2-10-8781/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-8781

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-8781 Tsiviilasi Kxxxx Kxxxxx, Vxxxx Kxxxxx ja Txxx Kxxxx hagi Txxxx Kxxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja Txxxx Kxxxxx vastuhagi KxxxxxKxxxxx, Vxxxx Kxxxxx ja TxxxxKxxxxxvastu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad (vastuhagis kostjad): Kxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx); Vxxxx Kxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx TxxxxKxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja (vastuhagis hageja): Txxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau (Advokaadibüroo Sirje Must; asukoht Õpetaja 9, Tartu 51003; e-post: tiia@sirjemust.ee) Taotlused Taotlus hagist loobumise vastuvõtmiseks ning menetluse lõpetamiseks Taotlus vastuhagi läbivaatamata jätmiseks Kohtuistungi aeg

04. mai 2011. a RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Kxxxx Kxxxxx, Vxxxx Kxxxxx ja Txxx Kxxxx loobumine hagist Txxxx Kxxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja lõpetada hagis menetlus.

2. Jätta läbi vaatamata Txxxx Kxxxxx vastuhagi Kxxxx Kxxxxx, Vxxxx Kxxxxx ja TxxxxKxxxxxvastu kaasomandi lõpetamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Jätta Txxx Kxxxxx õigusabikulud riigi kanda.

3. Vabastada TxxxxxKxxxxx vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu summas 63,91 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

Saata määrus p 2 ja 3 osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Asjaolud ja menetlused käik Kxxxx Kxxxxx, Vxxxx Kxxxxx ja Txxx Kxxxxesitasid 22.02.2010. a kohtule hagiavalduse TxxxxxKxxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagejad palusid kohtul lõpetada poolte kaasomand kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, selliselt, et anda kostja kinnistuosa hagejate omandisse ning kohustada hagejaid igaühte maksma kostjale kaasomandi osa eest 15 833,33 krooni ning iga hageja kaasomandiks saaks 1/3 kinnistust. TxxxxxKxxxxxxvaidles hagile vastu osaliselt – ta nõustus, et kaasomand tuleks lõpetada, kuid palus anda hagejate kinnistuosad kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat hüvitama hagejatele nende omandi kaotuse rahas 20.10.2010.a esitas TxxxxxKxxxxx Kxxxx Kxxxxx, Vxxxx Kxxxxx ja Txx Kxxxx vastu vastuhagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Txxxx Kxxxxx palus kohtul lõpetada poolte kaasomand kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, selliselt, et: a) kostjate kinnistuosad antakse kostja (vastuhagis hageja) omandisse ning teda kohustatakse tasuma igale kostjale kaasomandi eest 47 500 krooni. Kinnistu jääb kostja (vastuhagis hageja) ainuomandisse või b) kinnistu jagatakse pindalalt võrdseteks reaalosadeks , millest ühele osale jäävad kõik kinnistul asuvad ehitised ja teine osa on hoonestamata. Kostja (vastuhagis hageja) omandisse jääb hoonestatud reaalosa ning kostjate kaasomandisse jääb hoonestamata reaalosa. Osade ühtlustamiseks määratakse rahaline tasaarvestus. Pooled püüdsid asjas saavutada kompromissi, kuid see ei õnnestunud.

11.04.2011.a esitasid Kxxxx Kxxxxx, Vxxxx Kxxxxx ja Txxx Kxxx kohtule taotluse hagist loobumise vastuvõtmiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Hagejate (vastuhagis kostjate) teatel ei pea nad kohtumenetluse jätkamist kaasomandi jagamiseks otstarbekaks. Ekspert on hinnanud kinnistu väärtuseks 190 000 krooni, iga kaasomaniku väärtuseks seega 47 500 krooni. Hagejad (vastuhagis kostjad) ei pea võimalikuks kostjale tema osa hüvitamist sellises ulatuses.

Kostja (vastuhagis hageja) esitas 20.04.2011. a kohtule avalduse, milles teatas, et võtab vastuhagi tagasi. Kostja (vastuhagis hageja) teatel ei ole tal võimalik leida rahalisi vahendeid kaasomandi jagamisel teistele kaasomanikele nende osade väljamaksmiseks. Kostja (vastuhagis hageja) palus jätta vastuhagi läbi vaatamata.

Kohus pidas poolte taotluste lahendamiseks kohtuistungi 04.05.2011.a. Pooled jäid esitatud taotluste juurde ja palusid kohtul asja menetlus lõpetada. Lisaks palusid pooled, et kohus jätaks poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et poolte taotlusel tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada.

Hagist loobumine tuleb vastu võtta. Hagejad (vastuhagis kostjad) on hagist loobunud kuna ei pea menetluse jätkamist otstarbekaks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagist loobumise mittevastuvõtmisel. Loobumine ei riku avalikku huvi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

Kostja (vastuhagis hageja) on hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kui hageja on hagi tagasi võtnud, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Seega jätab kohus vastuhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab vastuhagi läbivaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Pooled on taotlenud nende menetluskulude nende endi kanda jätmist. Kohus määrab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude jaotuse vastavalt poolte taotlusele. Kohus määrab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Hagejad (vastuhagis kostjad) on tasunud hagilt riigilõivu 7500 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lgle 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel. Seega on hagejatel (vastuhagis kostjatel) võimalik taotleda nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. TsMS § 150 lg 5 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kostja (vastuhagis hageja) vabastati 28.10.2010. a kohtumäärusega menetlusabi korras vastuhagilt riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 126 lg 1 ja Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 alusel kuulus vastuhagilt tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni (63,91 eurot). TsMS § 190 lg 4 kohaselt tuleb hagejalt riigilõiv täies ulatuses välja mõista, kui muu hulgas jäetakse hagi läbi vaatamata. TsMS § 190 lg 7 lubab mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades, et kostja (vastuhagis hageja) on võtnud hagi tagasi ja ei ole teada, et tema majanduslik seisund oleks muutunud võrreldes temale menetlusabi andmise ajaga, siis vabastab kohus kostja (vastuhagis hageja) riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Maimu Laumets

Kohtunik