3-10-2047/96 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2047 Haldusasi AS Veolia Keskkonnateenused kaebus Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuste ühise korraldatud olmejäätmeveo konkursi komisjoni 02.07.2010 protokollilise otsuse nr 2 osaliseks tühistamiseks, Are Vallavalitsuse 06.07.2010 korralduste nr 75 ja 76, Halinga Vallavalitsuse 06.07.2010 korralduste nr 258 ja 259, Sauga Vallavalitsuse 06.07.2010 korralduste nr 214 ja 215 ning Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuste ja Ragn-Sells AS vahel 26.07.2010 sõlmitud jäätmeveolepingu nr 1-2010 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Veolia Keskkonnateenused, lepinguline esindaja v.adv Toomas Pikamäe Vastustajad – Are Vallavalitsus, Halinga Vallavalitsus ja Sauga Vallavalitsus, lepinguline esindaja v.adv Ljudmila Tamar Kolmas isik – Ragn-Sells AS, esindaja Kadri Jõgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.12.2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Are Vallavalitsuse, Halinga Vallavalitsuse ja Sauga Vallavalitsuse ning Ragn-Sells AS apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine 2. mai 2011

RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebused. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.12.2010 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS Veolia Keskkonnateenused kaebus rahuldamata.

Välja mõista Are Vallavalitsuse, Halinga Vallavalitsuse ja Sauga Vallavalitsuse kasuks AS- lt Veolia Keskkonnateenused igaühele 15.97€ (viisteist eurot 97 senti).

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 22. juunil 2011. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

3-10-2047

2(9) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuste ühine olmejäätmeveo konkursi komisjon kuulutas 18.05.2010 välja avaliku konkursi „Ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Are, Halinga ja Sauga valdades“. 2. Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuste ühise korraldatud olmejäätmeveo konkursi komisjon kvalifitseeris 02.07.2010 protokollilise otsusega nr 2 pakkujatena Ragn-Sells AS, AS ISS Eesti ja AS Veolia Keskkonnateenused, tunnistas nende pakkumused vastavaks, Ragn-Sells AS pakkumuse edukaks ning tegi vallavalitsustele ettepaneku eduka pakkuja kinnitamiseks. 3. Are Vallavalitsus tunnistas 06.07.2010 korraldusega nr 75, Halinga Vallavalitsus 06.07.2010 korraldusega nr 258 ja Sauga Vallavalitsus 06.07.2010 korraldusega nr 214 konkursil edukaks Ragn-Sells AS pakkumuse. 4. Are Vallavalitsus andis 06.07.2010 korraldusega nr 76, Halinga Vallavalitsus 06.07.2010 korraldusega nr 259 ja Sauga Vallavalitsus 06.07.2010 korraldusega nr 215 korraldatud jäätmeveo ainuõiguse Are, Halinga ja Sauga valdades Ragn-Sells AS-le. 5. Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsused sõlmisid Ragn-Sells AS-ga 26.07.2010 korraldatud jäätmeveo lepingu nr 1-2010. 6. AS Veolia Keskkonnateenused esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuste ühise korraldatud olmejäätmeveo konkursi komisjoni 02.07.2010 protokollilise otsuse nr 2 tühistamiseks osas, millega tunnistati Ragn-Sells AS pakkumus vastavaks, Are Vallavalitsuse 06.07.2010 korralduste nr 75 ja 76, Halinga Vallavalitsuse 06.07.2010 korralduste nr 258 ja 259, Sauga Vallavalitsuse 06.07.2010 korralduste nr 214 ja 215 ning Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuste ja Ragn-Sells AS vahel 26.07.2010 sõlmitud jäätmeveolepingu nr 1-2010 tühistamiseks. 1) Komisjoni otsus on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas õigusvastane. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei vastanud 2010. a kohta pakutud hindade osas pakkumiskutse dokumentide (PKD) p-le 9.3.1 ja selle kohta antud selgitusele, seega oleks vastustajad pidanud kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama. PKD p 9.3.1 märkuse „“ kohaselt pidi pakkujate poolt pakutav segaolmejäätmete kogumistasu sisaldama kõiki pakkuja tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks, k.a segaolmejäätmete üleandmine jäätmeluba omavale jäätmekäitluskohale. PKD nimetatud punktist ja 11.06.2010 vastustajate vastusest selgitustaotlusele järeldub, et pakutud segaolmejäätmete kogumise ja äraveo hind pidi mõlemal aastal (nii 2010 kui 2011) iga konteineri liigi lõikes katma ära jäätmete veoja ladestamiskulud. PKD kohta selgituste andmise korral muutuvad selgitused siduvaks nii konkursi läbiviijale kui konkursil osalejatele ning PKD punkti tuleb kohaldada selgituses tõlgendatud viisil. 2) Kolmanda isiku poolt 2010. a kohta jäätmete äraveoks pakutud hind ei kata ära jäätmete veoja ladestamiskulutusi. See, et hind on põhjendamatult madal, nähtub mh komisjoni otsusest, millega sooviti kolmandalt isikult selgitusi asjaolu kohta, mis võimaldasid tal pakkuda 2010. a 2-3 korda madalamat hinda võrreldes nii hetkel kehtiva kui 2011. a pakutava hinnaga. Kolmanda isiku vastusest, mille järgi ettevõte katab 2010. a 3 kuu jäätmeveokulud 2011. a 12 kuu vastavate kulude arvelt, järeldub, et tema pakutud hind osutuski põhjendamatult madalaks, katmata kõiki jäätmete kogumise ja veoga seotud kulutusi. Väär on kolmanda isiku väide, et ainuõiguse andjad ei nõudnud kulude katmist iga konteineri kohta detailselt. PKD ei sisaldanud võimalust ja vastustajad ei ole andnud selgitust, et 2010. a jäätmete kogumise ja vedamisega seotud kulutused võiks katta 2011. a või sellele järgnevate aastate tulude arvelt.

3-10-2047

3(9) 3) Seda, et kolmanda isiku pakutud hinnad ei kata ära kulutusi, näitab ka käesoleval konkursil 2010. a kohta pakutud hindade võrdlemine kolmanda isiku poolt 2009. a Võru linna jäätmeveo konkursil pakutud hindadega. Need on Võru linna sarnaste tingimustega konkursil pakutud hindadest oluliselt madalamad. Samas ei olnud kolmas isik suuteline Võru linna konkursil pakutud hindadega jäätmeid vedama ning palus Võru Linnavalitsuselt teenustasu tõstmist diiselkütuse ja prügila ladestustasu hinnatõusu võrra. Seega ei peaks kolmas isik Võrus tehtud pakkumusest olulisemalt madalamate hindadega olema suuteline vedama jäätmeid Are, Halinga ja Sauga valdades, mis on pealegi kütusekulu suurendava hajaasustusega. 4) Seda, et kolmanda isiku pakutud hinnad on põhjendamatult madalad, näitavad ka kaebaja arvutused, mille kohaselt tegelik kulu ladestusele, kütusele ja tööjõule on enamuse konteinerite puhul suurem kolmanda isiku poolt pakutud hindadest. Lisaks on komisjoni otsus motiveerimata ja seetõttu õigusvastane. Otsusest ei nähtu, miks otsustas komisjon lugeda vastavaks kolmanda isiku põhjendused, mis on vastuolus PKD p-ga 9.3.1 ja 11.06.2010 selgitustega. 5) Komisjoni otsuse õigusvastasuse tõttu kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas on õigusvastased ka vaidlustatud korraldused ja leping, sest edukaks tunnistati ebaõige isiku pakkumus ning ainuõigus anti ja leping sõlmiti ebaõige isikuga. Vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebaja kui PKD tingimustele vastava ja enim punkte saanud pakkuja õigust saada korraldatud jäätmeveo ainuõigus. 7. Are Vallavalitsus, Halinga Vallavalitsus ja Sauga Vallavalitsus ning Ragn-Sells AS palusid jätta kaebuse rahuldamata. 8. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.12.2010 otsusega kaebuse, tühistas Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuste ühise korraldatud olmejäätmeveo konkursi komisjoni 02.07.2010 protokollilise otsuse nr 2 osas, millega tunnistati Ragn-Sells AS pakkumus vastavaks, tühistas Are Vallavalitsuse 06.07.2010 korraldused nr 75 ja 76, Halinga Vallavalitsuse 06.07.2010 korraldused nr 258 ja 259, Sauga Vallavalitsuse 06.07.2010 korraldused nr 214 ja 215 ning Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuste ja Ragn-Sells AS vahel 26.07.2010 sõlmitud jäätmeveolepingu nr 1-2010 ning mõistis vastustajatelt igalt ühelt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 346 krooni. 1) PKD p 9.3.1 järgi on kogumistasu suurim võimalik tasu segaolmejäätmete kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki pakkuja tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks, k.a segaolmejäätmete üleandmine jäätmeluba omavale jäätmekäitluskohta. Seejuures tuli hinnad esitada tabelina eraldi 2010. ja 2011. a kohta. PKD p 14.3 kohaselt liidetakse pakkumuste võrdlemisel kõigi konteineriliikide osas esimese ja teise aasta hinnad. Konkursi korraldaja selgitas 11.06.2010 vastuses järelepärimisele PKD kohta, et ainuõiguse andjad eeldavad kõigi kulukomponentide arvesse võtmist teenuse osutamiseks ning pakkuja peab olema valmis vajadusel tõestama, et tema poolt pakutud hinnad on jätkusuutlikud ja tagavad jäätmevaldajate parima teenindamise. Kuna pakkumus tuleb esitada teenustasu lõpphinnana, ei pea ainuõiguse andjad vajalikuks kirjutada pakkujatele ette üksikuid kulukomponente ja nende suurusi. Samuti selgitas konkursi korraldaja, et suurema konteineri tühjendamise teenustasu ei saa olla võrdne või madalam väiksema konteineri tühjendamise teenustasust. See ei ole majanduslikult kuidagi põhjendatud. Ainuõiguse andjad ei aktsepteeri erinevate konteinerite vahelist ristsubsideerimist. 2) Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr 303 Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord (Kord) § 31 kohaselt on ettevõtjal õigus saada selgitusi PKD sisu kohta. Kohtupraktikast tulenevalt muutuvad selgitused PKD osaks, olles nii konkursi läbiviijale kui konkursil osalejatele siduvad. 3) PKD-st ja selle kohta antud selgitustest järeldub, et ainuõiguse andjate poolt kehtestatud pakkumisreeglite järgi ei ole aktsepteeritavad PKD p 9.3.1 järgsesse tabelisse kantud jäätmemahutite

3-10-2047

4(9) tühjendamise teenustasud, mis tegelikult ei kata jäätmeveoja käitluskulusid konteineri kohta pakutava aasta lõikes. Konkursi korraldaja on selgelt väljendanud, et pakutavad jäätmemahutite tühjendamistasud peavad mahuti iga liigi osas olema kulupõhised. Konkursi tingimuste kohaselt tuli jäätmemahutite tühjendustasud 2010. ja 2011. a kohta esitada eraldi ning kuigi pakkumusi ei hinnatud 2010. ja 2011. a hindade põhjal eraldi (PKD p 14.3 järgi liideti esimese ja teise aasta hinnad), sai p 14.5 järgi konkreetse kogumismahuti osas maksimaalsed hindepunktid madalaima hinna pakkuja. Kui 1. aasta (3,5 kuud) suhtes pakutav kogumistasu ei sisalda kõiki pakkuja poolt tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks, vaid need kulutused kaetakse järgmiste perioodide tulude arvelt, on sellise pakkumuse esitajal pakkumuste võrdlemisel eelis pakkujate ees, kelle pakutud hind vastab nii 1. kui 2. aastal PKD-s ja selgitustes toodud kogumistasu mõistele. 4) Vastuseks komisjoni järelepärimisele madalate hindade kohta vastas kolmas isik, et 2010. a 3 kuu kulud on võimalik katta 2011. a 12 kuu kulude arvelt. Kolmas isik selgitas ka kohtuistungil, et 2011. a hinnad on oluliselt kõrgemad ja võimaldavad katta ka 2010. a tekkivaid kulusid. Seda, et kolmas isik kavatses 2010. a kulud katta 2011. a tulude arvelt, on kaebaja ise avaldanud 02.09.2010 määruskaebuses. Asjaolu, et kolmanda isiku pakkumuses 2010. a jäätmete kogumise ja vedamisega seotud kulud ei ole majanduslikult põhjendatud ja peavad olema kaetud muude vahendite arvelt, on põhistatud ka teiste kaebaja esitatud andmetega, sh kolmanda isiku 2010. a pakkumushindade võrdlusest 2009. a Võru linnas sarnastes tingimustes korraldatud jäätmeveokonkursi pakkumushindadega, millest nähtuvalt 2010. a pakkumushinnad on oluliselt madalamad. Samas taotles kolmas isik isegi nende kõrgemate jäätmekäitlushindade juures juba mõne aja pärast teenustasude tõstmist. Kaebaja arvutused näitavad, et kolmanda isiku pakkumus 2010. a kohta ei küündinud ühegi mahutiliigi osas tegelike jäätmekäitluskulude hinnani. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei vastanud 2010. a kohta pakutud hindade osas PKD p-le 9.3.1 ja selle kohta antud selgitustele ning komisjoni 02.07.2010 protokolliline otsus nr 2 on õigusvastane osas, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks. Tegemist on eelhaldusaktiga, mis allub tühistamisnõudele. 5) Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse tõttu on õigusvastased ka eduka pakkumuse kinnitamise ja ainuõiguse andmise korraldused ning korraldatud jäätmeveo leping, sest edukaks tunnistati ebaõige isiku pakkumus ning ainuõigus anti ja leping sõlmiti ebaõige isikuga. Õigusvastased haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi, sest kolmanda isiku pakkumust kõrvale jättes oleks kaebaja pakkumus olnud parim ja kaebajal olnuks õigus sellise lepingu sõlmimisele. Kaebeõigust ei välista asjaolu, et pakkumuste uuel hindamisel tuleks kõik pakkumused tagasi lükata, sest sellele peab järgnema uus avalik konkurss, millel tuleks kõrvaldada esimeses voorus aset leidnud rikkumised. 6) Kui kaebaja tunnistatakse korraldatud jäätmeveo erivõi ainuõiguse konkursil edukaks, puuduvad tal formaalsuste täitmisel takistused jäätmeloa saamiseks. Ainult järjekordse avaliku konkursi võitja saab tegeleda korraldatud jäätmeveoga vastava kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil (JäätS § 73 lg 2 p 5, §-d 97 ja 98). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. Are Vallavalitsus, Halinga Vallavalitsus ja Sauga Vallavalitsus paluvad apellatsioonkaebustes halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldamata jätta. Menetluskulud palutakse jätta kaebaja kanda. 1) Kohus ei näidanud ära, et kolmanda isiku pakutud teenustasud 2010. a tegelikult ei kata ära jäätmeveoja käitluskulusid konteineri kohta pakutava aasta lõikes. Samuti käsitles kohus põhjendamatult teenustasusid iga aasta kohta eraldi võetuna. Vastustajad ei ole väitnud ja see ei tule ka PKD-st, et hinnad peavad katma kulusid konteineritevõi aastapõhiselt. Kogumistasu mõiste määratlemisel lähtuti asjaolust, et see tasu peab katma kõiki pakkuja poolt tehtavaid kulutusi

3-10-2047

5(9) teenuse osutamiseks. Ühestki dokumendist ei tule keeldu toetada 2010. a 4 kuud osaliselt 2011. a arvelt. Tegemist on pakkuja äririskiga ja kohalik omavalitsus ei saa sekkuda eraettevõtte hinnakujundusse. Kolmanda isiku 02.07.2010 vastusest tulenes, et 2011. a hinnad olid oluliselt kõrgemad ja võimaldasid katta ka 2010. a jooksul tekkivaid kulusid. Arvestades, et kolmas isik on teenindanud sama jäätmeveopiirkonda juba mitu aastat, ei kaasnenud talle suuri käivitamiskulusid. Kolmas isik põhjendas väidetavalt madalaid hindu majanduslikult veenvalt. Kuna konkursi korraldaja ei kirjutanud pakkujatele ette üksikuid kulukomponente ja nende suurusi, mis pidid sisalduma pakutavatest teenustasudes, siis võisid pakkujad kujundada oma pakutavaid hindu lähtudes oma majanduslikest võimalustest, sh planeerida sisse nt käivitamiskuludest säästetud vahendid. Kohus ei ole kolmanda isiku 02.07.2010 vastusele hinnangut andnud. 2) Seda, et pakutavad teenustasud ei pidanud vastama kogumistasu mõistele 2010. ja 2011. a eraldivõetuna, toetab ka vastustajate 21.05.2010 vastus kolmanda isiku ettepanekule, et hindade tabelit tuleb täiendada kolmanda tulbaga, milles on välja toodud pakkuja poolt pakutav hind kokku 1. ja 2. aastal. Kohus ei ole neid tõendeid hinnanud. 3) Kohus ei ole tuvastanud, kas ka kaebaja pakkumustes sisalduv hind vastab nii 1. kui 2. aastal PKD-s ja selgitustes toodud kogumistasu mõistele. Kolmas isik on tõendanud, et ka kaebaja enda pakutud hinnad 2010. a on madalad, kuid kohus on jätnud selle tähelepanuta. 4) Kohtu tuginemine kaebaja arvutustele kolmanda isiku kulude kohta oli ebaõige, sest kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud nende arvutuste kohta esitatud vastuväidetega. 5) Võrdlus Võru linnas jäätmeveo konkursil esitatud hindadega on asjakohatu. Tegemist oli teise konkursiga, mis ei ole paljude detailide tõttu üheselt ülekantav. 6) Kohus ei ole vastanud kaebaja väitele, et 02.07.2010 protokolliline otsus on motiveerimata. Kaebaja taotles otsuse osalist tühistamist, kuid otsuse ebapiisava motiveerimise tõttu tuleks haldusorganil tühistada otsus tervikuna, seega on kohtu seisukoht selles osas vajalik. 7) Kohtuotsus on ebaõige ka menetluskulude väljamõistmise osas. Kohus ei kontrollinud kaebaja menetluskulude kogusummat. Kaebaja esitatud dokumentide kohaselt on menetluskulude kogusummaks 62 334 krooni, kusjuures riigilõiv sisaldus juba esimeses arves nr 20019859. Määruskaebuse vastuse koostamiseks kulunud aeg on liiga pikk ja selle eest nõutav õigusabikulu ülemäära suur. Väljamõistetava menetluskulude hulka ei saa arvata menetlusosalise esindaja sõidukulusid. HKMS § 83 lg 4 p 2 räägib menetlusosalise enda sõidukuludest. Kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotluses esitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg 6 kohast kinnitust, seega ei kuulu menetluskuludelt arvestatud käibemaks hüvitamisele, seda enam, et vastustajad ei ole käibemaksukohustuslased. Kaebaja põhjendatud menetluskuludeks saab lugeda riigilõivu 450 krooni ja õigusabikulusid 40 635 krooni. 10. Ragn-Sells AS ei ole Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsuste apellatsioonkaebuste suhtes seisukohta avaldanud. 11. Ragn-Sells AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada. Kaebaja menetluskulud palutakse jätta kaebaja enda kanda. 1) Vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi, sest kaebaja on jätnud vaidlustamata kolmandale isikule väljastatud jäätmeloa jäätmeveoks Are, Halinga ja Sauga valdades (JäätS § 68 lg-d 1 ja 2, § 73 lg 1 ja lg 2 p 5). Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistamise ja ainuõiguse andmise korraldused on käsitletavad eelhaldusaktidena. Neist ei teki jäätmevedajale koheselt mingeid õigusi ega kohustusi, korraldatud jäätmeveo teostamise õiguse annab jäätmeluba. JäätS § 85 ei anna Keskkonnaametile alust tunnistada väljastatud jäätmeluba kehtetuks põhjusel, et kohus on tühistanud korraldatud jäätmeveo aluseks olevad haldusaktid või et kohalik omava-

3-10-2047

6(9) litsus on korraldanud uue konkursi uute tulemustega. Jäätmeloa korraldus ei muutu automaatselt kehtetuks ainuõiguse andmise korralduse tühistamisel ning vastav haldusakt tuleb eraldi vaidlustada. Olukorras, kus korraldatud jäätmeveo õigus kuulub jäätmeloa alusel kolmandale isikule, ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik anda täiendavat ainuõiguse korraldust teisele jäätmevedajale. Tulenevalt JäätS § 69 lg-st 1 on kõik vaidlusaluse piirkonna jäätmevaldajad juba liitunud kolmanda isiku teenindusega ning täiendava jäätmeloa väljaandmisel tekiks olukord, kus jäätmevaldajad oleksid liidetud ka kaebaja teenindusega, mis oleks aga vastuolus ainuõiguse põhimõttega. Seega ei ole kaebajal võimalik saavutada käesoleva vaidlusega korraldatud jäätmeveo õigust Are, Halinga ja Sauga valdades. 2) Vastustajate vastusest ei tulenenud nõuet katta kõik kulud konteinerija aastapõhiselt. Vastustajad andsid 11.06.2010 vastuse järelepärimisele, kus paluti selgitust, millised kulud võetakse ristsubsideerimise keelu kehtestamisel arvesse. Kuna vastustajad vastasid, et ei pea vajalikuks kulude eraldi lahtikirjutamist ja oluline on teenuse jätkusuutlikkus, pidid pakkujad aru saama, et vastustaja ei hinda kulusid konteineripõhiselt. Ainuke pakkumuse kriteerium oli, et suurema konteineri tühjendamise hind ei või olla võrdne või madalam väiksema konteineri teenustasuga. Halduskohus on miksinud erinevatest lõikudest üksikud laused kokku ja jõudnud järeldusele, milleks küsimused-vastused tervikuna ei anna alust. 3) Kaebaja enda pakutud teenustasu on alla tegelike kulude nii 600-, 800-, kui ka 4500-liitriste konteinerite puhul. Seejuures 4,5 m3 suuruse konteineri puhul on kaebaja pakutud hind veel madalam kui kolmanda isiku oma. Kuna kaebaja kinnitas, et tema pakkumuses katsid tulud kulusid, oli kaebuses esitatud kulude arvutamise valemis viga ja see ei toiminud. Seega puudusid kohtul andmed selle kohta, et kolmanda isiku kulud ületasid 2010. a osas tulusid. Juhul, kui kaebaja arvutused on õiged, kinnitab see, et ka kaebaja ise mõistis vastustaja selgitust nii nagu kolmas isik. Kuna selgitused on osa PKD-st ja kaebaja ei vaidlustanud PKD, siis tuleb nendest tingimustest lähtuda pärast pakkumuste avamist. 4) Ühestki tõendist ei tulene, et kolmanda isiku hinnad 2010. a ei kata kulusid. Kolmas isik selgitas 02.07.2010 kirjas, et erinevalt teistest pakkujatest on temal väiksemad käivitamiskulud, sest tegemist on vana jäätmeveopiirkonna jätkamisega. 2011. a hinnad olid kõrgemad, kuid see ei tähenda, et 2010. a hind oli alla kulude. Viited Võru konkursile on asjakohatud, sest tegemist oli teise konkursiga, mis ei ole paljude detailide tõttu üheselt ülekantav. Pakkumuse hinda mõjutavad nt vahemaa teeninduskohast ladestuspunktini, jäätmete vastuvõtuhinnad käitluskohas, piirkonna käivitamiseks vajalikud kulutused, piirkonnast teenitav potentsiaalne muu tulu, jäätmete erikaal jms. Samuti oli Võru linnas tegemist uue korraldatud jäätmeveo konkursiga, mis eeldab oluliselt suuremaid käitluskulusid. Hinnatõusu taotlemine ei tähenda alati, et väiksema hinnaga ei suuda jäätmevedaja oma kulusid katta ja teenust osutada. Teenuse osutamise kasumimarginaal ei ole seniajani olnud hinnatõusu taotlemise või rahuldamise põhjenduseks. 12. Are, Halinga ja Sauga Vallavalitsused toetavad Ragn-Sells AS apellatsioonkaebust ja paluvad selle rahuldada. 13. AS Veolia Keskkonnateenused palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja menetluskulud palutakse välja mõista vastustajatelt ja kolmandalt isikult. 1) Kolmanda isiku pakkumus ei vastanud PKD nõuetele. Kuivõrd PKD kohaselt tuli pakkuda eraldi hinda nii 2010. kui 2011. a kohta, pidi pakkuja poolt pakutud segaolmejäätmete kogumise ja äraveo hind mõlemal aastal iga konteineri liigi lõikes katma ära jäätmete veoja ladestamiskulud.

