2-09-40107/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-40107

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2011, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Illar Põllukivi

vastu 6 000 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

191.73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused

(registrikood: 10625474, asukoht: Tartu mnt 24-

15, 10115 Tallinn)

• Hageja esindaja: Kristjan Vahar (e-post:

kristjan@tallinnlaw.ee)

• Kostja: Illar Põllukivi

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Illar Põllukivi’lt 17.09.2006. a SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingust tulenev võlgnevus laenu põhiosa 191.73 eurot, intress 35.15 eurot, viivis

78.35 eurot, kokku 305.23 eurot (kolmsada viis eurot ja kakskümmend kolm eurosenti)

Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud Illar Põllukivi kanda. Välja mõista Illar Põllukivi’lt riigilõiv

63.91 eurot (kuuskümmend kolm eurot ja üheksakümmend üks eurosenti) Era Liisingu

Inkassoteenused AS kasuks.

6. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

7. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

2/3

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6 400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

8. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

9. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

10. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa.

11. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS

§ 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

12. Kohus leiab, et SMS Laen OÜ ja Illar Põllukivi vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on

tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5%

aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude

puudumisele on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud

poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu

väljamõistmisele ka vähendatud määras arvestatud viivis 191.73 eurot. Kohus märgib, et

võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks

on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei

saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse

täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud

rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel

juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud asjas nõuab

3/3

hageja viivist 191.73 arvutatuna kokkuleppelises määras, kui põhivõlg on 191.73 eurot.

Samas ei ole hageja oma 191.73 euro suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud

kahju olemasolu samas ulatuses kui põhinõue.

13. Kuna hageja ei ole 191.73 euro suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju

olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue ja kokkulepitud viivise määr on kostjat

ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse

asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses

toodud viivise seadusjärgne määr.

14. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

• 03.10.2006 (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 31.12.2006 oli seadusjärgne

viivisemäär 10,5 % aastas,

• alates 01.01.2007 kuni 30.06.2008 11 % aastas

• alates 01.07.2008 kuni 31.12.2008 9,5 % aastas

• alates 01.01.2009 kuni 14.01.2011 (hagi koostamise aeg) 8% aastas.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 02.10.2007 kuni

31.12.2006 eest 4.74 eurot (191.73 x 10.5 % x 86/365), perioodi 01.01.2007 kuni

30.06.2008 eest 31.61 eurot (191.73 x 11 % x 547/365), perioodi 01.07.2008 kuni

31.12.2008 eest 10.73 eurot (191.73 x 9.5 % x 215/365), perioodi 01.01.2009 kuni

14.01.2011 eest 31.27 eurot (191.73 x 8 % x 744/365), kokku 78.35 eurot.

Hageja nõue põhivõla 191.73 euro ja intressi 35.15 euro osas kuulub rahuldamisele VÕS

§ 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1

alusel.

15. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud

jätta kostja kanda.

Kohtunik