2-10-51391/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-10-51391

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Resolutsioon

1. J. S.`se seadusliku esindaja I. B. hagi rahuldada.

2. Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu 26. oktoobri 1995 kohtuotsusega nr. 2-792 A. S.`selt I. B. (endine perekonnanimi S.) kasuks tütre J. S.`se (sünd. xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista A. S.`selt (isikukood xxx, elukoht xxx) alaealise tütre J. S.`se (IK xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja I. B. (IK xxx, elukoht xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 18. oktoobrist 2010 kuni J. S.`se (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 23.05.2012.a.

1. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

2. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri Kohtuasja number 2-10-51391 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi J. S.`se seadusliku esindaja I. B. hagi A. S.`se vastu elatise suurendamise nõudes. Hagihind 934.71 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS 407 lg 1 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja: Kostja: J. S. (IK xxx, elukoht xxx)

I. B. (IK xxx, elukoht xxx

A. S. (IK xxx, elukoht xxx)

2 menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Kui ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid tagaseljaotsuse ärakirja kostjale, A. S.`sele, kättetoimetamise kohta, siis toimetada tagaseljaotsus kostjale, A. S.`sele, kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, A. S.`sele, avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 102.25 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

Hageja seaduslik esindaja esitas 18. oktoobril 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 23.103.1993 ja lahutati 26.10.1995. Abielust on xxx sündinud tütar J. S.. Kohtla-Järve Linnakohtu 26.10.2995 otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis summas 550 krooni (35.15 eurot). Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas seadusega kehtestatud miinimummääras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 26. oktoobril 2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 04. novembril 2010.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

20. mail 2011 esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

3 Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 2) nähtub, et hageja esindaja I. B. on alaealise lapse J. S.`se ema, seega, seaduslik esindaja. A. S. on lapse J. S.`se isa.

Vanemate õigused on sätestatud PKS 8 peatükis. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest, alates 18. oktoobrist 2010 summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni J. S.`se (sünd. 23.05.1994) täisealiseks saamiseni, s.o. 23.05.2012.a.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

4 Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Johannes Külaots Kohtunik