2-11-5384/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. A. P. seadusliku esindaja N. K. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Välja mõista A. P.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) alaealise tütre A. P. (isikukood xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja N. K. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 09. veebruarist 2011 kuni A. P. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 25.01.2025.a., või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Kohtuasja number 2-11-5384 Otsuse tegemise aeg ja koht

31 .mai 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi

A. P. seadusliku esindaja N. K. hagi A. P.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 1 251.09 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja: Kostja:

A. P. (IK xxx, elukoht xxx)

N. K. (IK xxx, elukoht xxx)

A. P. (IK xxx, elukoht xxx)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

A. P. seaduslik esindaja N. K. esitas Viru Maakohtule hagi A. P.`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxx. sündinud tütar A. P.. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta ning laps on hageja esindaja ülalpidamisel. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 139.01 eurot kuus.

Kostja esitas 04.03.2011 kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi täielikult, vastuhagi esitada ei soovi. Kostja on oma vastuses hagile nõus lahendama vaidluse kompromissiga, samuti nõus lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 8). Kohtule 26.mail 2011 esitatud kirjas teatab kostja, et on nõus mistahes kohtu otsusega . Pooled mõlemad oma kohtule esitatud kirjades 26.05.2011 on nõus ,et kohus lahendaks asja ilma nende kohalolekuta kohtuistungil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja oma 04.03.2011 ja 26.05.2011 kohtule esitatud vastustes nõustus hagiga täielikult (tl. 8). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on kohustatud oma alaealist last üleval pidama.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et N. K. on alaealise lapse A. P. ema, seega, seaduslik esindaja. A. P. on lapse A. P. isa.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest, alates 09. veebruarist 2011 summas 139.01 eurot kuus, kuni A. P. (sünd. 25.01.2007) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 25.01.2025.a., või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik