2-11-20352/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-20352

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A F avalduse menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega avaldajale A F.

3. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

A F esitas 02. mail 2011 Viru Maakohtule avalduse fakti tuvastamiseks tööstaaži kindlakstegemiseks.

Kohtuasja number 2-11-20352 Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2011, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A F avaldus fakti tuvastamiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: A F (IK XXX)

2-11-20352

2(3) KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Avaldaja pöördus kohtusse avaldusega tuvastada hagita menetluses, et avaldajal olevad tööraamatud kuuluvad avaldajale. Selle fakti tuvastamine on avaldajal vajalik tööstaaži kindlaks tegemiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 475 on toodud loetelu hagita asjadest, loetelus ei ole sätestatud, et sellist avaldust oleks kohtul võimalik hagita menetluses lahendada. TsMS § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad ka muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Kohus ei ole aga sellist seadust tuvastanud, mis annaks üldkohtule pädevuse tööraamatu kuuluvuse fakti tuvastamiseks. Avaldaja ka ei ole viidanud seadusele, mille alusel oleks võimalik lahendada avaldust hagita menetluses.

Kohus leiab, et esitatud avaldust ei ole kohtul võimalik lahendada ka hagimenetluse korras.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse lg-te 1 ja 1¹ kohaselt pensioniameti direktori, tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi või tema asetäitja või pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib pensionitaotleja või pensionär pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Käesoleva seaduse alusel pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus esitada vaie pensionikomisjonile. Vaie esitatakse, vaadatakse läbi ja vaideotsus tehakse haldusmenetluse seaduse 5. peatükis (vaidemenetlus) ettenähtud korras. See tähendab, et pensioni arvutamisega seotud vaidlused lahendab pensionikomisjon, pensioniameti otsused tuleb vaidlustada halduskohtus. Sega ka pensioni maksmiseks olevate asjaolude tuvastamiseks tuleb pöörduda vastavalt kas pensionikomisjoni või halduskohtu poole (sõltuvalt sellest, mida avaldaja soovib konkreetselt vaidlustada). Pensioni arvestamine ja selle aluseks olevate faktide tuvastamine ei kuulu maakohtu pädevusse.

TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldus ei kuulu maakohtu pädevusse, mistõttu avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-11-20352

3(3)

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Seega jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik