2-10-30572/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-30572 1 / 3

Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht 02. juuni 2011.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-30572 Tsiviilasi A F hagi J G vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A F (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk volikirja alusel Kostja J G (isikukood XXX), esindaja Marina Dubovskaya volikirja alusel Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 31. mai 2011.a

Resolutsioon

I Kinnitada hageja A F ja kostja J G vahel 31.05.2011.a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss ühisvara jagamiseks alljärgnevalt:

1. A F ja J G müüvad korteriomandi aadressil XXX, kinnistusreg nr XXX avalikul enampakkumisel alghinnaga 35 600 eurot ning saadud raha jagatakse võrdselt A F ja J G vahel. Enampakkumine toimub kohtutäituri kaudu. Juhul kui alghinnaga ei õnnestu korteriomandit müüa on kohtutäituril õigus muuta korteriomandi alghinda. Pooled on kokku leppinud, et enampakkumine peab olema läbi viidud kuue kuu jooksul. 2. Sõiduauto Audi A6 reg nr XXX jääb A F omandisse. 3. Korteris XXX asuv vallasvara ja tehnika jääb tervikuna J G omandisse. 4. Laenujääki laenulepingu nr L080013824 AS SEB pank seisuga 24.05.2011.a. summas 4 516.11 eurot tagastab pangale A F, kuid pool tagastamisele kuuluvast laenusummast 2 258.06 eurot hüvitab J G A F korteriomandi XXX kinnistusreg nr XXX müügist saadud raha arvel.

II Lõpetada menetlus A F hagis J G vastu ühisvara jagamise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

III Vabastada A F riigilõivu summas 143.80 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

V Poolte ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2-10-30572 2 / 3

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses on A F hagi J G vastu ühisvara jagamise nõudes.

Kohtuistungil 31. mail 2011.a. sõlmisid pooled kompromissi, mis on kantud kohtuistungi protokolli. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele ühisvara koosseisu ja selle jagamise osas.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kuna pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2-10-30572 3 / 3 Hageja oli kohustatud Viru Maakohtu 28. oktoobri 2010.a. määrusega tasuma riigilõivu summas 1 500 krooni s.o. 20 % nõutavast riigilõivust. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi Seega kui hageja oleks tasunud hagi esitamisel kogu riigilõivu summas 7 500 krooni oleks hagejal õigus taodelda poole riigilõivu summa s.o. 3 750 krooni tagastamist. Kuna hageja on tasunud 1 500 krooni hagi esitamisel, siis seoses kompromissi sõlmisega on hagejal kohustus tasuda riigilõivu veel 2 250 krooni ehk 143.80 eurot. Kohus leiab, et on õiglane ja arvestades asjaolu, et pooled on sõlminud kompromissi vabastada hageja ülejäänud riigilõivu 2 250 krooni ehk 143.80 euro tasumise kohustusest riigituludesse TsMS § 190 lg 7 alusel.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik