2-11-15575/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U K O H T U K O H T U K O H T U M Ä Ä R U S M Ä Ä R U S M Ä Ä R U S M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik R Einula

Määruse kuupäev

20. mai 2011

Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

23. mai 2011 kell 16:00 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja tsiviilkantselei Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

Tsiviilasja number 2-11-15575

Tsiviilasi R P vs SP elatise maksmise kohustusest vabastamiseks

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine. Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R P (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider (Advokaadibüroo Siiri Schneider, Müürivahe 33, 10140, Tallinn, telefon +3726313117, e-post siiri@schneider.ee); Kostja: SP (isikukood XX, elukoht XXX).

R E S O L U T S I O O N

Kinnitada poolte kokkulepe, mille kohaselt:

1. R Pi ja SPi ühine tütar K P (isikukood XXX) elab sellel perioodil, kui ta õpib Eestis, oma isa juures aadressil XXXTallinnas ja R P kannab K Pi elamise, õpingute ja vaba aja veetmisega seotud kulud.

2. R P ja SP ühine tütar K P (isikukood XXX) elab ema juures ja SP kannab K P elamise, õpingute ja vaba aja veetmisega seotud kulud.

3. R P ja SP kinnitavad valmidust leida ühiselt lahendus juhuks, kui peaks tekkima lastega seotud ettenägematud kulud (näiteks lapse haigestumise korral kulutused meditsiinile, mida tervisekindlustus ei kata jms).

4. R P ei maksa alates 05.04.2011.a. kuni K P täisealiseks saamiseni või juhul, kui K P täisealiseks saades jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja elab oma isa juures, siis õpingute lõpuni, SP elatist tütarde K P ja K P ülalpidamiseks. See tähendab, et hageja R P on vabastatud alates 05.04.2011 kuni 19.09.2014.a. või juhul, kui K P täisealiseks saades jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja elab oma isa juures, siis õpingute lõpuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-08-7383 29.04.2009.a. ja 02.06.2009 a. kohtumäärustega kinnitatud kompromisslepingus kokkulepitud elatise maksmise kohustusest SPi kasuks K Pi ja K Pi ülalpidamiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib määruskaebuse esitamisega vaidlustada kahe päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest hagejale ja kostjale. Kohtumäärus jõustub pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 168 lg 3 jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

1. 5.04.2011 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu elatise maksmise kohustusest vabastamiseks.

2. 19.05.2011 esitati kohtule hageja ja kostja poolt allkirjastatud kompromissleping.

3. Pooled paluvad kompromiss kinnitada kohtumäärusega ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Pooled kinnitavad, et kummagi poole menetluskulud jäävad kulusid kandnud poole kanda.

5. Pooled avaldavad, et soovivad kohtumääruse, millega kompromiss kinnitatakse ja menetlus lõpetatakse, peale määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada kahe päevani.

KOHTU KOHTU KOHTU KOHTUMÄÄRUSE MÄÄRUSE MÄÄRUSE MÄÄRUSE PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED

1. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühiste laste huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

2. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad menetlust lõpetava ja kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamist ühe päevani arvates määruse kättesaamist.

3. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

4. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

5. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras.

6. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

7. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

8. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

R Einula Kohtunik