2-11-16344/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-16344 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi OIvastu võla nõudes Hagi hind 353,74 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (endine AS Hansa Liising Eesti, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), Hageja esindaja: Anneli A (XXX); Kostja: OI(isikukood XXX elukoht XXX). RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OI’ilt võlgnevus 426,35 EUR (nelisada kakskümmend kuus eurot ja 35 sen-

ti) Swedbank Liising AS kasuks.

3. Välja mõista OI’ilt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (353,74 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest 08.04.2011.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

4. Välja mõista OI’ilt menetluskulu summas 124,62 EUR (ükssada kakskümmend neli eurot ja 62 senti) Swedbank Liising AS kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (124,62 eurolt) tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja KOÜ vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust tuleneva võla summas 426,35 eurot, millest põhivõlgnevus on 353,74 eurot, intress 22,87 eurot, viivis 46,54 eurot ja teatise saatmise kulu 3,20 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 353,74 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud ja viivis menetluskuludelt.

Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 27.04.2011.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 47,93 eurot (750 krooni) ning hagi esitamisel 76,69 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli Swedbank Liising AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus OI vastu (tsiviilasi nr 2-10-39097). Nimetatud avaldus jäeti 07.03.2011 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja sai määruse kätte 10.03.2011. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 08.04.2010, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu mõistab kohus hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 euro osas kostjalt välja. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 124,62 eurot ning menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Koidula Laurisaar kohtunik