministeeriumi koosseisust ja R. K. vabastatakse teenistusest 30.11.2009 koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1 alusel. Välisministeeriumi kantsleri 18.11.2009 käskkirjaga nr 815-p vabastati R. K. 30.11.2009 välisministeeriumi teenistusest sekretär-asjaajaja ametikohalt ATS § 116 lg 1 alusel koondamise tõttu. R. K. maksti hüvitist kasutamata puhkuse eest 35 kalendripäeva ulatuses ning ATS § 131 lg 1 p 4 alusel koondamishüvitist 10 kuu ametipalga ulatuses. 2. R. K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Välisministeeriumi kantsleri 18.11.2009 käskkirja nr 815-p tühistamiseks, kaebuse esitaja tööle ennistamiseks ja koondamisperioodil vähem makstud töötasu kompenseerimiseks. Hiljem loobus kaebaja teenistusse ennistamise nõudest ning taotles kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõitsmist. Kaebust põhjendati järgmiselt. 1) Kaebaja on suurte kogemustega ametnik, kes on võimeline edukalt täitma erinevaid tööülesandeid. Suurema osa oma teenistusest on kaebaja viibinud välisteenistuses Moskvas ja Minskis, kus töö oli äärmiselt pingeline. Oma laitmatu teenistuskäiguga on kaebaja ära teeninud enamiku kolleegide, sh tema otseste ülemuste lugupidamise, poolehoiu ja toetuse. Seetõttu jääb kaebajale arusaamatuks tema koondamise põhjus. Kaebajaga sarnase kvalifikatsiooni ja tööülesannetega ametnikke töötab sekretariaadis ca 20, kuid neist vaid paaril-kolmel on pikem teenistusstaaž kui kaebajal. ATS § 116 lg 2 näeb ette, et teenistusse jäämise eelisõigus on paremate tööalaste näitajatega ametnikul või võrdsete teenistusalaste näitajate puhul pikema teenistusstaažiga teenistujal. Kaebaja leiab, et eelisõigus teenistusse jäämisel oli temal ja ta on alusetult koondatud. 2) Vastustaja oleks võinud kaebajale teha ettepaneku jätkata teenistust poliitikaosakonna teise sekretärina, kuna selle ametikoha täitja on puhkusel ja pärast puhkust jääb sünnituspuhkusele. 3) 18.03.2010 seisukohas märkis kaebaja, et koondamisel ei ole võimalik vaadelda lahusolevana ametnikku ja ametikohta. Koondamisel pidi vastustaja arvestama kaebaja teenistusalaste näitajatega, mida ei tehtud. 4) Kaebajat ei teavitatud asutusesisesest konkursist. Sellega võeti kaebajalt igasugune mõistlik võimalus teenistusse jäämise nimel konkureerida. Lubatav ei ole olukord, kus kaebaja osales mingisugusel konkursil enese teadmata. 3. Välisministeerium palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Välisministri 13.11.2009 käskkirja nr 143 andmise tingis Välisministeeriumi kui valitsusasutuse eelarve oluline vähendamine ja sellest tulenev vajadus asutuse töö ümber korraldada. Kahanenud eelarve tingimustes tuli osad ametikohad kaotada. Valiku tegemine, millised ametikohad likvideeritakse, toimus sõltumatult ametikohti täitvate ametnike teenistusalastest näitajatest. Ametiasutus on pädev hindama plaanitavate struktuurimuudatuste vajalikkust ja efektiivsust ning otsustama, kuidas ja kelle vahel jagada likvideeritavate ametikohtade järgsed teenistusülesanded. 2) Tulenevalt välisteenistuse seaduse (VäTS) § 80 lg 2 p-st 2 on atesteerimiskomisjon see, kes teeb ministrile või kantslerile ettepaneku teenistuja edutamise, ümberpaigutamise, ametikohalt vabastamise ning välisesindusse lähetamise kohta. Välisministeeriumis väljakujunenud halduspraktika kohaselt toimub vabade ametikohtade täitmine üldreeglina asutusesisese konkursi korras. Vähesel määral rakendatakse ka suunatud pakkumisi ning avalikke konkursse. Sõltumata konkursiviisist on ametikohale asumise eelduseks atesteerimiskomisjoni hinnang kandidaadi kohta. Eelnimetatud erisust ametikohtade täitmisel arvestatakse ka koondamise situatsioonis.

3-09-2779

3(7) 3) Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et kaebuse esitaja kogemusi ja muid teenistusalased näitajaid arvestades oli tal eelisõigus jätkata teenistust poliitikaosakonna teise sekretäri ametikohal. Ka koondamise korral ei ole ühelgi ametnikul VäTS-st tulenevalt eelisõigust asuda täitma talle meelepärast ametikohta väljaspool konkurssi ilma atesteerimiskomisjoni eelneva hinnanguta. Seega puudus vastustajal kohustus pakkuda teenistujale teist ametikohta konkursiväliselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-77-05). Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ta oleks poliitikaosakonna teise sekretäri ametikoha konkursi edukalt läbinud ning teisi konkurente edestanud. 4) Kaebajaga teenistussuhte lõpetamine toimus kaalutletult, objektiivseid asjaolusid arvestades ning läbiviidud võrdluse kohaselt ei osutunud kaebaja teenistussuhte jätkamiseks piisavalt edukaks. Vaidlustatud haldusaktis puudub küll viide atesteerimiskomisjoni 10.11.2009 toimunud võrdlusele, mille alusel osutusid kaebuse esitajast edukamaks kaks teist sekretär-asjaajajat, kellele tehti atesteerimiskomisjoni ettepaneku põhjal suunatud pakkumine, kuid samas ei saa nimetatud asjaolu olla automaatselt haldusakti kehtetuse aluseks. Atesteerimiskomisjoni 10.11.2009 võrdlustulemustest nähtub üheselt ja selgelt kaebuse esitajaga teenistussuhte lõpetamise motiiv. Suurt rolli valiku tegemisel mängis ilmselt ka sekretäride keelteoskus. 5) Kaebuse esitaja määrati sekretariaadi asjaajamise talituse sekretär-asjaajaja ametikohale määratud tähtajaks. Sellises olukorras ei ole üheselt selge, milles kaebaja õiguste rikkumine seisneb, kuna tähtaja lõppemise korral oleks kaebaja sekretariaadi asjaajamise talituse sekretäri ametikohalt tulnud nagunii vabastada. 4. Tallinna Halduskohtu 17.01.2011 otsusega tunnistati Välisministeeriumi kantsleri 18.11.2009 käskkiri nr 815-p kaebuse esitaja teenistusest vabastamise kohta seadusevastaseks, mõisteti Välisministeeriumilt kaebuse esitaja kasuks hüvitusena välja tema kuue kuu ametipalk ning tehti Välisministeeriumile ettekirjutus väljamaksmisele kuuluva summa kindlaksmääramiseks. Ühtlasi mõisteti Välisministeeriumilt R. K. kasuks välja menetluskulud summas 520 eurot. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. 1) Antud juhul ei ole kahe töötaja (väidetav) edukamaks osutumine tähenduslik, sest koondamissituatsioon ei eelda vabadele ametikohtadele kandideerimist, vaid ametnike väljaselgitamist, kellel on teenistusse jäämise eelisõigus. Vaidlust ei ole selles, et sekretariaadi asjaajamise talituse koosseisus oli 30.11.2009 seisuga 8 sekretär-asjaajaja ning 9 referent-asjaajaja ametikohta ning 01.12.2009 seisuga 7 sekretär-asjaajaja ja 9 referent-asjaajaja ametikohta. Samas ei ilmne haldusasja materjalist, et koondamisel oleks hinnatud ja kõrvutatud kaebuse esitaja teenistusstaa- ži või teenistusalaseid näitajaid teiste sekretär-asjaajajatega või referent-asjaajajatega. Välisministeerium ei pidanud nii ulatuslikku võrdlemist vajalikuks, sest vastustaja hinnangul koondati nimelt sekretär-asjaajaja ametikoht koodiga SEKR1014121, mis nähtub ka 22.10.2009 koondamisest etteteatamise kirjast. Kohus ei nõustu vaidlustatud käskkirjast tuleneva vastustaja kaudse seisukohaga, mille kohaselt ühe asjaajamistalituse sekretär-asjaajaja ametikoha võib muuta teiste sama talituse sekretär-asjaajajate ametikohtadega võrreldamatuks pelgalt ametikoha kood. Välisministeerium ei ole lükanud ümber kaebaja väiteid selle kohta, et kaebuse esitaja on teisi kolleege pidevalt asendanud, kuna oli võimeline ilma täiendava juhendamise või väljaõppeta asuma suvalise sekretärist kolleegi ametikohale. 2) Ametikohtade tegelikku võrreldavust näitab ka see, et atesteerimiskomisjoni 10.11.2009 võrdluse alusel osutusid kaks teist sekretäri kaebuse esitajast (väidetavalt) edukamaks, kellele tehti suunatud pakkumine kahe vaba sekretär-asjaajaja ametikoha täitmiseks. See asjaolu viitab sellele, et sekretär-asjaajajate ametikohad sekretariaadi asjaajamistalituses olid tegelikult võrreldavad, vastasel korral ei oleks olnud põhjust kaebuse esitaja vastavust uuele sekretäri ametikohale kandideerimisel teiste kolleegidega kõrvutada. R. K. teenistusalaseid näitajaid oleks tulnud võrrelda mitte ainult kahe kolleegiga, vaid kõikide sama struktuuriüksuse sekretäridega.

3-09-2779

4(7) 3) Koondamissituatsioonis olid paljud sekretär-asjaajajad ning vastustaja oleks pidanud teenistusse jäämise eelisõiguse lähtuvalt ATS § 116 lõikest 2 välja selgitama, mida vastustaja ei teinud. Asjaolusid, mis oleks välistanud ATS § 116 lg 2 kohaldamise, ei ole vastustaja välja toonud. VäTS ei kohaldu, sest tegemist oli koondamissituatsiooniga, kus lähtuda tuleb ATS-st. Lisaks peakski VäTS § 43 ja 55 kohaselt teenistusest vabastamine toimuma ATS-s sätestatud alustel ja korras. Vaidlustatud käskkirjas on samuti viidatud ATS §-le 116. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Välisministeerium palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud palutakse jätta kaebuse esitaja kanda. 1) Antud juhul ja asjaoludel ei likvideeritud lihtsalt ühte ametikohta Välisministeeriumi struktuuriüksuses, vaid konkreetne ametikoht, mille funktsioonidest oli ministeeriumil osaliselt võimalik loobuda ja osaliselt panna teistele teenistujatele. Halduskohtu vastupidine seisukoht ei tugine asjas kogutud tõenditele ega ole sellisena ka põhjendatud. Kaebaja ebamäärast väidet, et ta on asendanud oma kolleege ilma täiendava juhendamise ja väljaõppeta, ei ole võimalik objektiivselt kontrollida või ümber lükata. Isegi kui kaebaja on mõnda oma kolleegi mingisugustel asjaoludel asendanud, ei anna see alust järeldada, et välisminister on eeltoodud asjaoludel otsustanud likvideerida ühe määratlemata ametikoha Välisministeeriumi struktuuriüksuses. Seega on halduskohus rikkunud TsMS § 436 lõikes 1 ja § 442 lõikes 8 sätestatud nõudeid. 2) Vaatlusaluse ametikoha likvideerimisel tuli lahendada ATS § 116 kohaselt küsimus likvideeritud ametikohta täitnud ametnikuga teenistussuhte jätkamise võimalikkuse osas, mida vastustaja on ka teinud, arvestades lisaks ATS-le ka VäTS-st tulenevaid nõudeid. Ametikohtade täitmise erisusi tuleb arvestada ka koondamise situatsioonis ja seda poleks võimalik teha antud asjaoludel ATS § 116 lõiget 2 rakendades. Kui koondamisega kaasneb vajadus ametnike või haldusteenistujate ümberpaigutamiseks teistele ametikohtadele, tuleb arvestada VäTS-st tulenevate erisustega Välisministeeriumi ametikohtade täitmisel. 3) Halduskohus on asunud ebaõigele ja põhjendamatule seisukohale, et vastustaja oleks pidanud läbi viima ATS § 116 lg 2 võrdluse kõikide Välisministeeriumi sekretariaadi asjaajamise talituse koosseisus olnud sekretär-asjaajajate ja referent-asjaajajatega. Kohtuotsusest ei selgu, millistele asjaoludele tuginedes halduskohus sellisele järeldusele on jõudnud. Halduskohtu poolt vastava järelduseni jõudmine ei ole kontrollitav. 4) Vastustaja teostas võrdluse teiste teenistujatega ATS § 116 lg 3 alusel teisele ametikohale nimetamise kaalumisel. Vastava võrdluse kohaselt ei osutunud kaebaja teenistussuhte jätkamiseks piisavalt edukaks. Seega puudus vastustajal võimalus kaebajaga teenistussuhet jätkata ning vastustaja oli sunnitud kaebajaga teenistussuhte lõpetama. 7. R. K. palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Apellatsioonkaebuse esmane põhjendus tugineb väitele, et kaebaja koondamise põhjustas tema poolt täidetud koodiga SEKR1014121 tähistatud ametikoha likvideerimine ministeeriumi struktuurist. Vastustaja on samale argumendile toetudes läbinud analoogse vaidluse M. P. (haldusasi 3-09-2694) ja jäänud kaotajaks. Apellatsioonkaebuses ei selgitata, miks peaks ringkonnakohus praegust kaasust lahendama erinevalt P. omast, mis sai kaudselt ka Riigikohtu heakskiidu, kuna apellandi kassatsioonkaebust ei menetletud. 2) Kaebaja ametikoha puhul ei olnud kindlasti tegemist mingi ainulaadse või selgepiirilise nähtusega ministeeriumi struktuuris. Kaebaja oli üks paljudest samasugust ametit pidavatest sekretariaadi asjaajamise talituse kolleegidest, kes vajadusest johtuvalt vahetasid omavahel kohti ja asendasid üksteist. Ka koondamise hetkel asendas kaebaja üht kolleegi, kes viibis lapsehooldus-

3-09-2779

5(7) puhkusel. Koondamise puhul pidi vastustaja lähtuma ameti sisust, mitte välistest rekvisiitidest (ametikoha kood). Koondamissituatsioonis olid seega kõik sarnast ametit pidavad kolleegid, mitte kaebaja ainuisikuliselt. 3) VäTS ei reguleeri, kuidas toimub teenistujate koondamine. Seda küsimust reguleerib ammendavalt ATS § 116, millest on kohtud nii selles kui viidatud analoogses vaidluses ka õigesti juhindunud. Ametikoha täitmine VäTS § 86 järgi ei puuduta isikute koondamist. Ühel juhul tuleb inimene ministeeriumisse tööle, teisel juhul kaotab ta selle töö. Tegemist on kahe täiesti erineva õigusliku situatsiooniga, mille sidumine vastustaja poolt on meelevaldne. Kaebaja hinnangut ei väära ka apellatsioonkaebuse viide ministeeriumi õigusvastasele halduspraktikale, mille kohaselt pidavat koondamine toimuma atesteerimiskomisjoni vahendusel ja suvaõiguse järgi. Õigusvastane on taoline praktika eelkõige seetõttu, et ATS ei näe sellist koondamise korda ette ning nn koondamiskonkursid on salajased. 4) Juhul, kui tunnistada ministeeriumi õigust läbi viia konkurssi ametnike koondamiseks, siis antud juhul ei tekkinud arusaadavat ja kontrollitavat ülevaadet atesteerimiskomisjoni diskretsiooniotsuse kujunemisest. Vastustaja poolt esimese astme kohtule esitatud tabelist ei nähtu, kellele keda ja mis alustel eelistati. Selline tabel ei oma piisavat tõenduslikku jõudu, tuvastamaks, kas kaebaja koondamine oli õiguspärane. Tabeliga oleks pidanud kaasas olema selgitav tekstiline osa, millest oleks olnud võimalik teada saada komisjoni suvaotsuse põhjendused. Praegu loeb kaebaja tabelit nii, et tema oli teenistusalaste näitajate poolest eelistatud teistele kolleegidele. Ühtlasi osutus kaebaja koondatuks Välisministeeriumi koosseisulise ametnikuna, samas kui ametikohti täideti koosseisuväliste isikutega (S. ja J.). Vastustaja selline otsus oleks vajanud eriti selget ja kaalukat põhjendust. 5) Vastustaja viited halduskohtu otsuses esinevatele menetlusõiguslikele rikkumistele ja tõendite väärale hindamisele ei ole põhjendatud. Otsus on piisavalt motiveeritud nii õiguslikult kui tõendite hindamise osas, välja arvatud menetluskulude osas. Kohtu seisukohtade kujunemine on loogiline ja hästi jälgitav. 6) 23.05.2011 esitas R. K. esindaja ringkonnakohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt sisaldas advokaaditeenus esimese astme kohtu otsuse analüüsi, apellatsioonkaebusega tutvumist, apellatsioonivastuse koostamist ning suhtlemist kliendi ja kohtuga. Lisatud arve nr 20100339 kohaselt kuulus R. K. õigusabiteenuse eest tasumisele summa suurusega 766,94 eurot. 8. Välisministeerium leiab, et käesoleva asja keerukust ja ajamahukust arvestades on R. K. poolt taotletav menetluskulude hüvitis summas 766,94 eurot põhjendamatult suur. Kui ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust, siis palub vastustaja kaebaja kasuks välja mõistetavat hüvitist vähendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonimenetluses tuleb vaidlust lahendades vastata järgmistele küsimusele: kas Välisministeeriumis esines koondamissituatsioon, kas kaebaja koondamisele eelnes ATS § 116 lg 2 sätestatud koondamissituatsioonis teenistujate võrdlus, ning viimaks, kas kaebajale oleks tulnud pakkuda vaba ametikohta. Mis puudutab menetlusosaliste ja kohtu poolt käsitletud ATS ja VäTS sätete vahekorda koondamissituatsioonis, siis on ringkonnakohus seisukohal, et arvestades VäTS § 80 lg 1 p 2, mille kohaselt on Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon (edaspidi VAK) pädev tegema ministrile või kantslerile ettepanekut ka ametniku vabastamise kohta, on atesteerimiskomisjon pädev läbi viima ka koondamissituatsioonis olevate ametnike võrdlust ATS § 116 lg-s 2 näidatud parameetrite põhjal.

3-09-2779

6(7) 10. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Vaidlus puudub selles, et välisministri 13.11.2009 käskkirjaga nr 143 vähendati Välisministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu. Muuhulgas vähendati ametikohtade arvu struktuuriüksuses, kus teenis kaebuse esitaja (sekretariaadi asjaajamise talitus). Selles struktuuriüksuses kuulus koondamisele sekretäri ametikoht koodiga SEKR1014121. Sellise koodiga ametikohal teenis kaebaja, kuid talituses töötas veel seitse sekretär-asjaajajat . Seega oli tegemist koondamissituatsiooniga kõigi struktuuriüksuse sekretär-asjaajajate jaoks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-09-2694, p-d 10, 11). 11. ATS § 116 lg 2 kohaselt on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. ATS § 116 lõikest 2 tulenevalt tuleb selles sättes toodud tingimusi arvestades välja selgitada ametnik, kes sama paragrahvi lg 1 alusel teenistusest vabastatakse. 12. Kohtumenetluses on tekitanud segadust asjaolu, et enne ministri 13.11.2009 käskkirja andmist oli VAK viinud läbi ametikohtade koondamise vajadusest tingitult koondamissituatsiooni jäävate töötajate võrdluse ja käskkiri anti juba konkreetse koodiga ametikoha koondamise kohta. Kaebaja leidis, et teenistujate võrdlust pole üldse läbi viidud, vastustaja esindaja väitis, et peale kaebaja koondamist toimus vabade ametikohtade täitmine teenistujate võrdlemise alusel ja kohus järeldas, et koondamissituatsiooni lahendamine oli õigusvastane, sest eelnevat teenistujate võrdlust pole läbi viidud. 13. Ringkonnakohus leiab, et kohtutoimikusse kogutud tõendite pinnalt on selge, et VAK 10.11.2009 koosolekul arutati ametikohtade likvideerimist, võeti seisukoht, milliste ametikohtade koondamine on võimalik ning viidi läbi teenistujate võrdlus vähemalt koondamisele kuuluva sekretäri ametikoha osas (tl 26-27 pöördel). Kõigepealt on küsimus selles, kas sellises järjekorras läbi viidud toimingud on kuidagi vastuolus ATS §-ga 116. Ringkonnakohus leiab, et vastuolu puudub, sest ükskõik mis järjekorras toiminguid teha – kas anda enne käskkiri struktuurimuutuse kohta ja siis asuda teenistujaid võrdlema või, olles juba teadlik koondamiste vajalikkusest seoses eelarvevahendite vähenemisega, selgitada välja, millistest ametikohtadest on võimalik loobuda tagamaks siiski ministeeriumi jätkusuutlik toimimine ning viia läbi vastavaid ametikohti täitvate teenistujate võrdlus – tulemus on sama. 14. Järgmisena tuleb kontrollida, kas teenistujate võrdlus on läbi viidud ATS § 116 lg 2 eeskirju järgides. Nagu kohtutoimiku lehel 27 asuvast tabelist nähtub, võrreldi omavahel kaheksat sekretariaadi asjaajamistalituses töötavat nooremametnikust sekretär-asjaajajat. Arvestades toimiku lehe 28 pöördel ja lehel 29 asuvat tabelit sekretariaadi koosseisu kohta seisuga 30.11.2009, töötaski sekretariaadis sel ajal kaheksa nooremametnikust sekretär–asjaajajat. Seega on võrreldavad isikud õigesti kindlaks tehtud. Arvestades võrdlustabelis tehtud märkusi, oli tulenevalt ATS § 133 lg-st 2 keelatud teenistusest vabastada kaht ametnikku, kellest üks oli lapseootel ja teine kasvatas alla kolme aasta vanust last. ATS § 116 lg 2 kohaselt tuleb esimesena võrrelda teenistusalaseid näitajaid ja siinkohal on vastustaja õigesti viidanud, et arvestades Välisministeeriumi spetsiifikat, on üheks võrdlemise aluseks kindlasti keelteoskus ja prantsuse keele oskus võis selles osas määrav olla. Tabelis olevast veerust keeleoskuse ja muude sekretäritöö oskuste kohta on toodud võrdlusandmed kõigi koondamissituatsioonis sekretäride kohta (andmeid pole lapseootel töötaja kohta, kelle koondamine polnud võimalik), välja arvatud ametikoha koodiga

3-09-2779

7(7) SEKR1014116 ametniku kohta. Selle ametniku osas on märkusena välja toodud, et tal on 6- ja 7- aastased lapsed. 15. Ringkonnakohus teeb eeltoodust järelduse, et vastustaja on kohaldanud ekslikult ATS § 116 lg-s 2 ja arvestanud viimatinimetatud ametniku puhul tema teenistusse jäämise eelisõigust tulenevalt ülalpeetavate olemasolust. Tegelikult tuleb ülalpeetavate olemasolu ja teenistusstaaži arvestada alles seejärel, kui on läbi viidud võrdlus teenistusalaste näitajate osas. Seega peab praktikas võrdlus toimuma nii, et kõigepealt tehakse kindlaks teenistujad, kelle kõrged teenistusalased näitajad tingivad nende teenistusse jätmise ning kui seejärel on selgunud, et osade teenistujate teenistusalased näitajad on võrdsed, eelistatakse ametnikku tingimuste alusel, mis on toodud ATS § 116 lg 2 kolmandas lauses. Praegusel juhul pole ametikoha koodiga SEKR1014116 ametniku puhul tema teenistusalaseid näitajaid teiste sekretäridega võrreldud ja seega on võrdlus läbi viidud ATS § 116 lg 2 tingimusi rikkudes. Viimati nimetatud ametnikul oleks eelisõigus teenistusse jäämisel üksnes juhul, kui ta oleks teiste võrreldavatega võrdsete teenistusalaste näitajatega või kui eeldada, et kaebaja oma keeleoskuse tõttu oli teistest ametnikest, kelle puhul vastavad näitajad olid võrdlustabelis toodud, nõrgemate näitajatega, oleks ametikoha koodiga SEKR1014116 ametnikul teenistusse jäämise eelisõigus olnud üksnes siis, kui oleks kindlaks tehtud, et ta on vähemalt kaebajaga võrdsel tasemel näitajate poolest. Kuna praegusel juhul on võrdlemisel ilmselt arvesse võetud ülalpeetavate olemasolu ilma teenistusalaseid näitajaid võrdlemata, on kaebaja vabastamisel tehtud kaalutlusviga ning halduskohus on lõpptulemusena õigesti kaebuse rahuldanud. 16. Kuna viga oli tehtud juba võrdlemise läbiviimisel, ei oma otsuse õiguspärasuse hindamisel enam tähtsust, kas kaebajale oli võimalik pakkuda teist ametikohta. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta Välisministeeriumi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 17. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud vastustaja. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses 766,94 € õigusabikulude väljamõistmist ja esitas menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus hindab käesolevat asja keerukuselt keskmiseks ja mahukuselt alla keskmise olevaks ning arvestades ka asja lahendamist kirjalikus menetluses, peab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonimenetluse kulusid vajalikeks ja põhjendatuteks 500 € ulatuses, milline summa tuleb vastustajalt HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 5 alusel kaebaja kasuks välja mõista.

Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi