2-10-62564/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-62564 Otsuse kuupäev 20.mai 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad AL hagi ML vastu elatise nõudes

1 620 eurot (25 347,49 krooni)

Hageja: AL(isikukood XXX, XXX); Hageja seaduslik esindaja: JL(isikukood XXX, XXX);

Kostja: ML(isikukood XXX, XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev 19.aprill 2011 Istungil osalenud isikud hageja esindaja JL ja kostja ML

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista ML elatusraha tütre AL kasuks igakuiselt 139,01 eurot (2 175 krooni) kuus alates 14.detsembrist 2010 kuni AL 18 aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on maksnud hagejale elatist 2011.a. jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli kuude eest igakuiselt summas 139,01 eurot.

Välja mõista MLilt AL kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 859,07 eurot (13 441,52 krooni).

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused JL ja ML on ühine tütar AL(sündXXX). AL vanemad elavad eraldi. Viimase aasta jooksul on kostja tasunud elatist kolm korda miinimumsummas 2 175 krooni ning kolmel korral tasunud 520 krooni inglise keele kursuste eest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 3 200 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 672 krooni, kokku 3 872 krooni. Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt summas 31 581 krooni. Kohtuistungil hageja vähendab elatise nõuet 180 euroni (2 816,39 krooni) ning nõustub elatise väljamõistmisega alates juunikuust 2010.

Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kaotas töö ning oli töötu perioodil 15.12.2009 kuni 09.12.2010. Sellest tulenevalt maksis ta elatist oma võimaluste piires. 2010 a. veebruarist kuni juuni kuuni elas A tema juures, mistõttu ei ole põhjendatud elatise nõue enne 2010 juunikuud. Kostja palub asja lahendamisel arvestada PKS § 102 lg 1. Kostja on ka hetkel töötu ning ei ole võimeline suuremas summas, kui seda on sätestatud PKS § 101 lg 1, elatist maksma. Kostja leiab, et hageja ei ole oma kulutusi põhjendanud ega tõendanud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud lapse vajadused on põhjendatud ja osaliselt tõendatud järgmiste kulutuste osas: eluasemekulud kulud, kulutused toidule, transpordile, sidekulud, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele. Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks on hageja hiljem näidanud umbes 100 krooni (6,7 eurot) väiksemana kui hagiavalduses. Kohus peab lapse koolikohustuse täitmise kulud 12,5 eurot põhjendatuks. Kohus leiab, et muud vältimatud püsikulutused võiksid olla mõnevõrra väiksemad. Samas on hageja juba ise vähendanud elatise nõuet 247,47 eurolt (3 872 krooni) 180 euroni.

Kostja leiab, et tema varaline seis ei võimalda elatist maksta nõutavas summas ning palub elatise suurust vähendada 139,01 euroni kuus. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi (enne 1.jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistöötaja töötamise korral kuus 4 350 krooni, sama sätte 1.jaanuarist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278,02 eurot..

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist antud juhul piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on hetkel töötu, mida tõendab Eesti Töötukassa otsus 06.04.2011, siis tema varaline seis ei võimalda tal maksta elatist suuremas summas, kui seda on ettenähtud PKS § 101 lg 1. Registriandmete kohaselt kuulub abikaasadele kinnisomand asukohaga XXX ja sõiduauto Opel Vectra, registreerimise aeg XXX.

Vara võõrandamise arvelt aga ei ole võimalik kostjal elatist maksta, sest ühisvara on jagamata ning selle võõrandamises peavad pooled eelnevalt kokku leppima. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis igakuiselt 139,01 eurot alates hagi esitamisest, so 14.12.2010. Arvestada tuleb asjaolu, et kostja on elatist alates 01.01.2011 igakuiselt kuni aprillikuuni 2011 maksnud summas 139,01 eurot.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuni 01.juulini 2010 kehtinud PKS § 70 lg 2 sätestas, et kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolud.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole andnud elatist enne hagi esitamist juunist 2010 alates, va juunis 2010, mil kostja on tasutud 520 krooni inglise keele kursuse eest. Seega on ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ajavahemikus 01.06.2010 kuni 13.12.2010 hagejale tekkinud kahju 892,30 eurot, millest tuleb maha arvata 33,23 eurot (520 krooni), kokku 859,07 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik