2-10-39643/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuni 2011.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-39643 Tsiviilasi K.M.i hagi J.H.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.M., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxx xx-xx, xxxxxxx Kostja J.H., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxxxxx xx, xxxxx, xxxxxxxxx xx Kohtuistungi toimumise aeg

19. mai 2011 RESOLUTSIOON: Rahuldada K.M.i hagi osaliselt. Välja mõista J.H.ilt (H., isikukood xxxxxxxxxxx) elatis 150 (ükssada viiskümmend) eurot alates 17. augustist 2009.a igakuuliselt K.M.i (M., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni K.M.i poolt keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses (xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx), kuid mitte kauem kui K.M.i 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Hageja nõuded, väited ja tõendid

17.08.2010.a esitatud hagiavalduse (tl 1, täpsustatud tl 19), hageja esitatud teiste menetlusdokumentide (tl 66-67 ja 76) ning kohtueelistungil väidetu kohaselt registreeriti

Tsiviilasi nr 2-10-39643

2 (3) K.M. ja kostja J.H.i abielu xx xx xxxx.a Tallinnas ja lahutati xx xx xxxx.a (tunnistused tl 9- 10). Abielust sündis xx xx xxxx.a tütar K.M. (hageja, sünnitunnistus tl 8). K.M. õpib alates 2010.a sügisest xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx (tõend tl 78), kus ta lisaks kutsele (tekstiilitöö eriala) omandab keskhariduse, ja tema vajadused riiete, toidu ja muu eluks vajaliku osas on hagiavalduse kohaselt 4100 krooni igakuiselt, millele lisandub üüritava korteri (üürileping tl 71-73, maksete kinnitused tl 74 ja 77) eest 3500 krooni. Kohtueelistungil selgitas hageja, et tema igakuiste vajaduste summa on hetkel 300 eurot. Hageja üürib uut korterit, mille üür on 160 eurot kuus, mille tasumiseks annab raha tema isa K.M.. Isa on hagejat on alates 2000.aastast kasvatanud ja ülal pidanud (maksekorraldused tl 68-70), paraku on ta aga alates 16.08.2010.a töötu (tl 6).

Eelneva põhjal ja arvestades kohtueelistungil vähendatud nõuet palub hageja kostjalt välja mõista igakuiselt 250 eurot enda ülalpidamiseks tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist (s.t alates 17.08.2009) kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas

Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Ta märgib, et K.M. on OÜ xxxxxxxxxx juhatuse liige ega saa seetõttu olla töötuna arvel. Ilmselt omab K.M. sissetulekut, kuivõrd hagi kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks 7600 krooni igakuiselt. Kostjale teadaolevalt elab hageja xxxxxxxxx ja omab perekonda. Kostja saadab hagejale oma ema arvelduskonto kaudu erinevaid summasid lähtuvalt oma varalisest seisukorrast ning hageja ei ole kunagi kaevanud vahendite puudumise üle. Hageja sõidab kostja kulul igal aastal xxxxxxxxxx, kus talle ostetakse ka rõivaid.

Hageja viimatinimetatut kohtueelistungil ei kinnitanud. Tema väitel ei ole ei kostja ega tema ema hagejale raha saatnud, viimati suhtles ta emaga 2010.a augustis.

Kostjale teadaolevalt on K.M. hasartmängija ja see oli põhjuseks kohtusse hagi esitamiseks (ta vajab raha endale).

Hageja seda väidet eitab.

Kostja ülalpidamisel on teine laps (sünnitunnistus tl 43-44), tema 2009.aasta sissetulek oli kokku 4696.27 eurot ehk 391.35 eurot kuus (tl 45-46), tegemist on koduperenaisega. Kostja on oma abikaasa T.H. (abielutunnistus tl 41-42) täielikul ülalpidamisel. Kostjal puudub kinnisja vallasvara, ta ei oma xxxxxxxxxx ka pangakontot. Seega palub kostja jätta hagi rahuldamata, kuna ta täidab hageja ülalpidamiskohustust.

Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et pärast kirjaliku vastuse esitamist, mille alusel kohus nõudis ja hageja esitas tõendid õppimise ja korteri üürimise kohta, ei ole kostja sisuliselt menetluses enam osalenud. Kostja ei ilmunud kohtueelistungile (millel kohus arutas asja sisuliselt) ega reageerinud hageja poolt esitatule. Kostja vastusele lisatud võõrkeelsetest dokumentidest kostja kohtu nõudel tõlkeid ei esitanud ning kohus nimetatut ei arvesta.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. Sama paragrahvi p 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

Tsiviilasi nr 2-10-39643

3 (3) tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või sarnaselt vana PkS § 61 lõikega 4 igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nii 2009.a, 2010.a kui 2011.a 2175 EEK ehk 139.01 EUR). PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PkS § 102 lg 2). Ülalpidamist tuleb üldjuhul anda raha perioodilise maksmisega ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust eeskätt juhul, kui ta ei ela temaga koos või ei osale tema kasvatamises (PkS § 100 lg 1 ja 2). PkS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Antud asjas ei ole leidnud tuvastamist kostja väide, et ta täidab/on täitnud hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja ei eita, et ta ei tegelenud hagetaval perioodil vähemalt hageja täisealiseks saamiseni tema kasvatamisega (elab teises riigis) ning mingeid tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ta esitanud ei ole. Seda eitab ka hageja. Hageja vanust ja senist kohtupraktikat arvestades ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et hageja igakuised vajadused ei ole ca 300 eurot. Siinkohal on oluline märkida, et hageja omandab haridust teises linnas ja üürib selleks korterit. Hariduse omandamisega seotud kulutused on kindlasti ülalpidamise hulka kuuluvad ja vajalikud. Hageja on esitanud vastava üürilepingu ja teatised üüri maksmise kohta ning väited uue üürilepingu osas, milliseid kostja ümber lükanud ei ole. Hageja ei vaidlusta kostjal teise ülalpeetava olemasolu, kuid kostja varalise seisundi iseloomustamiseks on selgelt ebapiisav esitatud palgatõend vaid 2009.aasta kohta. Pealegi ei saa esitatud tõendist kinnitust kostja väide, et ta on täielikult abikaasa ülalpidamisel – igakuine sissetulek keskmiselt ligemale 400 eurot on mõistlikult piisav, et elatada ennast ja oma lapsi, kui abikaasa seda ka märkimisväärselt toetab (nii kostja ise väidab). Hageja isa varaline seisund on kohtu jaoks küsitav, kuivõrd esitatud on tõend töötuna arvelevõtmise kohta, kuid samal ajal on 2010.a lõpus K.M. poolt tehtud mitmeid ülekandeid tütrele summades (nt 20.11.2010.a 6000 EEK), mis viitavad, et hagejat ülalpidav isa omab muid sissetulekuid, milliseid kohtule ei avaldata. Kuivõrd hageja on soovinud asjas sisulist lahendit ja kostja menetluses aktiivselt ei osale, siis leiab kohus, et selgete tõendite puudumisel hageja vanemate varalise seisundi kohta tuleb lugeda vanemate kohustus lapse ülalpidamiseks seaduse eelduse (PkS § 116 lg 1) kohaselt võrdseks ning rahuldada hagi osaliselt, pannes kostja ülalpidamiskohustuse suuruseks poole hageja vajadustest ehk 150 eurot. Nimetatud summa tuleb välja mõista tagasiulatuvalt ning kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses vastavalt haginõudele. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.

Toomas Talviste Kohtunik