2-11-14547/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2011.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-14547 Tsiviilasja hind

4 600 eurot Tsiviilasi AMK hagi OÜ B vastu töövaidluses Menetlusosalised ja esindajad Hageja: AMK(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: OÜ B (registrikood XXX, asukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt OÜ-lt B hageja AMK kasuks 4 600 (neli tuhat kuussada) eurot.

5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on töölepingu seaduse (TLS) 89 lg 2, § 97 lg 2 p 2 ja § 100 lg 5 .

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174¹ lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 479,33 eurot.

Kostja on 06.05.2011.a hagi õigeksvõtvas vastuses taotlenud menetluskulude jaotamist vastavalt seadusele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud. Hageja teatas 26.05.2011.a, et tal puuduvad menetluskulud. Seetõttu ei ole võimalik määrata kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks hageja menetluskulusid. Kuivõrd menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis kindlaks märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle, määrab kohus käesolevas lahendis menetluskulude jaotuse, mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Fred Fisker Kohtunik