2-11-9661/15 · 2-11-9661/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-9661 1 / 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-9661 Tsiviilasi E K eestkostja määramise menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Asjast puudutatud isikud E K (isikukood XXX) E K (isikukood XXX) A K (isikukood XXX) Eestkosteasutus Narva-Jõesuu Linnavalitsus, esindaja Andres Noormägi Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Määrata E K eestkostjaks E K kellele anda esindusõigus eestkostetava E K kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

2. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 01. juunil 2016.a. 3. E K on E K seaduslik esindaja ning on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid; - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 31. maiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest. 4. E K on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. 5. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.

2-11-9661 2 / 4

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva Linnakohus 29.04.2004.a otsusega tunnistas E K teovõimetuks ning määras tema eestkostjaks E K. 01.03.2011.a andis Narva-Jõesuu linn eestkostetava toimiku Viru Maakohtule.

30.03.2011.a määrusega algatas kohus hagita menetluse E K eestkostja määramiseks ning on küsinud eestkosteasutuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukoha.

Eestkosteasutuse arvamus

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse arvamuse kohaselt on E K töövõimetuspensionär töövõimekaotuse protsendiga 100% ja talle on 30.11.2009.a kuni 30.11.2011.a määratud raske puue. Ta elab koos ema E K, kes 2004. aastal oli määratud poja eestkostjaks. E K on siiani poja eest hoolt kandnud ja sellega hakkama saanud. Ta on jätkuvalt nõus olema oma poja eestkostja. Eestkosteasutus leiab, et E K vajab eestkostet ning tema eestkostjaks tuleb määrata E K.

Kohtupsühhiaatriaekspertiis

Viru Maakohtu 30.03.2011.a määruse alusel teostas ekspert Ilona Kalugina 08.04.2011.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi E K psüühilise seisundi hindamiseks.

Kohtule 20.04.2011.a esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 62 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et E K oma vaimse seisundi tõttu ei ole suuteline adekvaatselt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Ta pole võimeline teostama valimisõigust. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Tema tavalises keskkonnas E K ärakuulamine pole ka soovitav, kuna käitumine võib olla ettearvamatu. E K vajab eestkostet. Seisukohta eestkostja isiku kohta pole ta võimeline adekvaatselt avaldama. E K pole suuteline praktsiliselt mitte mingisuguseid tehinguid iseseisvalt tegema. Ta pole võimeline adekvaatselt aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Elementaarse enesehooldusega tuleb uuritav toime (peseb end, riietub jne). Eestkostja peab tema igapäevaevaelu korraldama (käima poes, tegema süüa, koristama jne, langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi (E K on võimalik võõraste poolt ära kasutada). Eestkostet vajab ta 3-5 aastat, siis oleks vajalik uuesti tema vaimset seisundit hinnata.

E K esindaja arvamus

E K riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev esitas 16.05.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse.

Esindaja, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga ning oma isikliku mulje alusel (kodukülastus 18.04.2011), jõudus järeldusele, et E K vajab edaspidi eestkostet. Tema ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimisega tulema toime oma igapäevaeluga ning ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve. Tema eestkostja ülesanneteks võib

2-11-9661 3 / 4

määrata E K igapäevaelu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine ning tema eest kõiki tehingute tegemine, sealhulgas pisitehinguid. Esindaja leiab, et E K oma isikuomandustelt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes E K huve kaitsma. Tema on eestkostetava ema ning täidab nõuetekohaselt eestkostja ülesanded juba pikema aja jooksul. E K kodukülastamisel esindaja veendus, et tema on hoolitsetud, temale on tagatud vajalik mugavus ning ohutus.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, analüüsinud E K esindaja ning eestkosteasutuse seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et tuleb määrata E K eestkostja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Eestkosteasutuse arvamusel vajab E K psüühilise seisundi tõttu eestkostet.

E K esindaja on veendunud, et E K vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindaja leiab, et E K eestkostjaks tuleb määrata tema ema E K.

Ekspert tuli järeldusele, et psüühilise seisundi tõttu ei ole E K suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet.

Seega on kohtu arvates tuvastatud nii eestkosteasutuse, E K esindaja kui eksperdi arvamusega, et E K vajab eestkostet, sest E K ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida.

TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et E K ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Tema ärakuulamine tema tavalises keskkonnas ei ole soovitav. Kuna eksperdi arvamusel E K tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku

2-11-9661 4 / 4

eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

E K on andnud oma kirjaliku nõusoleku E K eestkostjaks olemiseks.

Kohus arvestab ka asjaolu, et E K on E K ema, ta on varem Narva Linnakohtu 29.04.2004.a otsuse alusel tsiviilasjas eestkostjana tegutsenud E K huvides ja saanud eestkostja ülesannetega hakkama.

Kohus on veendunud, et E K on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et E K sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata E K eestkostjaks E K.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada E K kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Kohus seab E K üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik