3-10-3109/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Menetlusvorm

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU J.M esitas 29.11.2010 Tartu H Viru Vangla xx.xx.xxxx käsk xx distsiplinaarkaristus (10 ö täielikult vangistusseaduse (ed

48 tulenevaid õigusi. Distsipli sätestatud nõuete rikkumise e kaebajale, kes oli eelnevalt m finantsja majandusosakonda asuda tööle koristajana. Käsk kohta koostas II üksuse valvu distsiplinaarmenetluse algata distsiplinaarmenetluse käigus ole arvestatud ka käskkirja andmise. Kaebajat karistati tö tööle, allumata jätmise eest V seisundi tõttu, mida ei arves

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

30. mail 2011, Jõhvi kohtuma

3-10-3109 J.M kaebus Viru Vangla xx. nr xx tühistamiseks kaebuse esitaja, J.M vastusta

kirjalik menetlus

jätta kaebus rahuldamata us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates USOSALISTE SEISUKOHAD Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, mil kkirja nrxx. Kaebuse kohaselt määrati kaebaj ööpäeva kartserit) ning piirati kartserikarist daspidi VangS) §-dest 22, 30-32, 34-38, 41, 4 inaarkaristus määrati kaebajale VangS § 37 l eest, mis seisnes selles, et 11.08.2010 kella ääratud Viru Vangla 06.08.2010 käskkirjaga a majandustöödele abitööliseks (E-7 osakond kkirjast nähtuvalt, kaebaja keeldus korraldu ur Aleksei Froljonok 11.08.2010 ettekande n amise aluseks. Kaebaja arvates karistati jäeti välja selgitamata asjas tähtsust omavad andmisel. Eeltoodu põhjustas kaalutlusvi ööst keeldumise VangS § 37 lg 1 ja valvuri VangS § 67 p 2 alusel. Kaebaja väitel keeldu tatud ega kontrollitud nii tema tööle mää 3-10-3109 1(7)

aja .xx.xxxx käskkirja aja Viru Vangla gkonnakohtule 30 lles palub tühistada jale käskkirjaga nr tuse kandmise ajal 43, 46 osaliselt §-st lg-s 1 ja § 67 p-is 1

09.45 paiku olevat a nr 6-2/775-T tööle da), antud korraldus se täitmisest, mille nr 3613, mis oli ka teda alusetult ja d asjaolud, mida ei igadega haldusakti korraldusele, asuda us ta tööst tervisliku äramise ajal kui ka

3-10-3109 2(7) distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus. Kaebaja esitas 20.09.2010 vaide Viru Vangla käskkirja nr xx peale, kuid ei saanud vaidele vastust 30 päeva jooksul. Kaebaja sai vaidele vastuse alles 06.12.2010. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla 06.08.2010 käskkirjaga nr 6-2/775-T määrati kaebaja finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 06.08.2010 kuni 10.11.2010. Valvur Aleksei Froljonok andis 11.08.2010 kaebajale korralduse asuda tööle E-7 osakonna koristajana. Kaebaja keeldus korraldust täitmast, mistõttu alustati tema suhtes distsiplinaarmenetlus, mille tulemusel määrati Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx kaebajale distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. Kaebaja esitas 19.09.2010 vaide Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx peale, kuid vangla ei jõudnud kaebaja vaiet lahendada tähtaegselt.

Viru Vangla jättis 01.12.2010 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks.

Viru Vanglas koostatud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning VangS § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine vanglaametniku korraldusele, asuda koristajana tööle E-7 osakonnas, allumata jätmises. Viru Vangla 06.08.2010 käskkirjaga nr 6-2/752-T määrati kaebaja tööle finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 06.08.2010 kuni 10.11.2010 tunnitasuga üheksa krooni üheksakümmend senti. Kaebajale tutvustati tööle määramise käskkirja 10.08.2010 ning 11.08.2010 kella 09.45 paiku andis valvur Aleksei Froljonok kaebajale korralduse asuda tööle E-7 osakonda koristama. Kaebaja keeldus korraldusele allumast. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Aleksei Froljonok´i ettekandega nr 3613 ja kaebaja 11.08.2010 seletuskirjaga. Seletuskirjas väidab kaebaja, et tervislikel põhjustel ei saa ta töötada ning palub oma meditsiinilist läbivaatamist. Kinnipeetavatel, sh kaebajal, puudub subjektiivne õigus valida endale meelepärast tööd. Kinnipeetavad määratakse tööle vastavalt vangla võimalustele. VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetavatele kohustuse töötada ning see kohustus laieneb kinnipeetavatele olenemata sellest, kas see kohustus langeb kinnipeetava vaba tahtega kokku või mitte. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kaebaja ei vasta ühelegi eeltoodud kriteeriumile, mistõttu tema tervislik seisund võimaldab töötamist. Kaebaja tööle määramise käskkiri on kooskõlastatud meditsiiniosakonna poolt, mis tähendab, et kaebaja tervislik seisund võimaldab tal tööd teha. Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele ning meditsiinilist haridust omav teenistuja oskab ja on pädev kannete põhjal avaldama objektiivset arvamust, kas kinnipeetav on tööle sobilik või mitte. Antud juhul on meditsiiniosakonna poolt hinnangu andnud E. Tiinas, kes oli meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes.

3-10-3109 3(7) Vanglaametniku korraldus asuda tööle on seadusega kooskõlas ning kaebajal oli kohustus korraldusele alluda. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuetega ning tööst keeldumine on vastuolus VangS § 37 lg-s 1 sätestatuga. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik T. Tiivas. Kaebajat teavitati 12.08.2010 menetluse alustamisest ning talle anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja esitas seletuse juhtunu kohta 11.08.2010 ning ei soovinud midagi lisada. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli 06.09.2010. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. On viidud läbi distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud teoga.

Kaebaja leiab, et käskkirja välja andmisel on rikutud hea halduse tava ja uurimisprintsiipi. Kaebaja selgitab, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kogutud tõendeid tema tervisliku seisundi kohta ega võetud arstilt tõendit. Kaebaja on seisukohal, et teda välja kutsumata ning tervise kohta kaebusi kuulmata, ei ole võimalik teda tööle lubada. Kaebaja leiab, et kui ta juhtis tähelepanu terviseprobleemidele, siis oleks ta pidanud kohe viidama arsti juurde, et arst oleks saanud teda läbi vaadata ja kirjutada tõendi tööst vabastamiseks. Kaebaja arvab, et kuna meditsiiniõde ei ole arst, siis puudub tal pädevus teha arsti otsuseid. Vastustaja märgib, et kaebaja määrati tööle Viru Vangla 06.08.2010 käskkirjaga, mis tutvustati kaebajale 10.08.2010 ning kaebaja ei ole tööle määramise käskkirja vaidlustanud. Seega oli vanglaametniku korraldus asuda tööle vastavuses kehtiva tööle määramise käskkirjaga ning kaebajal oli kohustus korraldusele alluda. Kui kaebaja leidis, kui tema tervislik seisund ei võimalda töötada, oleks kaebaja pidanud vaidlustama tööle määramise käskkirja.

Vastustaja leiab, et ebaõige on kaebaja seisukoht, et tööle määramisel ei ole tuvastatud tema töövõimelisust. Vastavalt VangS § 53 lg-le 1 on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi kättesaadavus ning vangla on seda kohustus täitnud. Arstiabi kättesaadavuse tagamine tähendab ka seda, et vanglal on väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist. Kinnipeetavate terviseprobleemid kajastuvad nende tervisekaartides, mille põhjal on võimalik hinnata kas isik on töövõimeline või mitte. Eraldi tervisekontrolli läbiviimine vahetult enne tööle määramise otsustamist ei ole vajalik, sest tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist ning töövõimetust tingivad asjaolud on tõsised terviseprobleemid, mis ei saa tekkida n.ö ületöö. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt isiku tervisekardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse isik käskkirjaga tööle ning meditsiinilise hinnangu kinnitamiseks kooskõlastatakse käskkiri meditsiiniosakonna juhatajaga. Kaebaja tööle määramisel küsiti meditsiiniosakonna hinnangut. Meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev E. Tiinas andis kooskõlastuse käskkirjale 06.08.2010. Meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täites ning meditsiinilist haridust omades oli E. Tiinas pädev isik kinnitama, kas kinnipeetav võib töötada või mitte.

3-10-3109 4(7) Distsiplinaarmenetluse käskkirjas on ka selgitatud, et kuna 06.08.2010 oli meditsiiniosakond kinnitanud kaebaja võimelisust tööd teha, siis ei olnud 11.08.2010 vajadust kaebaja täiendavaks tervisekontrolli viimiseks. 2010. aasta augustis viibis kaebaja meditsiiniosakonna vastuvõttudel kahel korral. 02.08.2010 vesteldi kaebajaga seoses tuleva etapiga Tallinna Vangla haiglasse ravile. Kaebaja keeldus ravist. 13.08.2010 viibis kaebaja hambaarsti vastuvõtul. Seega oli kaebaja tervislik seisund hea, sest vastasel juhul oleks see kajastanud tema tervisekaardis.

Osakonna koristamine ei ole raske füüsiline pingutus ning ajaliselt kestab koristamine kuni

30 minutit. Inspektor-kontaktisik Kadi Luuri õiendi kohaselt mängib kaebaja lauamängu „koroona“ Osakonna koristamine, mis võtaks aega maksimum 30 minutit päevas ei oleks rohkem pingutusi nõudev kui „koroona“ mängimine, mistõttu on kaebaja väited tervisliku seisundi kohta ilmselgelt otsitud.

Vastustaja on seisukohal, et asjaolusid arvestades kartserikaristuse määramine on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud teoga. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele saab kontrollida abinõu sobivust kontrollides, vajalikkuse ja vajadusel mõõdukuse kontrollimisel. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Antud juhul kohaldati kaebaja suhtes kartserisse paigutamist kümneks ööpäevaks vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle allumata jätmise eest ning karistamise eesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine. Selleks, et kinnipeetav saaks pärast vabanemist elada õiguskuulekalt, on vajalik tööoskuse ja tööharjumuse olemasolu. Lisaks makstakse kinnipeetavale töötamise eest töötasu, mis tähendab seda, et kinnipeetav hüvitab oma kuritegudega tekitatud kahju ja parandab edaspidist vabaduses viibimise majanduslikku toimetulekut, kuna maksmata hagid võivad mõjutada kinnipeetavaid omandama sissetulekuid ebaseaduslikul teel. Samuti koguneb töötades kinnipeetava vabanemisfondi regulaarselt raha, mis tagab, et kinnipeetaval on vabanedes olemas esialgsete kulude katteks rahalised vahendid. Kaebaja puhul arvestati asjaoluga, et tal oli seisuga 02.09.2010 maksmata hagisid 82 729.81 krooni. Seega on vanglas töötamine kaebaja jaoks olulise tähendusega ning tööst keeldumise eest karistamise eesmärk on mõjutada kaebajat tööle asuma ning suunata kaebajat õiguskuulekale käitumisele.

Kaebajat on varem distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest (Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx), kuid see ei ole teda mõjutanud uusi rikkumisi toime panemast. Seega, kui kaebaja ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkab rikkumiste toimepanemist, siis tuleb teda karistada rangemalt. Kaebaja ei saa eeldada, et ta võib järjepidevalt toime panna distsipliinirikkumisi ning saada pidevalt karistuseks ainult kõige leebema distsiplinaarkaristuse. Karistuse määramisel on arvestatud ka seda, et kaebaja ei käi kokkusaamistel, mistõttu ei avaldaks kokkusaamise keelamine karistusena soovitud mõju. Seega võib öelda, et ühegi teise VangS § 63 lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane. Abinõu mõõdukuse puhul tuleb märkida, et tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on kartserisse paigutamise maksimummääraks 45 ööpäeva. Antud juhul on kaebaja kartserisse paigutatud viieteistkümneks ööpäevaks. Seega on kõiki asjaolusid arvestades kartserikaristuse määramine õigustatud ning proportsionaalne. Lähtudes

3-10-3109 5(7) eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlustatud Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjast nr xx nähtub, et kinnipeetav määrati Viru Vangla 06.08.2010 käskkirjaga nr 6-2/775-T tööle finantsja majandusosakonna majandustööle abitööliseks (E-7 osakonna koristaja) alates 06.08.2010 kuni 10.11.2010 tunnitasuga 9.90 krooni.

Nimetatud käskkirja tutvustati kaebajale 10.08.2010 ning kaebaja kirjutas käskkirjale „Olen tutvunud“ (t.lk.18). 11.08.2010 andis valvur kella 09.45 ajal kaebajale korralduse asuda tööle E-8 osakonna koristajana, kuid kinnipeetav keeldus sellest. 11.08.2010 antud seletuskirjas kaebaja selgitab, et ma ei saa töötada tervisliku seisundi tõttu, palun läbi viia mulle meditsiiniline kontroll (t.lk.25).

Käesolevas asjas on distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks valvur Aleksei Froljonok´i poolt koostatud ettekaane nr 3613, millest nähtub, et 11.08.2010 umbes kella 09.45 paiku andsin kinnipeetav J.M´ile, E-7 osakonna kambrist 3421, seadusliku korralduse asuda tööle koristama E-7 osakonda. Kinnipeetav keeldus tööle minemast. Antud intsidenti juures viibis ka II üksuse valvur Aleksandr Gerne. (t.lk.22).

Kinnipeetavale anti võimalus kirjutada seletuskiri ja 19.08.2010 tutvustati kaebajat 12.08.2010 teatisega, mille kohaselt on vanglas algatatud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus 11.08.2010 koostatud ettekande nr 3613 alusel, kuna nimetatud kuupäeval ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldusele asuda tööle (t.lk.23).

Seega distsiplinaarmenetluse käigus on leidnud tõendamist, et kaebaja ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele asuda tööle, kuna seadusest tulenevalt on kaebajal kohustus töötada. Ka Viru Vangla on distsiplinaarmenetluse protokollis põhjendanud kartserikaristuse määra ja valikut, miks on kaebajale tööst keeldumise eest määratud kartserisse paigutamine 10-ks ööpäevaks, kuna seadus annab sellisel juhul võimaluse paigutada isik kartserisse kuni 45-ks ööpäevaks.

Kooskõlas VangS § 37 lg-ga 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Tulenevalt VangS § 67 pst 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ning alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kooskõlas VangS § 63 lg-ga 1 on distsipliinirikkumine VangS-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena määrata noomituse, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamiseks kuni 45-ks ööpäevaks. Tulenevalt VangS § 37 lg-st 2 ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

Kinnipeetaval tekib töötamise kohustus ajahetkest, mil vangla juhtkond annab talle võimaluse täita seaduses sätestatud töötamiskohustust. Kaebaja määrati tööle 06.08.2010, kuid ta keeldus tööle asumast. Kaebaja oma 11.08.2010 esitatud seletuskirjas selgitab, et ta ei

3-10-3109 6(7) saanud töötada tervisliku seisundi tõttu ja palus läbi viia tervisekontroll. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et 02.08.2010 toimus kaebaja ja Viru Vangla meditsiinilise osakonna arsti Angelika Kaldre vahel vestlus seoses kaebaja etapeerimisega Tallinna Vanglasse ravile. Kaebaja keeldus ravist (t.lk.23). Ühtlasi nähtub kaebaja tervisekaardist, et kaebajal avastati xx .Rohkem kaebaja pöördumisi ega terviseprobleeme ei ole tervisekaardis fikseeritud.

Alates 06.08.2010, mil kaebajat tutvustati tööle määramise käskkirjaga nr 6-2/775-T kuni tööst keeldumiseni 11.08.2010, ei ole ta pöördunud Viru Vangla poole kaebustega, mis puudutavad terviseprobleeme. Seda tegi ta vaid tööle asumise ajal. 11.08.2010 seletuskirjas palus kaebaja oma tervisliku seisundi läbivaatust, kuid ei põhjendanud, milles seisneb tema järsku ilmnenud terviseprobleem.

Kaebaja käitumine Viru Vanglas eeldab tema stabiilset tervist ja töövõimet. Vastavalt 28.10.2010 II üksuse inspektor-kontaktisiku Kadi Luuri poolt koostatud õiendile, kus ta kirjutab, et teavitasin kinnipeetavat distsiplinaarmenetluse algatamisest ning andsin võimaluse selgituste andmiseks. Vestluse käigus ütlesin otse välja, et me (vanglateenistujad) ju tegelikult teame, millisel põhjusel kinnipeetavad tööst keelduvad (põhimõtte pärast ning, et kõik põhjused on otsitud) ning kinnipeetav J.M nõustus minuga ning lisas, et mis siis ikka rääkida. Samuti märkis inspektor-kontaktisik Kadi Luuri, et kinnipeetav J.M mängib lauamängu-koroonat, mis on E-7 osakonna päevaruumis.(t.lk.30).

Siinkohal on vangla õigesti märkinud, et nimetatud lauamängu mängimine eeldab samuti füüsilist liikumist ja mõnel juhul tunduvalt intensiivsemat liikumist kui koristamine. Inspektor-kontaktisik Kadi Luuri sõnul E-osakonna päevaruumi, pesuruumi ja vahekoridori koristamine võtab kinnipeetaval aega maksimaalselt 30 minutit päevas (t.lk.30).

Kaebaja väidab, et kuna meditsiiniõde ei ole arst, siis puudub tal pädevus teha otsuseid pädeva arsti asemel. Kaebaja sai 10.08.2010 kätte tööle määramise käskkirja nr 6-2/775-T. 11.08.2010 anti kaebajale korraldus tööle minna - seega oli kaebajal piisavalt aega, kas vaidlustada tööle määramise käskkiri nr 6-2/775-T või teatada vanglale oma tervisehäiretest, mis takistavad tööle minekut. Kaebaja ei teinud seda, vaid teavitas oma terviseprobleemidest alles tööle asumise ajal. Kaebaja tööle määramise käskkiri nr 6-2/775-T oli kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga ja allkirjastatud meditsiini osakonna juhataja ülesandeid täitva töötaja

E. Tiina poolt. Ilmselgelt oli E. Tiinas´el õigus anda hinnangut kaebaja tervisliku seisundi kohta seoses tema töölemääramisega, kuna ta oli määratud Viru Vangla direktori poolt täitma meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid. Seega puudub alust arvata, et kaebaja tööle määramise käskkiri nr 6-2/775-T oli kooskõlatatud ebapädeva isiku poolt. Nii enne kui ka pärast kaebaja tööle määramist ei nähtu kaebaja tervisekaardist, et tal on terviseprobleemid, mis oleks takistanud lühiajaliste koristustööde tegemist.

Eeltoodust võib teha ühese järelduse - kaebaja tööst keeldumine oli tingitud soovimatusest töötada koristajana, aga mitte suutmatusest terviseprobleemide tõttu tööd teha.

Kaebaja väide käskkirja nr xx õiguspärasusetuse kohta ei leidnud tõendamist halduskohtumenetluse käigus. Viru Vangla andmetel seisuga 02.09.2010 oli kaebajal maksmata hagisid umbes 82 729.81 krooni väärtuses. Vanglas töötamise ajal laekub pidevalt kinnipeetava vabanemisfondi raha, mis tagab kinnipeetaval vabanedes toimetulekuks vajaminevate rahaliste vahendite olemasolu. Selliste vahendite olemasolu vähendab ka kuritegude sooritamise riski.

3-10-3109 7(7) Varem on kaebajale määratud 1 distsiplinaarkaristus, samuti tööst keeldumise eest. Seega saab asuda seisukohale, et kaebaja on korduvalt pannud toime samasisulisi distsipliinirikkumisi, mistõttu on noomituse ja lühiajalise kokkusaamise keelamine toimepandud süülise teo eest ebaproportsionaalne meede. Eeltoodut arvestades on kaebajale kartserikaristuse määramine proportsionaalne tema poolt toime pandud teoga. Võttes arvesse kõiki halduskohtumenetluse käigus kogutud tõendeid ja poolte väiteid, otsustas kohus jätta Juri Maksimov´i kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xxtühistamiseks nõudes rahuldamata.

Mare Krull kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 30.06.2011

Riina Pung konsultant-istungisekretär

ÄRAKIRI ÕIGE