2-10-47314/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-10-47314

1(7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mai 2011.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-47314 Tsiviilasi M H ja Ha H hagi H H vastu elatise väljamõistmiseks Hagihind 1438.01 eurot (22 500 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1. M H ( 2. Ha H ( Hagejate seaduslik esindaja lapsevanem R M ( Kostja H H ( Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista H Hult elatis tütar M H kasuks 79.89 eurot (1250 krooni) kuus alates 27.09.2010.a. kuni tütar M täisealiseks saamiseni 3. Välja mõista H Hult elatis tütar Ha H kasuks 79.89 eurot (1250 krooni) kuus alates 27.09.2010.a. kuni tütar Ha ( täisealiseks saamiseni Elatise maksmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal tasutud elatisesummasid. 4. Välja mõista H Hult hagejate M H ja Ha H kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 1.11.2009 -1.04.2010 so 5 kuu eest enne elatisehagi kohtule esitamist summas 575.20 eurot ( 9000 krooni). 5. Elatisesummad tuleb maksta R M arveldusarvele. 6. Muude nõuete osas jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta hagejate menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda. 2. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

2-10-47314

2(7) lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 1. Pooltel on kaks ühist tütart – 2. 27.09.2010.a. esitas R M maakohtule hagivalduse kostjalt laste ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu 2009. aasta augusti algul. Lapsed M ja Ha elavad käesoleval ajal koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja tunnistas oma isadust laste suhtes laste sünni registreerimisel ja toetas hagejat lapsi mõnda aega rahaliselt. Umbes 2010. aasta juulis või augustis tekkis kostjal uus elukaaslane. Sellest ajast on kostja rahaline toetus lastele aegajalt vähenenud ning nüüdseks lakanud. Ka hagejal on uus elukaaslane 2009 aasta augusti lõpust. Hageja on hetkel kodune, kuna õige pea läheb lapsepuhkusele ning on võetud arvele töötuna, kuid rahaline toetus on lõppenud. Seega sissetulekud on vähenenud. Laste vajadused on aasta aastalt kasvanud ja käesoleval ajal ei suuda hageja üksinda laste kasvavaid vajadusi enam rahuldada, kuna sest sügisest läksid mõlemad Pääsupesa lasteaeda. Seetõttu vajab hageja igakuise elatise näol abi laste isalt, kuna vabatahtlikult ta laste ülalpidamiskohustust ei täida enam. Hageja varaline seisund tuleneb hetkel lasterahadest, milleks on seni olnud 1500 krooni kuus. Samuti töötuna arvel olles laekus igakuiselt 921 krooni lisaks, kuid toetus on nüüdseks lõppenud. Alates juunist kuni augustini laekus kostjalt lastele toetav raha, mis oli igakuu erinev. Praeguseks on lastele toetav raha täielikult lakanud. Seega on praeguseks sissetulek tugevasti vähenenud ning üksinda toimetulek palju raskem. Kostja töötasu on hageja andmetel 5000 krooni kuus, temal on vanavanematelt saadud maid ( . Samuti omab kasutamisõigust sõiduauto Audi A4 ja mootorratast Suzuki, mis on temal väljaostetud. Kostja väljaminekuid vähendab see, et ta elab endiselt vanematega koos. M H on 3 aastane, kes käib septembri kuust lasteaias. Lapse vajadused lasteaeda on 700 krooni kuus, eluasemele 250 krooni, riietele 200 krooni, seega kokku 1250 krooni kuus. Ha H on 2 aastane, kes samuti käib septembrist lasteaias. Lapse vajadused lasteaeda on 700 krooni, eluasemele 250 krooni, riietele 200 krooni, seega kokku 1250 krooni kuus. Kostjalt palub hageja välja mõista elatist 2 lapse pealt 2500 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista H Hult igakuine elatis M H'u ülalpidamiseks 1250 krooni kuni tema täisealiseks saamiseni l0.detsembril 2024 ning Ha H'u ülalpidamiseks 1250 krooni kuni tema täisealiseks saamiseni 04.aprillil 2025 R M'a ) kasuks alates hagi esitamisest. Vastuseks kostja vastuväidetele täiendas hageja oma nõuet /t.l. 51-57/. Hageja on lastele igakuise elatise väljanõudmisel esitanud vaid üksikud lastele tehtavad kulutused ( tuues välja ainult eluaseme-, lasteaia- ja riietuskulu) ja ei ole loonud reaalset pilti, mis lapse kasvatamiseks tegelikult kulub. Hageja reaalsed kulud ühe lapse kohta on ca 3000.- krooni kuus eluasemekulud 400.- krooni -sisaldab üüri ja kommunaalkulusid. Kulud on jaotatud kõigi pereliikmete vahel võrdseteks osadeks), toidule 1000.- ( laps vajab mitmekülgset toitumist, mis sisaldaks nii liha, kala, kana, piima , kui ka teisi vajalikke toitaineid), tervishoiule ca 150.- krooni ( väikelapsed on alati vastu võtma mitmesuguseid haigusi ja olulisemad ravimid on käsimüügis, kus ühe ravipudeli hind küündib juba ca 80.-kroonini), lasteaed 700.- krooni, hügieenitarbed 50.- krooni, riided 200.- ( riietekulu väiksuse oluliseks punktiks on see, et kõik joped, talvetunked, talvekindad, mütsid, sallid, fliisid õmbleb tasuta elukaaslase ema ), jalanõud ca 200.- krooni ( igal aastaajal on vajalikud erinevad jalanõud), sotsiaalseks arenguks tehtavad kulutused 200.- ( mänguasjad, raamatud, ujulapääsmed jne), ühekordsed kulutused 300.- krooni ( voodid, lauad jne., mis ei ole küll igakuine kulutus, aga kui kulutus teha, siis on rahaline number üsna suur). Vaatamata reaalsetele kulutustele, jääb

2-10-47314

3(7) hageja oma seisukoha juurde, et kahe lapse kohta tuleks kostjalt välja mõista 2500.- krooni, et kostja rahalist olukorda oluliselt mitte halvendada. Täiendavalt palub hageja kohtul välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2009 - 01.04.2010 ühekordsemaksena summas 9000.-krooni põhjusel, et kostja ei täitnud vanemana oma kohustusi laste M.H'u ja H.H'u suhtes . Ajavahemikul 02.04.2010 - 13.10.2010 on kostja hageja arvele kahe lapse elatiseks maksnud erinevaid summasid alates 1500.- kuni 2000.- krooni. Selle ajavahemiku kohta loobub hageja tegemast tasaarveldust kostja kasuks. Kostja soov lapse hooldusõiguse saamiseks ei ole kooskõlas laste huvidega, sest puudub kostja reaalne huvi lapse vastu, pigem näeb kostja hooldusõiguse taotlusega võimalust pääseda materiaalsest vastutusest ja isiklikku kättemaksu endisele elukaaslasele. 5.05.2011.a. täiendas hageja oma nõuet teistkordselt, mille tulemusel jäi lõplikuks nõudeks: 1) Kostjalt välja mõista igakuine elatisraha tütre M H´u ülalpidamiseks 1250.- krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni ja tütre Ha H´u ülalpidamiseks 1250.- krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2) Kostjalt välja mõista elatis laste M. H´u ja H. H´u ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2009 – 01.04.2010 ühekordsemaksena summas 9000.- (575.20 EUR) krooni põhjusel, et kostja ei täitnud nimetatud ajavahemikul vanemana oma kohustusi laste suhtes. 3) Kostjalt välja mõista elatis laste M. H´u ja H. H´u ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2010 – 01.01.2011 ühekordsemaksena summas 10 000 (639.12 EUR) krooni põhjusel, kuna kostja ei täitnud meelega ajavahemikul vanemana oma kohustusi, kuigi sissetulekud võimaldasid. 4) kohustada kostjat tagastama hagejale ca 3000 fotot lastest ja hagejast ning kohustada kostjat olema koostöövõimeline koosvõetud pangalaenu maksmisel ning toetada talve tehtud kahjude hüvitamisel ja tegemisel. KOSTJA VASTUVÄITED 3. Kostja väitel /t.l. 28/ on ta maksnud lastele elatist oma võimete piires. Viimased kaks kuud ei nõustunud ma maksma elatist Ha Hule, sest on kahtlus, et ta pole kostja tütar. Kui selgub, et Ha H on tema tütar on ta nõus elatist maksma. Väide, et ta elab ema kulul on vale. Ema T H on töötu üle kümne aasta ning nad elavad erinevatel korrustel, erinevate sissepääsudega. Kostja leiab, et tütar Ml oleks parem tema juures elada, kuna ta omab kindlat sissetulekut ja elamispinda, aega lapse jaoks. Teda toetavad M Hu kasvatamises ema T H ja elukaaslane . Kui see mingil põhjusel ei ole võimalik, on kostja nõus maksma lapse/laste kulud isiklikult, mitte kandma R Ma arvele, kuna lapsed sellest osa ei saaks. Kostja igakuised kulud on: 1)Toit kodus ja tööl-2000 kr; 2)Komunaalkulud-400 kr; 3)Hügeenitarbed-300 kr; 4)Riided- 1000 kr.

KOHTU SEISUKOHT 4. 11.04.2011.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 24.mai 2011.a. /t.l. 88/. 5. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles taotleb laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmist. Seega on hageja esitanud hagi mitte enda, vaid laste huvides.

2-10-47314

4(7) Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 2 võib isik kohtusse pöörduda teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS (1995) § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada üks vanem teise vastu enda nimel, samuti võis vanem enda nimel hageda elatise suuruse muutmist PKS (1995) § 61 lg 3 järgi. Alates 1. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses sellist eriregulatsiooni enam ei ole. Ülalpidamist on PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps ja tema täisealine vanem on PKS § 96 järgi kohustatud talle ülalpidamist andma. Ülalpidamist antakse PKS § 100 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Seega on elatist saama õigustatud isikuks laps, kes saab olla ka nõude esitajaks kohtus, st hagejaks. Seda ei muuda ka PKS § 120 lg 4 mõneti eksitav sõnastus, mille järgi ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Ka selle sätte järgi saab vanem hagi esitada lapse esindajana. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teisest lausest, on alla 18-aastane isik tsiviilõiguslikult piiratud teovõimega ega oma TsMS § 202 lg 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses teovõimet. Alaealist last esindab TsMS § 217 lg 3 järgi kohtus tema seaduslik esindaja (vt ka Riigikohtu 2. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-10-10, p 13 ja Riigikohtu 28. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 13). Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on PKS § 120 lg 1 teise lause järgi ühine esindusõigus. Lähtudes PKS § 120 lg-st 6 ja § 180 lg 1 p-st 3, ei või vanem last esindada tema ja lapse vahelises õiguslikus vaidluses. Lapse esindamise õigust elatisehagi esitamisel teise vanema vastu kinnitab ka PKS § 120 lg 4. Eelnevast järeldub, et alates 1. juulist 2010 saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 12). Kehtiv perekonnaseadus laieneb PKS § 210 lg 1 järgi põhimõtteliselt kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna hagi esitamise ajal (27.09.2010) kehtis uus PKS loeb kohus antud asjas hagejaks isikud, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati (so alaealised lapsed) kuna hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 14). Hagi esitamiseks õigustatud isiku formaalne muutus ei peaks mõjutama menetluse korda ega tulemust (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-33-11 p 14, 15). 6. Vanem on PKS §-96 ja § 97 p 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanematel on PKS § 116 lg 1 järgi oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p 10; 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 16).

2-10-47314

5(7) Lapse ülalpidamisekohustuse täitmiseks võib vanemalt välja mõista perioodilise rahalise hüvitise (elatis) PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel. Kuni 1.juulini 2011 kehtinud PKS (1995) § 61 lg 1 järgi mõisteti elatis välja üksnes siis, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamise kohustust. Riigikohus on varem leidnud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 108-07, p 11). Kehtivas perekonnaseaduses ei ole elatise väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumisega seotud. Samas kehtib TsMS § 369, mille järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-33-11 p 18). Elatise määramisel lähtutakse PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13). Kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi (enne 1. jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, sama sätte 1. jaanuarist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278 eurot 2 senti. Hagi esitamise seisuga tuli alaealisele lapsele seega maksta elatist kuu töötasu alammärast pool, s.o 2175 krooni kuus, mis alates 1.01.2011 on 139.01 eurot. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Erandlikult võib kohus mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi elatise suurust vähendada ka alla alammäära, eelkõige kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, võib PKS § 108 järgi õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

2-10-47314

6(7) 7. Antud juhul paluvad alaealised hagejad 5.05.2011.a. esitatud menetlusdokumendis „Elatuse avalduse täiend“ /t.l. 102-103/kohtult välja mõista kostjalt nende ülalpidamiseks igakuiselt ühele lapsele 1250 krooni kuus, so elatise alla alammäära ning tagasiulatuvalt perioodi eest 1.11.2009-01.04.2010 9000 krooni ning perioodi 1.11.2010.a.-01.01.2011 eest 10 000 krooni. Kostja väitel on ta maksnud lastele elatist oma võimete piires ning viimased kaks kuud ei ole ta maksnud elatist Ha Hule kahtluse tõttu, et ta pole kostja tütar. Kui selgub, et Ha H on tema tütar on ta nõus elatist maksma. 8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et alaealised – elavad emaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja on mõlema tütre isaduse omaks võtnud /t.l. 4, 5/ ega ole isadust käesoleva ajani vaidlustanud, seda ka vaatamata 3.02.2011.a. eelistungil kohtu poolt antud tähtajale nõuetekohase vastuhagi esitamiseks ning 11.04.2011 määruses antud tähtpäevale /t.l. 81-82, 88/. Kostja esitatud Swedbank AS konto väljavõttest /t.l. 44-46/ nähtuvalt on kostja tasunud laste ülalpidamiseks nende ema R M kontole 21.04.2010.a. – 1800 krooni, 13.05.2010 – 1500 krooni, 10.06.2010 – 2000 krooni, 8.08.2010 – 2000 krooni. Muid tõendeid selle kohta, et ta oleks tütarde ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid andnud või nende ülalpidamisel muul moel osalenud, ei ole kostja kohtule esitanud. Seega on tegemist ülalpidamiskohustuse varasema rikkumisena, mistõttu on hagejate kohtusse pöördumine TsMS § 369 tulenevalt õigustatud. Hagejad on märkinud enda ema sissetulekuteks 1500 krooni kuus peretoetuse raha /t.l. 8-12, 13/, kuni septembrini 2010 on lapsevanem saanud töötutoetust 921.20 krooni /t.l 14/. Kostja sissetulekuks on igakuine töötasu 460,56 eurot (netopalk) AS-s /t.l. 96-97/, muid tõendeid oma varalise seisu kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.a. valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltunud arvutamise metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on statistiline ja tugineb Eesti perede reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 aastat on 1932 krooni. Arvestades elukalliduse tõusu on aastal 2011 eelpool nimetatud summad kindlasti märgatavalt suuremad. Seega on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäär ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. EV Riigikohus oma 09.03.2005.a. lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 on asunud seisukohale, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Nimetatud kohtulahendis märgitu kohaselt on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal.

Kuivõrd antud asjas paluvad hagejad elatise väljamõistmist kostja varalist seisundit arvestades alla seaduses sätestatud alammäära, rahuldab kohus elatise nõude ja mõistab kostjalt

2-10-47314

7(7) hagejatele kokku 2500 krooni so 159.78 eurose elatise välja alates hagi esitamisest so alates 27.septembrist 2010.a. Kohtu hinnangul on laste vajadused sellises ulatuses tõendatud ja kostja varaline seis võimaldab elatist sellises suuruses maksta.

Kuna kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, mõistab kohus temalt PKS § 108 järgi hagejatele välja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 1.11.2009 -1.04.2010 so 5 kuu eest enne elatisehagi kohtule esitamist summas 9000 krooni (575.20 eurot).

Muus osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus ei pea põhjendatuks hagejate nõuet kostjalt ajavahemiku 1.11.2010.a.-01.01.2011 eest elatise väljamõistmiseks summas 10 000 krooni, kuna mõistab kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt 5 kuu eest enne elatisehagi kohtule esitamisest. Hagejate nõuded fotode tagastamiseks ja pooltevaheliste suhete parandamiseks ei kuulu kohtu pädevusse.

9. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohasel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 4). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hagejate menetluskuludest 80 %. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

R.Undrest kohtunik