2-11-17830/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-17830

1 / 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-17830 Tsiviilasi Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148), lepinguline esindaja Jelena Ševtsova Asjast puudutatud isikud N Š (isikukood XXX, viibib Narva-Jõesuu Hooldekodus) L Z (eestkostja kandidaat, isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Määrata N Š eestkostjaks L Z kellele anda esindusõigus eestkostetava N Š kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 31. mail 2016.a.

4. L Z on N Š seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid;

- teatama kohtule ja vallavõi linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada;

- esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 31. maiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

5. N Š on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud

2-11-17830

2 / 4

menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 19.04.2011.a Viru Maakohtule avalduse N Š eestkostja määramiseks.

Avalduse kohaselt N Š on vaimuhaigusega isik. Avaldaja arvab, et N Š ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida ja seetõttu tuleb talle määrata eeskostja. N Š on registreeritud Narva linnas, kuid viibib SA Narva-Jõesuu Hooldekodus ööpäevaringsel hooldusteenusel. Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata N Š eestkostjaks L Z, kes on andnud vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et L Z isikuomadused ja võimed sobivad kohtu poolt määratud ülesannetes N Š huve kaitsma. N Š ja L Z vahel puuduvad omavahelised suhted, aga L Z on hästi tuttav N Š tervise seisundi põhjendavate vajaduste ring. Avaldaja palub seada N Š üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks L Z.

Kohtupsühhiaatriaekspertiis

Viru Maakohtu 25.04.2011.a määruse alusel teostas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert V.Savin ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi N Š psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks.

16.05.2011.a kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 72 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et N Š ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma elu, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust ja ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Teda ei ole ka võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. N Š vajab eestkostja määramist. Eestkostja peab aitama eestkostetavat olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema rahaasju, tegema tehinguid ja kontrollima ravimite kasutamist.

N Š esindaja arvamus

N Š riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas 16.05.2011.a kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust.

Arvamuse kohaselt külastas esindaja 02.05.2011.a N Š tema viibimiskohas Narva-Jõesuu Hooldekodus sotsiaaltöötaja pr Galina Toltšanova juuresolekul. Esindaja hinnangul puudub N Š arusaamine oma olukorrast, haigusteadlikkus ning võime iseseisvalt oma elu korraldada. Perekonnaõiguslike tehingute tähendust N Š ei mõista, valimisõigust teostada ei suuda. Sotsiaaltöötaja kinnitas esindajale, et N Š vajab eestkoste seadmist. Esindajal puuduvad vastuväited eestkostja kandidaadi suhtes. Esindaja leiab, et N Š kui piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks tuleb seada eestkoste ning määrata tema eestkostjaks L Z tähtajaga viis aastat, eestkostja volitusi piirata ei ole vaja. Eestkostja ülesandeks peab jääma kõikide N Š asjade ajamine, tema elu ja ravi korraldamine.

Eestkostja kandidaadi seisukoht

L Z 03.05.2011.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnitas, et on nõus olema N Š

2-11-17830

3 / 4

eeskostjaks. Ta on nõus täitma eestkostja ülesandeid N Š suhtes. Ta teab, mis on peamised probleemid, mis seotud N Š õiguste ja huvide kaitsega. L Z teatab, et alates 15.02.2010.a. töötab ta Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu nr 04/10 alusel ning kinnitab, et on nõus olema N Š eestkostjaks 5 aastat.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, analüüsinud N Š esindaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või vallavõi linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Avalduse kohaselt vajab N Š eestkostja määramist, kuna oma vaimuhaiguse tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida.

N Š esindaja on veendunud, et N Š vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindajal puuduvad vastuväited, et N Š eestkostjaks määrataks L Z.

Ekspert psühhiaater V.Savin tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole N Š suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet.

Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, N Š esindaja kui eksperdi arvamusega, et N Š vajab eestkostet, sest N Š ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida.

TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 72 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et N Š ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi väitel N Š tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku

2-11-17830

4 / 4

avaldaja.

L Z on andnud oma kirjaliku nõusoleku N Š eestkostjaks olemiseks. Kohus on veendunud, et L Z on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et L Z sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata N Š eestkostjaks L Z.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada N Š kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Kohus seab N Š üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik