Legislator Case Law & Legislation
2-11-9036/4 AI generated

2-11-9036/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-11-9036/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-9036 Tsiviilasi K V ja K V hagi V V vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2592.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxx x-xx, hageja K V, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-11-9036

Tsiviilasi K V ja K V hagi V V vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 2592.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxx x-xx, hageja K V, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxx x-xx, hagejate esindaja G A, kostja V V, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx

Resolutsioon Välja mõista V V elatis igakuiselt 288.- eurot alates 03.03.2011 kuni tütre K V, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi poja K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta K V ja K V esindaja G A ja V V endi kanda.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamata.

Edasikaebamise kord V V võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud G.A ja kostja kooselust on sündinud tütar K xx.xx.xxxx ja poeg K xx.xx.xxxx. Lapsed elavad ema juures. Kostja on toetanud laste ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Hagejate esindaja soovib tagada lastele stabiilset ja normaalset arengut ning elu. Väljamõistetud elatis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja palub välja mõista kostjalt elatise 288.- kr kuus mõlema lapse ülalpidamiseks.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 10.05.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui laste K ja K isa, kohustatud neid ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hagejate esindaja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummäära lähedases summas, s.o 144.- eurot ühe lapse kohta. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik