2-11-10243/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Ts 2 Ts 2 Ts 2 Ts 2-11 11-10243 10243 10243 10243

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev

2. juuni 2011

Tsiviilasja number 2-11-10243

Kohtuasi CK(seaduslik esindaja KJ) versus KKelatise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega kohtuistungil (2.06.2011)

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: CK(isikukood XXX, elukoht XXX) o Hageja seaduslik esindaja: KJ (isikukood XXX, elukoht XXX); o Hageja lepinguline esindaja: Advokaat Kairi Pobbul (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, aadress Ahtri 6, 10151 Tallinn) o Kostja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON:

Ts 2 Ts 2 Ts 2 Ts 2-11 11-10243 10243 10243 10243

1. Kinnitada kokkulepe, mille kohaselt kostja KKkohustub tasuma alates juunikuust 2011 oma tütre CK ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas 225 (kakssada kakskümmend viis) €, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluval kuul hiljemalt selle kuu 10. kuupäevaks CK pangakontole nr XXXXXXXXXXXX(SEB Pank).

2. Kinnitada poolte kokkulepe, mille kohaselt kostja KK kohustub tasuma oma tütre CK ülalpidamiseks elatusraha võlgnevuse perioodi 1.01.2011-31.05.2011 eest kokku summas 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) € hiljemalt 10. juuniks 2011 CK pangakontole nr XXXXXXXXXXXX(SEB Pank).

3. Kinnitada poolte kokkulepe, mille kohaselt kostja KK kohustub tasuma oma tütre CK ülalpidamiseks elatusraha võlgnevuse perioodi 1.03.2010-31.12.2010 eest kokku summas 1390 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend) € kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul alates juunikuust 2011 kuni maikuuni 2012 (incl) osade kaupa, st igakuiste võrdsete osamaksetena suurusega 115,80 €. Võlgnevuse osamakse tuleb tasuda hiljemalt 10. kuupäevaks CK pangakontole nr XXXXXXXXXXXX(SEB Pank).

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-10243 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jao Menetluskulude jao Menetluskulude jao Menetluskulude jaotus tus tus tus Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS § 168 lg 3).

I. I. I.

I. ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on CK, kelle seaduslikuks esindajaks on KJ, hagi KK vastu elatise nõudes. Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 2. juunil 2011 jõudsid hageja esindajad ja kostja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada.

II. II. II.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ts 2 Ts 2 Ts 2 Ts 2-11 11-10243 10243 10243 10243

Alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on käesolevas hagis hagejaks kostja laps CK ja vanem, kelle juures ta elab (so antud juhul lapse ema KJ) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on elatise minimaalmääraks 139,01 eurot. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes alaealise lapse huvidest ning hageja seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa

Ts 2 Ts 2 Ts 2 Ts 2-11 11-10243 10243 10243 10243

pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula kohtunik