3-11-431/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-431 Otsuse kuupäev 20.05.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Rezanov´i kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3 000 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vladimir Rezanov. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 20.06.2011. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

18.10.2010.a pöördus kinnipeetav Vladimir Rezanov Viru Vangla poole, esitades seoses voodipesu mittevahetamisega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kahjunõude summas 300 000 krooni. Kahjunõue tagastati 10.11.2010.a puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (kahjunõue oli esitatud vene keeles).

21.12.2010.a koostas kinnipeetav Viru Vanglale uue kahju hüvitamise nõude, mis registreeriti vangla poolt 22.12.2010.a. Kahjunõudes märkis V. Rezanov, et ajavahemikul 23.09.- 21.10.2010.a ei vahetanud vangla tema voodipesu ega rätikut, ehkki nimetatud esemeid tuleb vahetada iga kahe nädala tagant. Seetõttu oli kinnipeetav sunnitud magama musta pesu peal, mis tekitas tal ebamugavusi ja põhjustas tervel kehal sügeluse ja näol vistrike tekke. V. Rezanov nõudis füüsilise ebamugavuse, moraalse alanduse ja kahju tekitamise eest tema tervisele hüvitist summas 3 000 eurot.

Viru Vangla 31.01. 2011.a otsusega nr 6-14/48066-1 jäeti V. Rezanovi kahjunõue rahuldamata.

21.02.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse V. Rezanovi kaebus, milles ta taotleb ülalkirjeldatud sündmuste tõttu Viru Vanglalt kahju hüvitamist summas 3 000 eurot seoses temale füüsiliste ebamugavuste tekitamisega, moraalse alandamisega ja tervise kahjustamisega.

2 Tartu Halduskohtu 13.04.2011.a kohtumäärusega võeti V. Rezanovi kaebus menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt ei tuvastanud Viru Vangla kahju hüvitamise taotluses kirjeldatud sündmusi ja ei vaadanud seda igakülgselt läbi.

Kaebaja voodipesu vahetati viimati 23.09.2010.a. Seejärel viibis ta ajavahemikul 30.09. – 07.10.2010.a kuni kella 18.15-ni kartseris, kuhu võttis kaasa 23.09.2010.a vahetatud voodipesu. Kartseris oleku ajal ei pakutud voodipesu vahetamise võimalust. Pesu vahetatakse tavaliselt kahe nädala tagant. Kartserist läks kaebaja tagasi oma kambrisse sama voodipesuga.

Vangla ei tuvastanud, et 07.10.2010.a sektisoonis E3 pesu vahetamise ajal, ei olnud ta kambris. Kaebaja toodi kambrisse alles õhtul kartserist.

17.10.2010.a peale kella 17.00 viidi kaebaja taas kartserisse kolmeks päevaks, so kuni 20.10.2010.a.

Kaebaja leiab, et ta ei pidanud pesu vahetamise probleemiga vangla poole kirjalikult pöörduma. Ta võis seda teha suuliselt ning seda ta tegigi mitu korda, pöördudes 07.10.2010.a valvuri ja 08.10.2010.a kontaktisik E. Hälli poole, kes asendas kontaktisik P. Metsarit. 13.10.2010.a pöördus kaebaja ka P. Metsari poole oma probleemiga ning samal päeval esitas ka oma esimese nõude. Kaebaja leiab, et tema 13.10.2010.a kahjunõue tõendab, et ta pöördus vangla administratsiooni poole ja et nad olid teadlikud tema probleemist, aga ignoreerisid seda. Pesu vahetati alles 21.10.2010.a, st kaheksa päeva pärast kirjalikku pöördumist. Vangla ei reageerinud mitte kuidagi, sest 21.10.2010.a oli järjekordne pesu vahetamise päev.

Kaebajal oli füüsiliselt ebamugav olla, ta pidi pikemat aega magama musta voodipesu peal, kasutas ainsat käterätikut. Pesu oli ebahügieeniline, eriti aga käterätik. Kaebajal oli sellel hetkel üks oma väike rätik ja üks vangla rätik, mis oli samuti väike, nn köögirätik, õhuke ruuduline. Kaebaja peab seda solvanguks ja leiab, et talle on tekitatud moraalne kahju. Kohtuistungil loobus kaebaja oma nõudest, mille aluseks oli tervise kahjustamine ning märkis, et nõuab kahju seoses süülise väärikuse alandamisega. Kaebaja pidi magama musta voodipesu peal ning sellega alandati tema inimväärikust. Ta oli ebainimlikus olukorras. Neli nädalat oli pesemata käterätik, mis oli pidevalt märg, tekkis halb lõhn ja ta ei saanud seda pesta. Vabaduses magas kaebaja kõige rohkem 2-3 päeva ühe voodipesu peal.

Kaebaja palub Viru Vanglalt välja mõista 3 000 eurot seoses tema inimväärikuse alandamisega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja on seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue antud asjas tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub kohtul arvestada otsuses nr 6-14/48066-1 esitatud põhjendusi.

Otsuse nr 6-14/48066-1 kohaselt on Euroopa Inimõiguste Kohus asunud inimväärikuse hindamisel seisukohale, et kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt nt Kochetkov vs Eesti, nr 41653/05, p-d 39 ja 47; Dougoz vs Kreeka, nr 40907/98, p 46; Kalashnikov vs Venemaa, nr 47095/99, p 102; Kehayov vs Bulgaaria, nr 41035/98, p 64 jt). Vastavalt kohtupraktikale arvestatakse kannatuste taseme tuvastamisel lisaks kohtlemise kestusele ka füüsilist ja vaimset mõju isikule, isiku sugu, vanust, tervislikku seisundit (vt nt Iirimaa vs Ühendkuningriik, nr 5310/71, p 162).

3 Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta jm. Samuti on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas asutud seisukohale, et inimväärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis.

Kuna V. Rezanovi kahju hüvitamise nõudes kirjeldatud asjaolu ei vasta oma olemuselt ega raskusastmelt ligilähedaseltki ülalkirjeldatud olukordadele, tuleb asuda seisukohale, et see ei ole käsitletav kinnipeetava väärikuse alandamisena seaduse ja kohtupraktika mõistes, mis annaks aluse nõuda vanglalt RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise maksmist. Antud juhul ei oleks vangla hinnangul põhjendatud käsitleda voodipesu vahetamata jätmist ligemale ühe kuu pikkuse perioodi jooksul, isegi kui nimetatud fakt kahjunõude menetlemise käigus tõendamist oleks leidnud, halbade sanitaartingimustena kogumis. Kinnipeetavale oli vangla poolt tagatud võimalus end kambris asuvas dušširuumis regulaarselt pesta ja muul viisil oma isikliku hügieeni eest hoolt kanda.

Kaebaja väidab, et otsuses, millega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata ei olnud tuvastatud, et 07.10.2010.a ei olnud ta pesu vahetamise ajal sektsioonis E3.

Vastustaja on seisukohal, et tegemist on ebaolulise asjaoluga. Nimelt on kahju hüvitamise taotluse lahendus üles ehitatud selliselt, et esmalt on analüüsitud võimalust, kas pesu vahetamata jätmine võis kinnipeetava inimväärikust alandada ja tervist kahjustada ja alles seejärel on lisaargumendina märgitud, et vähetõenäoline, et kinnipeetaval jäi kolmel korral pesu vahetamata. Seega isegi kui lahenduskäiku oleks selgesõnaliselt märgitud asjaolu, et 07.10.2010.a kinnipeetaval pesu ei vahetatud, sest teda ei olnud sellel ajal kambris, ei oleks saanud see otsust mõjutada.

Kinnipeetav väidab, et ta pöördus kõnealuse probleemiga suuliselt inspektor-kontaktisik Häli Etti poole ja kirjalikult 13.10.2010.a kahju hüvitamise nõudega vangla poole.

Kohtuvastusele juurde lisatud õienditest tuleneb, et kinnipeetav ei ole ei Häli Etti ega Pille Metsari (nemad mõlemad olid antud ajaperioodil V. Rezanovi inspektor-kontaktisikud), poole pesuvahetamise probleemiga pöördunud. 13.10.2010.a esitas kinnipeetav juba kahju hüvitamise nõude, mitte märgukirja või taotlust, et tal on pesu vahetamata. Seega esiteks ei pruukinud inspektor-kontaktisik pelgalt esitatud kahjunõude pinnalt aru saada, et tegemist on jätkuva probleemiga, mis vajab lahendamist ja teiseks, isegi kui oleks saanud, siis pesu vahetati kinnipeetaval 8 päeva hiljem s.o 21.10.2010.a , mistõttu ei saa seda pidada ebamõistlikult pikaks ajaks. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Tulenevalt eeltoodust oli V. Rezanovi esmane õiguskaitsevahend toimingu sooritamise nõudmine. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kinnipeetav oleks pöördunud vangla poole pesu vahetamise nõudega.

Kui vangla ei vahetanud kinnipeetava pesu vastavalt vangla kodukorras ettenähtule, tulnuks kinnipeetaval nõuda pesu vahetamist RVastS § 6 lg 1 alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.05.2008.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-43-08, p 13). Järelikult juhul, kui kinnipeetav on jätnud kasutamata võimaluse vältida kahju tekkimist, ei ole põhjendatud temale isegi kahju tekkimise tuvastamise korral kahju hüvitise määramine (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2010.a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-14-10, p 12). Kahjunõue võib olla välistatud või avaliku võimu kandja

4 vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2010.a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-14-10 või 17.06.2002.a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-32-02, p 25). Seega peab kinnipeetav võimaluse korral püüdma mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendada.

Käesoleval juhul võib pidada tuvastatud asjaoluks, et 07.10.2010.a ei olnud V. Rezanov pesuvahetuse ajal sektsioonis. Pesu vahetati 23.09.2010.a ning kinnipeetav kasutas sedasama pesu ajavahemikul 23.09.- 21.10.2010.a ehk ca kuu aega. Ilmselgelt ei saa pidada ca kuu aega sama voodipesuga magamist inimväärikust alandavaks.

Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa eeldada mittevaralise kahju tekkimist ja kaebaja ise ei ole mittevaralise kahju tekkimist kuidagi tõendanud.

Vastustaja palub jätta V. Rezanovi kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et V. Rezanovil peaaegu kuu aega ajavahemikul 23.09.2010.a – 21.10.2010.a, ei vahetatud voodipesu. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et E3 sektsioonis (kambris 2208), kus kaebaja viibis, vahetati voodipesu 23.09.2010.a ja 21.10.2010.a. 07.10.2010.a oli selles sektsioonis samuti pesuvahetamise päev, kuid kaebaja asus sellel ajal kartseri sektsioonis P2, kus pesuvahetus toimus 24.09.2010.a. ja 08.10.2010.a. Kaebaja oli kartseris, kambris 1284 alates 30.09.2010.a kuni 07.10.2010.a kella 18.15-ni ja kambrisse 2208 toimetati ta tagasi 07.10.2010.a peale kella 18.15. Voodipesu vahetus toimus 07.10.2010.a päeval, aga sellel ajal viibis kaebaja veel kartseris. Kartseris toimus pesuvahetus 08.10.2010.a, aga kaebaja oli sellel ajal juba oma kambris 2208. Kaebaja viibis kartseris uuesti ajavahemikul 17.10.2010.a kell 17.00 kuni 20.10.2010.a kella 17.00-ni. 20.10.2010.a paigutati ta tagasi kambrisse 2208, kus samal päeval oli voodipesu vahetamise päev ja kaebaja voodipesu vahetati. Ülaltoodust teeb kohus järelduse, et vastustaja ei jätnud sihilikult kaebaja voodipesu vahetamata. Selleks olid arusaadavad põhjused, s.o kaebaja suhtes distsiplinaarkaristuse - kartserisse paigutamise – täitmisele pööramine, millest tekkis olukord, et voodipesu jäi vahetamata. Kohus leiab, et vastustaja rikkus kaebaja suhtes Viru Vangla Kodukorra p-i 22.2.1, mille kohaselt vangla peab kindlustama kinnipeetavale isikule vangla poolt väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Üldjuhul selle regulaarsusega voodipesu vahetatakse. Kaebaja voodipesu jäi 07.10.2010.a vahetamata ülaltoodud põhjusel, mis on seletatav erisituatsiooniga. Kohtuistungil loobus kaebaja mittevaralise kahju nõudest seoses tervise kahjustamisega, sest ei saanud tõestada tervise kahjustamist tingituna voodipesu vahetamata jätmisest. Kaebaja nõuab mittevaralist kahju summas 3 000 eurot RVastS § 9 lg 1 kohaselt vastustaja poolt süüliselt väärikuse alandamise tõttu.

5 Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et voodipesu vahetamise ühe korra vahele jätmist ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks. Kohus leiab, et ühe korra 14 päeva tagant voodipesu vahetamata jätmine tõi kaebajale ilmtingimata kaasa ebamugavusi ja diskomfortse tunde, kuid mitte enam. Kaebaja pöördus kohtusse rahalise nõudega summas 3 000 eurot, mis ületab mõistlikkuse piiri ja kaebuse esitamisel oli eesmärgiks saada raha kasutades vangla eksitust. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju väärikuse alandamisega. Vangla õigusvastane tegu Kodukorra p-i 22.2.1 rikkumisel ei ole kahjustanud (kaebaja) õigushüve. Kahjuhüvitis on suunatud õigushüve terviklikkuse taastamisele või kompenseerimisele. Käesolevas asjas kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja õigushüve oleks kahjustatud. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebajale oleks tekitatud füüsilist või hingelist valu ning kannatusi. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja väärikust oleks alandatud ning sellega talle hingelisi kannatusi tekitatud, nagu näiteks alandus, solvamine, hirm, nördimus või muu. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks arstiabi andmata jätmist, millega kaasnesid rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; inimväärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis. Eesti kohtupraktika kohaselt on inimväärikust alandavaks peetud kartseris hoidmist peale karistuse ärakandmist või alusetult kartseris hoidmist; alasti kinnipeetava läbiotsimise teostamist töötava videokaamera ees, kui see oli nähtav teistele kõrvalistele isikutele. Kohus leiab, et ühekordset voodipesu vahetamata jätmist 14 päeva tagant ei saa käsitleda kaebaja väärikuse alandamisena. RVastS § 9 lg 1 kohaselt on kaebajal võimalik nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Isikule tekkinud füüsiline või hingeline valu peab olema kaasnenud RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste süülise rikkumisega. Kaebaja puhul ei ole kohus seda tuvastanud ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Tamara Hristoforova kohtunik