3-10-2047

7(9) 2) Vastustajate 21.05.2010 selgitus ei muuda 11.06.2010 selgituse seisukohti, sest esimesest ei tulene, et pakkuja võiks katta osa 2010. a jäätmeveoga seotud kuludest 2011. a tulude arvelt. Sellekohane lubadus puudus ka 11.06.2010 selgituses, kus vastustajad ütlesid ühemõtteliselt, et kogumistasu peab katma kõiki pakkuja poolt tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks. Kaebaja arusaama PKD tingimustest kinnitab 02.07.2010 protokoll nr 2, millest nähtuvalt tekkis ka komisjonil küsimus kolmanda isiku 2010. a pakutud hindade osas. Kui oleks olnud üheselt selge, et 2010. a jäätmeveoga seotud kulusid võib katta 2011. a jäätmeveoga teenitud tulude arvelt, puudunuks komisjonil igasugune vajadus järelepärimise esitamise järele. Kolmas isik tunnistas 02.07.2010 seletuses, et kavatseb 2010. a jäätmeveoga seotud kulud katta 2011. a tulude arvelt. Kolmanda isiku seletuse aktsepteerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamisega rikkusid vastustajad PKD § 9.3.1 ja 11.06.2010 selgitust. 3) Tulenevalt Riigikohtu 14.04.2010 otsusest nr 3-3-1-99-09 on kaebajal kaebuse rahuldamisel ja talle jäätmeveo ainuõiguse andmisel võimalus taotleda Keskkonnaametilt menetluse uuendamist, kolmandale isikule väljastatud jäätmeloa kehtetuks tunnistamist ja kaebajale uue jäätmeloa väljaandmist. 4) Kaebaja vaidlustas protokollilise otsuse vaid osas, mis puudutas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist, mitte tema pakkumust puudutavas osas. Kuna kohus on seotud kaebuse esemega, ei saa ta teha otsust nõude suhtes, mida ei ole esitatud. Seega ei ole viited kaebaja pakkumuse mittevastavusele PKD nõuetele asjakohased. 5) Kolmas isik palus Võru Linnavalitsuselt jäätmeveo teenustasu tõstmist diiselkütuse ja prügila ladestustasu hinnatõusu võrra, mitte ei põhjendanud hindade tõstmise vajadust jäätmeveo käivitamise kuludega. Tegemist on kuludega, mis on ühesugused nii Võru linnas kui ka Are, Halinga ja Sauga valdades. Kuigi vahemaa Are, Halinga ja Sauga valdade ja Paikre prügila vahel on oluliselt väiksem kui Võru linna ja Torma prügila vahel, unustas kolmas isik asjaolu, et nimetatud vallad on hajaasutusalad, mille territooriumid on oluliselt suuremad kui Võru linna territoorium. Seega selle kulu, mille kolmas isik hoiab Are, Halinga ja Sauga valdades kokku prügila lähedusega, peab ta kandma seoses jäätmevaldajate teenindamisega. 6) Vastustajad vaidlustasid halduskohtus kaebaja menetluskulusid vaid kaebaja esindaja sõidukulude osas, muus osas kaebaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitatud. Seega ei saa nad seda teha ka apellatsioonimenetluses. Kohtupraktika on käsitlenud menetlusosalise esindaja sõidukulusid menetluskuludena HKMS §-de 92 ja 93 mõttes (Riigikohtu 05.03.2009 otsus nr 3-3-1-91- 08). Viide TsMS § 174 lg-le 6 on ebaõige, sest Riigikohtu 15.11.2007 otsusest nr 3-3-1-58-07 tulenevalt peab menetluskulud välja mõistma koos käibemaksuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on, kas ainuõiguse andjad olid kohustatud kolmanda isiku pakkumise tagasi lükkama kui PKD-s esitatud tingimustele mittevastava. Kaebaja ja halduskohus asusid seisukohale, et pakkumine tulnuks tagasi lükata, sest see ei vastanud PKD p 9.3.1 tingimustele ning ainuõiguse andja poolt antud selgitustele, sest ei katnud 2010. a osas kõiki tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks. Ainuõiguse andjad ja kolmas isik on veendunud, et pakkumise tagasilükkamiseks alust ei olnud, sest pakkumine oli kulupõhine ka 2010. aasta osas. 15. Pakkumise tagasilükkamist reguleerib käesoleval juhul PKD p 18.3, mille kohaselt lükkab õiguse andja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta PKD-s esitatud tingimustele. Pakkumine tunnistatakse vastavaks PKD p 13.1 kohaselt juhul, kui see vastab kõigile PKD-s esitatud tingimustele ning spetsifikatsioonidele ilma sisuliste kõrvalekaldumisteta. Kuna ainuõiguse andja ei ole PKD-s kehtestanud võimalust, et pakkumine lükatakse tagasi seetõttu, et see on põhjendamatult madal, pole antud asjaolu tõendamine käesoleva vaidluse puhul vajalik. Kontrollida tuleb,

3-10-2047

8(9) kas ainuõiguse andjad on eksinud PKD p 13.1 kohaldamisel, tunnistades vastavaks pakkumise, mis sisuliste kõrvalekaldumiste tõttu PKD-st tulnuks tagasi lükata. 16. Eelnevast lähtudes tuleb kindlaks teha, missugused sisulised nõuded olid pakkumisele PKD-s ja vastavates selgitustes kehtestatud. PKD p 9, mis sätestas pakkumiste sisu, nõudis segaolmejäätmete kogumistasu pakkumist kahe aasta – 2010 ja 2011 – kohta selliselt, et kogumistasu erinevate konteinerite lõikes sisaldaks kõiki pakkuja tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks, kaasa arvatud segaolmejäätmete üleandmine jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta. PKD p 9.4 kohaselt nõuti, et pakkuja poolt pakutav hind esimesel aastal ei tohi olla suurem kui hind teisel aastal. Kaebaja 11.06.2010 järelepärimisele (tl 51) vastuseks selgitas konkursi korraldaja, et ainuõiguse andjad ei aktsepteeri ristsubsideerimist selliselt, et suurema konteineri hind on väiksem kui väiksema konteineri hind. Samas selgituses märgiti, et hind peab sisaldama kõiki pakkuja poolt tehtavaid kulutusi, kuigi kulukomponentide või nende hinna määramist ainuõiguse andja poolt ei peetud vajalikuks, ja rõhutati, et pakkuda tuleb lõpphind. Samuti märgiti, et ainuõiguse andjal on vajadusel võimalik küsida pakkujatelt tõestust pakutud teenustasude jätkusuutlikkuse kohta. Veolia taotlusele täpsustada rendikonteinerite arvu konteinerite suuruste kaupa ja nende tühjendussagedust konteinerite suuruste lõikes, vastati, et selliseid täpseid andmeid omavalitsused ei oma ning edastati jäätmevaldajate registris olevad andmed veosageduste ja rendikonteinerite kohta. Kuigi PKD-st ja sellele antud selgitustest otsesõnu ei selgu, et pakkujatel oli keelatud katta 2010. a kulusid järgmise aasta teenustasu arvelt, on ilmne, et kui pakutud teenustasu pidi katma kõik kulutused, teenustasu tuli pakkuda kummagi aasta kohta erineva suurusega konteinerite lõikes eraldi, pidid pakkumised mõlema aasta osas olema kulupõhised. Kolmas isik ja ainuõiguse andjad on alusetult viidanud pakkumiste hindamise tabelile, kuhu lisati täiendav veerg kahe aasta hindade summa kohta. Veerg lisati hindamise hõlbustamiseks ning pakkumiste vastavuse kontrollimisel ei omanud see tähtsust (tl 150-152). 17. Kolmanda isiku pakkumine oli koostatud vastavalt PKD p-s 9 nõutule kahe aasta kohta konteinerite lõikes nii, et teise aasta hinnad ei olnud esimese aasta hindadest madalamad. Ka ei olnud väiksema konteineri hind suurem kui suurema konteineri hind. Kahtlust ei ole selles, et kolmas isik on pakkumises esitanud pakutava teenuse lõpphinna. Vaidluse on tekitanud küsimus, kas kolmanda isiku poolt 2010. aasta kohta pakutud hinnad katavad teenuse osutamiseks vajaminevad kulud. Kaebaja on teinud arvutused (tl 11), mille kohaselt katavad kolmanda isiku hinnad küll ladestustasu, kuid kütusekulu ja tööjõukulu üksnes osaliselt. 2500 ja 4500 liitrise konteineri puhul ei piisa pakutud hinnast ka ladestustasu katmiseks. Lisaks toodud arvutustele viitab kaebaja kolmanda isiku poolt konkursi korraldaja küsimusele antud vastusele, et 2010. aasta kolme kuu kulud on võimalik katta 2011. a 12 kuu arvelt. Kaebaja on seetõttu asunud seisukohale, et kolmanda isiku pakkumine on põhjendamatult madal, kolmas isik kasutab erinevate aastate osas keelatud ristsubsideerimist ja tema pakkumine tuli tagasi lükata. Ringkonnakohus ei pea käesoleval juhul nimetatud aspekti siiski määravaks, kui kokkuvõttes on tagatud teenuse pakkumise jätkusuutlikkus. Antud juhul viitab sellele nii 2010. aasta perioodi lühidus kui ka kaebaja enda poolt samadest kaalutlustest lähtumine. Nii kolmanda isiku kui kaebaja pakutud hinnad on 2010. aasta osas kohati üle kahe korra väiksemad kui samade konteinerite tühjendustasud 2011. aastal (tl 36-37). 18. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud apellatsioonkaebuse esitajate etteheide kohtule, et kohus ei ole hinnanud kolmanda isiku poolt pakutud 2010. aasta hindade jätkusuutlikkust. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-87-10 p-s 19 märkinud, et juhul, kui pakutud kogumistasu ületab ladestustasu ja jätab ruumi veel transpordi ja tööjõukuludele, ei saa pakutud hinda pidada selliseks, mis teenuse saamist ei taga. Seega oluline tähis pakkumise vastavuse hindamiseks on ladestustasu. Kaebaja poolt esitatud arvutustest nähtub, et arvestades jäätmete keskmiseks mahukaaluks 0,08 m3/t, katavad kolmanda isiku hinnad 80, 140, 240 ja 340 liitrise konteineri osas ladestustasu ning jätavad ruumi veel transpordija tööjõukuludele. Kaebaja arvestusest nähtuvalt on

3-10-2047

9(9) transpordija tööjõukulud küll tunduvalt suuremad, kui kolmanda isiku pakkumisest sellistele kuludele jääv osa, kuna aga ettevõtte administreerimisja tööjõukulud sõltuvad suurel määral ettevõtte sisemisest töökorraldusest, juhtimisstiilist ning paljudest muudest teguritest, ei ole põhjendatud pelgalt kaebaja arvestuse alusel pidada kolmanda isiku pakutud hindu selliseks, mis jätkusuutliku teenuse pakkumist ei taga. Samuti saab transpordikulusid oluliselt vähendada, kui mahutite tühjendamisel kasutada säästlikku logistikat. Kolmanda isiku poolt pakutud hinnad 370, 2500 ja 4500 liitrise konteineri ladestustasu kaebaja arvutuste kohaselt ei kata, kuid siinkohal tuleb tähele panna ka seda, et kaebaja enda pakkumised näiteks 600, 800 ja 4500 liitriste konteinerite tühjendamiseks on madalamad kui kolmandal isikul, mis annab aluse kahtluseks, et suurte konteinerite puhul kaebaja kasutatud arvutusmudel ei kehti. Jäätmekäitluskonkurssidega seotud kaebuste menetlemisel on menetlusosalised tihti viidanud asjaolule, et suurte konteinerite täituvus ei ole võrreldav väiksemate konteinerite täituvusega, mistõttu nende konteinerite ladestustasu arvutamiseks ei pruugi keskmine mahukaal 0,08 m3/t olla kohaldatav. Kuna kaebaja ise on nende konteinerite puhul lähtunud ilmselt tunduvalt väiksemast erikaalust, pole põhjust ka kolmanda isiku hindu nende konteinerite osas pidada kulupõhisuse printsiipi eiravateks. Kaebaja viite osas kolmanda isiku poolt Võru linnas tehtud pakkumisele märgib ringkonnakohus, et seda pakkumist ja hilisemat taotlust hindade tõstmiseks ei saa kaebuse rahuldamisel aluseks võtta, sest tegemist on erineva paikkonna ja erineva konkursiga. Õigema tulemuse andis ringkonnakohtu arvates vaidlusaluse konkursi pakkumiste analüüs. 19. Kaebaja on leidnud, et ainuõiguse andjad oleksid pidanud oma otsust kolmanda isiku pakkumise vastavaks tunnistamiseks põhjendama. Sellist kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Korra § 40 näeb ette üksnes kirjaliku otsuse tegemist pakkumise vastavuse kohta kõigile PKD-s esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta. Sõlmitud jäätmelepingu nõuetekohase täitmise riski kannavad ainuõiguse andjad, seetõttu on eelkõige ainuõiguse andjatel õigus otsustada, kas tehtud pakkumine on majanduslikult jätkusuutlik. Kohaliku omavalitsuse huvi on korraldada seaduse nõuetele vastav jäätmevedu võimalikult minimaalsete kuludega jäätmevaldajatele. Üksikasjalikku põhjendamist vajab otsus, millega pakkumine jäeti vastavaks tunnistamata. Kord ega PKD ei näe käesoleval juhul ette, et ainuõiguse andja peaks pakkumiste vastavaks tunnistamiseks kasutama erilist protseduuri või ekspertiisi. 11.06.2010 selgitustes võttis konkursi korraldaja endale õiguse küsida pakkujatelt tõestust pakutud hindade jätkusuutlikkuse kohta, kui küsitud tõestus konkursi korraldajat rahuldas, piisas otsuses sellele viitamisest. Nagu käesoleva menetluse pinnalt näha on, on selline konkursi korraldaja otsus läbipaistev ja kontrollitav. 20. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kolmanda isiku poolt pakutud hinnad pole 2010. aasta osas kulupõhised, pole nad ka sisulises vastuolus PKD-s esitatud tingimustega. Seega on kolmanda isiku pakkumise vastavaks tunnistanud otsus seaduslik ning kaebuse rahuldamiseks pole alust. Eeltoodu tõttu ei vasta ringkonnakohus apellantide teistele väidetele. 21. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 93 lg 4 tuleb sellisel juhul ümber jagada ka menetluskulud. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustajad on taotlenud esindajatasude hüvitamist halduskohtus summas 6960 krooni igale vallale ja ringkonnakohtus menetluskulude hüvitamist summas 552.85 eurot igale vallale, millest 15.97 eurot moodustab riigilõiv. Ringkonnakohus toetub kohtupraktikale (nt RKHKo 18.11.2009 lahend nr 3-3-1-44-09, p 30) ja leiab, et korraldatud jäätmeveokonkursi läbiviimine on käsitletav kohaliku omavalitsuse tavapärase tegevusena, mis tähendab, et esindajatasusid ei hüvitata. Kaebajalt tuleb välja mõista riigilõiv iga vastustaja kasuks. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Lilianne Aasma Virgo Saarmets Viive Ligi