2-11-10683/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-10683 Tsiviilasi KL OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus Kohtuistungi toimumise aeg 25.aprill 2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud Võlgniku seaduslik esindaja MM Ajutine haldur Ly Müürsoo

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KL OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida KL OÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. KL OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoole.

4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tema ülesannetest pärast KL OÜ kustutamist äriregistrist.

5. Määrata KL OÜ dokumentide hoidjaks MM (isikukood XXX).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasuks ja kulutuste katteks pankrotivara arvelt 500 eurot OÜ MK (registrikood XXX, arvelduskonto XXXXXXXXXXXXX) kasuks, millest riigi vahenditest kuulub hüvitamisele 397 eurot (sh 57 eurot kulutuste katteks ja 340 eurot tasu hüvitamiseks). Riigi vahenditest hüvitatavale halduri tasule lisandub sotsiaalmaks.

6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht KL OÜ esitas 11.03.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli ehitusprojektide nõustamine Soome ja Ukraina turul. Võlgnik on sattunud makseraskustesse klientide makseraskuste tõttu. Võlgnikul on kohustusi summas 87 601,85 eurot ja vara

30 581,14 eurot, mille moodustavad nõuded klientide vastu. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot.

23.03.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 64,71 eurot. Võlgniku käibevaras kajastuv

27 978,85 eurot on KROY ja KPAS laekumata arved. Arvestades, et esimese suhtes on Soomes algatatud pankrotimenetlus ja teise suhtes Eestis saneerimismenetlus, tuleb neid nõudeid pidada lootusetuteks. Võlgu on võlgnikul summas 79 439,79 eurot. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puuduvad vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused. Haldur palub pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Haldur palub välja mõista OÜ-le MK tasu ja kulutuste katteks 500 eurot, millest 397 eurot välja mõista riigi vahenditest (sellest 57 eurot kulutuste katteks ja 340 eurot tasu). Halduri tasu moodustab 440 eurot ja vajalikud kulutused 60 eurot. Haldur on töötanud 8 tundi arvestusega 55 eurot tund. Kulutused moodustavad kantseleija transpordikulud.

25.04.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetlus oleks otstarbekas lõpetada raugemisega. Menetluse deposiitsumma on 2000 eurot.

05.05.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 2 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 05.05.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul olulist vara ei ole. Võlgniku kohustuste maht ületab oluliselt võlgniku vara mahtu. Haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.

Menetluse käigus ei ole haldur selgelt tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo toimepanemist, mis põhjustanuks maksejõuetuse tekkimise. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et pankroti väljakujunemise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 8 tunni eest 440 eurot ja kulutuste katteks 60 eurot, millest riigi vahenditest kuulub hüvitamisele 397 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud.

Halduri arvestatud tunnitasu 55 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile määrata tasu 440 eurot. Samuti on kohtu arvates põhjendatud kulud summas 60 eurot.

PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub riigi vahenditest hüvitamisele halduri tasu ja kulutuste katteks

397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), sest pankrotivarast ei jätku vajalikuks väljamakseks ning kohtu deposiiti ei ole nõutavat summat tasutud.

TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale.

Meelis Eerik kohtunik