2-11-8223/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-11-8223

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mai 2011.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-8223 Tsiviilasi L N hagi E N vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Istungil osalesid: Hageja L N ( ) Kostja E N ( ) Kohtuistungi toimumise aeg 24.mai 2011.a. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada L N ja E N abielu, mis on sõlmitud 03.07.1981.a. tollases Mustamäe Perekonnaseisuosakonnas, kande nr 633.

Kohtukulude jaotus Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 1. 28.02.2011.a. esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Tallinnas Perekonnaseisuameti Mustamäe büroos 03.07.1981.a. Kuna suhted abikaasaga olid juba eelnevalt pikka aega keerulised ja muutusid 2007. aastaks hageja jaoks vastuvõetamatuteks, otsustas hageja kooselu lõpetada. 23.09.2007.a. alustas ta kooselu uue kaaslasega. Praeguseks on hageja elanud uues peresuhtes üle 3 aasta ja nende ühine soov on seda kooselu jätkata. Abielust on pooltel sündinud --- ühist last. Neist --- on täiskasvanud ja elavad eraldi. Noorim lastest - on alaealine ja elab koos emaga. Oma elukoha pärast abielu lahutust valib X ise, kas

2-11-8223

2(2) jätkuvalt ema või isa juures. Ema juurde jäädes maksab hageja E Nile poja kasvatamise eest elatisraha vähemalt 170 Eurot kuus. Pooltel on jätkuvalt kehtiv abielu varaühisuse suhe. Seega ei ole hagejal võimalik uue elukaaslasega ühist vara soetada ilma, et osa sellest kuuluks kohe ka tema seaduslikule abikaasale. Abielu jooksul soetatud vara võib jääda ka pärast lahutust meie ühisvaraks. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutuse nõude juurde ega soovinud, et kohus määraks leppimisaega.

KOSTJA SEISUKOHT 2. Kostja vaidleb hagile vastu ega ole lahutusega nõus. Kostja soovib kohtult kuuekuulist leppimisaega.

KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kuna kohtuistungil hageja kinnitas, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka kostjaga leppida ega selleks leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja võttis kohtuistungil abielu lahutuse nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

R.Undrest kohtunik