2-10-25699/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. T. K. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440. 2. Suurendada Viru Maakohtu 19.jaanuari 2010 kohtumäärusega alaealise M. K.i (sündinud xxx) ülalpidamiseks kompromissiga kinnitatud elatise suurust. 3. Välja mõista A. K.`ilt elatis igakuise elatusrahana T. K. kasuks poja M. K.`i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 01.05.2011 summas 108 (ükssada kaheksa) eurot 65 eurosenti kuni poja M. K.`i täisealiseks saamiseni, s.o. 17.juulini 2024.a. või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. 4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. 5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-10-25699 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi T. K. hagi A. K.`i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Hagihind 115,04 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 16.mai 2011 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

T. K. ( IK xxx, elukoht: xxx)

A. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

2

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud xxx poeg M. K.. Viru Maakohtu 19.01.2010 määruse alusel tasub kostja elatist summas 1500 krooni (95,87 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas.

16.05.2011 KOHTUISTUNG

Hageja vähendas elatise nõuet summale 108,65 eurot kuus. Kostja võttis hagi õigeks.

Kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kostja hakkab elatist tasuma summas 108,65 eurot (1700 krooni) alates 01.05.2011.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Hageja soovib väljamõistetud elatise suurendamist ja elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana 108,65 eurot alates 01.05.2011. Kostja 16. mai 2011 kohtuistungil nõustus hagiga.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülapidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et A. K. ja T. K. (T.) on alaealise lapse M. K.`i vanemad, seega on T. K. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

3 Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

Kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kostja maksab elatist summas 108,65 eurot kuus alates 01.05.2011.a.

Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Helgi Vinni Kohtunik