2-11-9034/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-9034

1(5)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-9034 Tsiviilasi Vaivara Vallavalitsuse avaldus A K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Vaivara Vallavalitsus (registrikood 75010200), lepinguline esindaja Anti Kallam

Võlgnik/pärandaja A K (isikukood XXX, suri XXX)

Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman Menetlustoiming

Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata Resolutsioon

1. Lõpetada A K pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 2. Vabastada ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman A K pärandvara pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast määruse jõustumist. 3. Määrata ajutise halduri Tarmo Villmani tasuks 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 96,68 eurot. 4. Hüvitada riigi vahenditest Tarmo Villmanile ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks), mis kuulub välja maksmisele Tarmo Villmani pangakontole nr XXX.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Viru Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamise osas.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot.

2-11-9034

2(5) Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

03.03.2011.a esitas Vaivara Vallavalitsus kohtule avalduse A K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.

Viru Maakohus 22.03.2011.a määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman.

Ajutine haldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande ning kohus on pankrotiavaldust arutanud 20.04.2011.a kohtuistungil.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

A K suri XXX.a. Jõhvi notar Sergei Nikonov väljastas 11.2.2011.a. seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse Vaivara vallale. Vastavalt pärimisseaduse § 136 lg 1 oli tehtud ka pärandvara inventuur. A K pärandvara inventuuri käigus selgus, et pärandvaral lasuvad kohustused ületavad pärandavara väärtust.

Ajutine pankrotihaldur tegi kindlaks, et: Alates 2009.a A K sissetuleku ja ainukeseks elatusallikaks oli riiklik pension. A K oli periood 1980.-11.1.1999.a abielus O K ja alates 6.12.2008.a kuni surmani L S.

Püsiva maksejõuetuse seisund tekis ajahetkel, mil A K suri. Selle hetkega lõppes pensioni saamise õigus ning lõppes võimalus kohustuste täimiseks. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik pankrotiavalduse menetluses ajutise halduri nimetamise seisuga püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid (näiteks – võlgniku varade käsutamist peale isiku surma või pärandvara varjamist).

Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

1. võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank. Konto jääk 28.3.2011.a 0,03 eurot. 2. muud vara, mis kantud registritesse või mille olemasolu kohta on andmed – puuduvad; 3. A K pärandvara osaks on eeldatavalt ka korteriomand XXX. Nimetatud aadressil asuva korteri A K ja O K omandasid selle erastamise teel, mis omakorda toimus nende abielu kestel (enne 1999.a), korteri aluse maa omandamine ja selle esmakinnistamine toimus hetkel, mil oldi juba lahutatud. Hetkel kinnistusraamatus selle korteriomandi omaniku sisse kantud O K. Kinnisvara müügiteadete kohaselt nimetatud korteriomandi (suurus 45,1 m2) väärtus võib olla vabatahtliku müügi (mitte sundmüügi) korral maksimaalselt 2000 eurot. Arvestades asjaoluga, et tegemist on ühisvaraga ning käesoleval juhul ei ole eeldatavalt kohaldatav abikaasade ühisvara puhul eeldatav vara võrduse põhimõte, siis raske määrata selle väärtust. Arvestades nimetatud ja asjaolu, et O K puudub huvi ühisvara jagamiseks, siis käesolevas hetke olukorras võib nimetatud korteriomandi väärtuseks lugeda ca 100 eurot (ajutine haldur samas märgib, et

2-11-9034

3(5) vastava vara käsutamisõiguse saavutamiseks tuleb teha kulutusi, mis on suuremad kui 100 eurot). 4. võlgnik omab arveldusarvet Swedbank, kellel võlgnevused seisuga 29.03.2011 on -5,75 eurot (negatiivne), kontol olevast miinusest on tekkinud viivis 4.32 eurot (erinevalt pärandava inventuuris tuvastatust, panga esitatu kohaselt laenukohustused puuduvad). 5. võlgnikul võlakohustus BIGBANK AS-ile, kellel nõude suurus A K vastu tarbijakrediidilepingust nr 0601098/46st tulenevalt on 8 402,59 eurot. 6. Kohtutäituritel täitmisel nõuded: andmed puuduvad; 7. Kohtuvaidlused – andmed pooleli olevate vaidluste kohta puuduvad.

Ajutise halduri tuvastatu kohaselt võlgniku kohustused ületavad seega mitmekordselt võlgniku vara, üheselt on selge, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 alusel.

Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.

Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused

Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning olemasolevast varast ei ole võimalik saada tulu, siis puuduvad võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt.

Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. A K pärandavara vastu võtnud Vaivara vald esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust.

Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks A K surm, millest tulenevalt kadu sissetuleku allikas (milleks pension).

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, PankrS § 22 lg 5 tähenduses võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise nõuete või tagasinõuete esitamise võimalust.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ajutine haldur avaldab: 1. võlgnik on püsivalt maksejõuetu; 2. puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu pankrotiavalduse rahuldamisel võlgniku pankrotiavalduse menetlus kuuluks lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata. 3. Kui keegi võlausaldaja soovib pankroti välja kuulutamist, siis menetluse läbiviimise finantseerimiseks vajalik deposiidi tasumine. Käesolevaks menetluses minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 2000 eurot, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Ajutine haldur kinnitab, et on deposiidi tasumisel valmis asuda täitma halduri kohustusi. 4. Ajutine pankrotihaldur taotleb: mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruandes.

2-11-9034

4(5)

Menetluse käik

Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde.

Ajutine pankrotihaldur jäi kohtuistungil ettekande juurde. On seisukohal, et pärandvara seis on see, et võlgnikku tuleb käsitleda maksejõuetuna. Taotleb määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi. Kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summa, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu

28.04.2011.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku A K pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 09.05.2011. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus, uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, avaldaja antud seletusi, ajutise halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et A K pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Ajutine haldur on tuvastanud A K pärandvara kohustusi 8 402,59 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel on võlgniku arvel vara 0,03 eurot ning eeldatavaks pärandvara osaks on korteriomandi osa, mille võimalikuks väärtuseks nimetab haldur 100 eurot. Korter on ühisomandis ning võlgniku endisel abikaasal puudub huvi ühisvara jagamiseks, siis vastava vara käsutamisõiguse saavutamiseks tuleb teha kulutusi, mis on halduri hinnangul suuremad kui 100 eurot. Võlgniku sissetulekuks oli pension ning võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuseks on A K surm. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise nõuete või tagasinõuete esitamise võimalusi ega kuriteo tunnustega tegusid.

Toodud asjaoludel leiab kohus, et A K pärandvara on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

2-11-9034

5(5) Ajutine pankrotihaldur leiab, et A K pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ning leiab, et on põhjendatud lõpetada A K pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 6 tundi, tunnitasuga 70 eurot, mis teeb halduri tasuks summa 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused on 96,68 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 96,68 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas PankrS § 23 lg 4 hüvitada riigi vahenditest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik