2-10-43771/11 · 2-10-43771/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S ( TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-43771 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 18. mai 2011. a Kohtuasi J. V. hagi R. V.i vastu elatise nõudes. Hagihind 1251,09 eurot Menetlusosalised Hageja:

Kostja: J. V. (IK xxx elukoht: xxx)

R. V. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus J. V. hagis kostjalt hageja kasuks viimase ülalpidamiseks elatise nõudes, kuna hageja on loobunud ülalpidamiskohustuse nõudest ja kohus võtab loobumise vastu.

2. J. V. hagiavaldus rahuldada.

3. Välja mõista R. V.`ilt J. V.i kasuks elatis alaealise lapse V. V. (sündinud xxx.a) ülalpidamiseks alates 20. oktoobrist 2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 22. juulini 2026.a igakuise elatusrahana 139 ( ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 eurosent, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja R. V.i kanda.

2

Edasikaebe kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või Swedbank tagatiste kontole nr 221023778606 viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 127,82 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

HAGIAVALDUSE SISU

09.09.2010. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu sõlmiti 29.03.2008.a. Abielust on sündinud xxx.a tütar V. V.. Laps on hageja ülalpidamisel ja kostja last materiaalselt ei toeta. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras alates 20.10.2009 a. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise hageja ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale R. V.`ile kätte toimetatud 22.09.2011 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (pereliikme kaudu). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.

KOHTUISTUNG

J. V. loobus kohtuistungil hagist kostja vastu enda ülalpidamiseks elatise nõudes ja palus selle nõude osas asja menetlus lõpetada.

Kohtuistungil toetas hageja lapse ülalpidamiseks esitatud elatise nõuet ning palus kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas alates 20.10.2009.a. Hageja palus hagi elatise nõudes alaealise lapse V. V. ülalpidamiseks rahuldada tagaseljaotsusega.

Kostja istungile ei ilmunud, kohtukutse on talle kätte toimetatud isiklikult 18.04.2011.a. Kostja kohtuistungile mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3 Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja seisukoha, leiab, et hagi elatise nõudes alaealisele lapse ülalpidamiseks kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja ülalpidamiseks elatise nõudes kuulub asja menetlus lõpetamisele.

Hageja loobus 18.05.2011 kohtuistungil enda ülalpidamiseks esitatud elatise nõudest.

Kohus leiab, et hageja ülalpidamiseks esitatud elatise nõudest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võtab nõudest loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse hageja ülalpidamiseks nõutava elatise nõude osas kooskõlas TsMS § 429.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks summas 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär alates 20.10.2009.a.

Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusele kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Hageja taotles kohtuistungil lapse ülalpidamiseks elatise nõude osas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist.

TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl 2) nähtub, et R. V. ja J. V. on alaealise lapse V. V. vanemad, seega on J. V. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.

4

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning elatis lapse ülalpidamiseks kuulub väljamõistmisele alates 20.10.2009.a. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse V. V. (sündinud xxxa.) ülalpidamiseks alates 20.10.2009 summas 139,01 eurot kuus kuni V. V. täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

5

Helgi Vinni Kohtunik