2-10-41807/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-41807 Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mai 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi I. Š. hagi D. S. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 11.mai 2011 Hagihind 1251,09 eurot (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

I. Š. (IK xxx, elukoht: xxx

D. S.(IK xxx, elukoht: xxx)

L. T. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista D. S.lt elatis igakuise elatusrahana I. Š. kasuks poja V.-B. Š. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 sent alates 27.08.2010 kuni poja V.-B. Š. täisealiseks saamiseni, so kuni 25.04.2019. a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsuse täitmisel arvestada D. S. poolt I. Š.le tasutud summat 511 (viissada üksteist) eurot 29 senti. 4. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja D. S. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on I. Š. hagi D. S. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel 25.04.2001. a poeg V.-B. Š.. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja materiaalset abi ei osuta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 2800 - 3000 krooni.

2. Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 12-13) tunnistas hagi osaliselt. Vastuse kohaselt maksab kostja kuni käesoleva ajani hagejale igakuiselt lapse ülalpidamiseks 1000 krooni. Kostja on jätkuvalt nõus sellist summat tasuma. Pooltel on solidaarselt kindlaksmääratud varalised kohustused laenude põhjal, mis said võetud kooselu aastatel 2006 – 2007. Igakuiste maksete summa moodustab 4270 krooni. Kõik maksed teeb kostja, kuna hageja ei soovi neid kulusid kanda, kinnitades, et tal puudub selleks raha. Pooltel oli omavaheline kokkulepe, et hageja ei nõua kostjalt elatist, kostja aga tasub laenude põhjal mõlemate osad. Peale abielu lahutamist kasutab korterit hageja. Peale selle kannab kostja kulusid seoses järelmaksuga korteri ostmisega, kus ta elab koos uue perekonnaga. Selle lepingu põhjal maksab kostja igakuiselt 5000 krooni. Juhul , kui kostjalt nõutakse elatis sisse nõutavas suuruses, läheb kostja saldo miinusesse, st ta jääb ilma elatusvahenditeta.

KOHTUISTUNGID

3. Kohtuistungil 11.05.2011 hageja toetas hagi, selgitades, et ta soovib elatis igakuise elatusrahana 139,01 eurot alates hagi esitamisest. Kostja on elatist tasunud igas kuus 1000 krooni, maikuu eest ta veel elatist saanud ei ole. Makstud summasid võib kohus kohtuotsuse tegemisel arvestada.

Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et kostja maksab lapsele 1000 krooni ja tagastab pangale abielu ajal võetud laenu. Kulutused, mis kostja kannab seoses pangalaenuga puudutavad ka last, kuna viimane elab koos emaga. Kostja palk on vähenenud. Kostja esindaja palub lähtuvalt PkS § 102 väljamõistetava elatise suurust vähendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

5. Asja materjalidest nähtub, et pooltel on ühine laps V.-B. Š., kes on sündinud 25.04.2001. a. Pooled elavad lahus, nende ühine laps elab koos hagejaga.

6. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest igakuise elatusrahana 139,01 eurot. Kostja on nõus maksma elatist igakuise elatusrahana 63,91 eurot (1000 krooni).

3 7. Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

8. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi (enne 1. jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, sama sätte 1. jaanuarist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278 eurot 2 senti. Hagi esitamise seisuga tuli alaealisele lapsele seega maksta elatist kuu töötasu alammärast pool, s.o 2175 krooni kuus. 9. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et Perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama ning elatise miinimum tagab lapse esmavajadused.

10. Kohtla-Järve Linnavalitsuse töötasutõendi (tl 3) kohaselt on I. Š. keskmine töötasu ajavahemikus veebruar 2010 kuni juuli 2010 olnud 4023,84 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel on D. S. keskmine sissetulek 2010 aastal olnud 10326,17 krooni ning ajavahemikus jaanuar 2011 kuni märts 2011 olnud 455,56 eurot.

11. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest (tl 23-42) nähtub, et augustis 2010 pole kostja hagejale elatist tasunud. Septembris 2010 on kostja hagejale tasunud 1000 krooni. Hageja on kohtuistungil omaks võtnud, et kostja on peale hagi esitamist igakuiselt kuni aprillini 2011 (kaasa arvatud) tasunud elatisena 1000 krooni.

12. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et „ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“

Kuna kostja on alates hagi kohtusse esitamist hagejale elatisena tasunud kokku 8000 krooni (511,29 eurot), ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. 13. PkS § 102 lg2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

4 Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus PkS § 102 lg 2 sätestatud asjaolusid ei tuvastanud. Kostja ei ole töövõimetu, samuti ei ole kostjal teisi lapsi. Asjaolu, et kostja tasub korteri, milles hageja koos pojaga elab, seotud laenumakseid (tl 18,20-21), ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse elatise välja mõista alla PkS § 101 lg 1 sätestatud suuruse. Kokkulepe, millega piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine (PkS § 109). Seega on kokkulepe, millega hageja loobub elatisest lapsele, tühine. Juhul, kui kostjal on varalisi või rahalisi nõudeid hageja vastu, on tal õigus esitada kohtusse vastavasisuline hagiavaldus. Samuti puudub kohtul arvestada kostja väiteid ja tõendeid (tl 19, 22-42) selles, et ta tasub korteri, kus ta uue perekonnaga elab, ostuga seotud makseid, kuna nimetatud kohustused ei vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna alust elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Samuti on kostjal laenu- ja ostulepingu alusel saanud hüvesid, mida tal on võimalik kasutada. 14. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse V.-B. Š. ülalpidamiseks alates 27.augustist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 25.aprillini 2019 igakuine elatusrahana 139,01 eurot. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 15 Kohtuistungil leidis tõendamist, et peale hagi kohtusse esitamist on kostja tasunud hagejale kokku 8000 krooni, so 511,29 eurot. Nimetatut tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada.

16. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus

17. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

18. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

19. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

5

Helgi Vinni Kohtunik