3-10-1344/43 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1344 Haldusasi OÜ Lõpe Argo kaebus Koonga Vallavolikogu 29. aprilli 2010. a otsuse nr 37 tühistamiseks ja Koonga Vallavolikogule ettekirjutuse tegemiseks maa sihtotstarbe muutmise taotluse uueks läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11. märtsi 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Lõpe Agro apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Lõpe Agro Vastustaja: Koonga Vallavolikogu RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Lõpe Agro apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-10-1344 muutmata. 2. Jätta menetlusosaliste taotlused teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Koonga Vallavalitsuse 8. novembri 2005. a korraldusega nr 169 otsustati erastada OÜ-le Lõpe Agro katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXXX (XXXXXXXXXXXXXXXXXX) sihtotstarbega maatulundusmaa. Maa kanti kinnistusraamatusse 23. märtsil 2011. a.

Koonga Vallavalitsus väljastas 2. oktoobril 2008. a OÜ-le Lõpe Agro projekteerimistingimused laudakompleksi laiendamiseks ja projekteerimiseks. Projekteerimistingimused näevad ette keskkonnamõju hindamise ja detailplaneeringu koostamise.

3-10-1344

2(6) 1. märtsil 2010. a esitas OÜ Lõpe Agro Koonga Vallavolikogule taotluse katastriüksuse XXXXXXXXXXX sihtotstarbe muutmiseks ning põllumajanduslike tootmishoonete maa ja maatulundusmaa sihtotstarbe määramiseks.

Koonga Vallavolikogu 25. märtsi 2010. a otsusega nr 33 otsustati algatada Koonga valla üldplaneering.

31. märtsil 2010. a teatas Koonga Vallavolikogu OÜ-le Lõpe Agro, et katastriüksusele on võimalik määrata üksnes Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” §-s 6 loetletud sihtotstarbeid. Kuna põllumajanduslike tootmishoonete maa sihtotstarvet loetelus nimetatud ei ole, puudus võimalus kaebaja poolt taotletud sihtotstarbe määramiseks katastriüksusele.

OÜ Lõpe Agro esitas 6. aprillil 2010. a uue taotluse sihtotstarbe määramiseks selliselt, et 2,79 ha suuruse kõlviku sihtotstarbeks määrataks tootmismaa. Koonga Vallavolikogu 29. aprilli 2010. a otsusega nr 37 jäeti rahuldamata OÜ Lõpe Agro taotlus katastriüksuse XXXXXXXXXXX senise sihtotstarbe muutmiseks. Otsuse kohaselt on pärast katastriüksuse registreerimist maakatastris sellel paiknevaid hooneid lammutatud ning enne sihtotstarbe muutmist tuleb kindlaks teha maatüki praegune kõlvikuline koosseis. Kohalikud elanikud seadsid keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel kahtluse alla seafarmi rekonstrueerimise otstarbekuse ja ohutuse. Katastriüksusel asuvates seafarmi hoonetes ei ole ajal, mil need on olnud OÜ Lõpe Agro omandis, sigu peetud.

2. OÜ Lõpe Agro esitas 26. mail 2010. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Koonga Vallavolikogu 29. aprilli 2010. a otsuse nr 37 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) vastustaja on rikkunud menetlusse kaasamise ja ärakuulamise põhimõtet. Kaebajale ei antud enne otsuse vastuvõtmist võimalust oma arvamuse esitamiseks; 2) vastustaja on jätnud täitmata selgitamiskohustuse ning rikkunud uurimispõhimõtet. Kaevatavas otsuses viitab vastustaja Koonga Vallavalitsuse 30. septembri 2008. a korraldusele nr 199, millega anti välja katastriüksusel olevate farmihoonete rekonstrueerimise projekteerimistingimused. Nimetatud korralduse punktis 1 on tingimuseks seatud keskkonnamõju hindamine ja detailplaneeringu algatamine. Keskkonnamõju hindamine on algatatud. PlanS § 10 lg 5 alusel on detailplaneeringu koostamise algatamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses; 3) selge ei ole, kas katastriüksusele kohaldub detailplaneeringu koostamise kohustus. Detailplaneeringu algatamine on küll rekonstrueerimisprojekti tingimuseks, kuid ei saa väita, et see kohustus tuleneb planeerimisseadusest. Seega oleks pidanud vastustaja tingitult seadusest tuleneva vajaduse puudumisest määrama katastriüksuse sihtotstarbe kaebaja taotluse alusel, mitte seadma selle määramist sõltuvusse pooleliolevatest menetlustest. Projekteerimistingimused anti välja olukorras, kus puudus üldplaneering. Kui katastriüksuse osas on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, siis oleks kehtiv üldplaneering aluseks detailplaneeringu koostamisele, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel; 4) vastustaja ei oleks tohtinud otsuse põhjenduste alusel keelduda sihtotstarbe muutmisest, vaid oleks pidanud kaebajale olukorda selgitama. Seadusest ei tulene haldusorganile kohustust haldusakt igal juhul välja anda ega kohustust lahendada iga taotlus haldusaktiga; 5) ebaõige on otsuses toodud märkus kõlvikulise koosseisu muutmisest. Ehitise osalise lammutamisega ei saa muutuda maa kõlvikuline koosseis. Samas juhul, kui vastustaja leidis, et sihtotstarbe määramiseks tuleb kindlaks teha maatüki kõlvikuline koosseis, ei oleks tohtinud anda keelduvat otsust kaebaja taotlusele põhjendusel, et asjaolud on

3-10-1344

3(6) ebaselged. Õigusaktidest tulenevalt on maa sihtotstarbe määramiseks kaks alust: omaniku taotlus või õigusaktidest tulenev vajadus; 6) sihtotstarbe määramine ei ole haldusorgani diskretsiooniotsus, mis tuleks anda kaalutlusõiguse alusel. Kaebaja on esitanud nõuetekohase taotluse, kuid katastriüksuse sihtotstarbe määramisest on õigusvastaselt keeldutud.

3. Koonga Vallavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) otsusest ei järeldu, et taotluse lahendamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine. Vaidlustatud otsust ei ole põhjendatud pooleli olevate menetlustega, vaid on leitud, et seetõttu ei oleks katastriüksuse sihtotstarbe muutmine otstarbekas, sest seda võidakse muuta pooleli olevate menetluste käigus; 2) vastustaja on välja selgitanud, et maatükil asuvatest ehitistest on osa lammutatud ning maatüki kõlvikulist koosseisu on muudetud. Maakatastriplaanile, mille koostab maamõõtja, kantakse kõlvikute paiknemine ja nende pindala; 3) kaebaja omandas maatükil asuvad hooned vallasasjana ning taotles maatüki erastamist maatulundusmaa sihtotstarbega. Korraldusega nõustuti maa erastamisega maatulundusmaana. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud katastriüksuse erastamist veel lõpule viidud ja katastriüksust kinnisturaamatusse kantud. Katastriüksus on jätkuvalt riigi omandis ning kaebaja ei ole vaidlusaluse maa omanik; 4) sihtotstarbe määramine ei takista kaebajal laiendada tootmistegevust.

4. Tallinna Halduskohtu 11. märtsi 2011. a otsusega jäeti OÜ Lõpe Agro kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) haldusmenetluse seadus (HMS) ei nõua vastustajalt menetlusosaliste ringi kindlaksmääramiseks ja menetlusosaliste kaasamiseks eraldi toimingu tegemist või haldusakti andmist. Esitades vastustajale taotluse, oli kaebaja menetlusosaline haldusmenetluses. Kuna tegemist oli tema enda poolt algatatud haldusmenetlusega, oli talle piisavalt täpselt teada, mille osas menetlus toimub ja mille kohta ta võib arvamuse, asjas tähtsust omavad andmed või dokumendid esitada. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaebaja esitas taotlusele täiendavaid tõendeid või taotlusi ja vastustaja keeldus neid vastu võtmast. Ka ei ole kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid kohtumenetluses; 2) kaebaja väide, et vastustaja ei ole kaebajale ärakuulamise õigust taganud, on õige. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist; 3) Riigikohtu halduskolleegium asus haldusasjas nr 3-3-1-49-08 tehtud otsuses seisukohale, et olukorras, kus haldusorgan peaks nii või teisiti sama sisuga haldusakti uuesti välja andma, ei ole haldusakti tühistamine akti põhjenduste puudulikkuse tõttu menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt põhjendatud; 4) kuna kaebaja ei ole katastriüksuse omanik, puudub tal õiguslik alus taotleda katastriüksuse sihtotstarbe muutmist Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 2 p 1 alusel. Seetõttu ei saa kaevatav otsus rikkuda kaebaja kui kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi; 5) kaebaja ei ole esitanud kaebuses väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaevatav otsus takistab mingil moel põllumajanduslikku tootmist tema kasutuses oleval katastriüksusel asuvates hoonetes või hoonete renoveerimist. Seega ei piira kaevatav otsus tema tegevust katastriüksusel. Seetõttu puudub kaebajal õiguslik alus taotleda kinnistu sihtotstarbe muutmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-10-1344

4(6) 6. OÜ Lõpe Agro apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 11. märtsi 2011. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada, samuti mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) menetlusosalistel on õigus seaduslikule haldusmenetlusele, mille õiguspärasuse eest vastutab haldusorgan. Halduskohus on aga leidnud, et kaebaja oleks pidanud omal initsiatiivil esitama asjakohaseid täiendavaid seisukohti. Selline kohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu 19. detsembri 2006. a otsusega nr 3-3-1-80-06 ja haldusmenetluse seadusega; 2) kohus on küll tuvastanud ärakuulamisõiguse rikkumise, kuid ei ole seda pidanud oluliseks menetlusveaks, viidates, et kehtiv õigus ei selgita, milline menetlusviga on oluline. Selline kohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu praktikaga ja HMS § 40 lõigetega 1 ja 2; 3) kuna kaebaja ei olnud kinnistu omanik ja tegemist ei olnudki kinnisasjaga, pidanuks vastustaja tagastama taotluse läbivaatamatult kaebajale selgitusega, et taotlust ei saa õigusaktide kohaselt lahendada; 4) vaidlustatud haldusakt on motiveerimata, sest ükski motiiv, mida vastustaja haldusaktis märkis, ei ole õiguspärane või asjakohane. Vallavolikogu otsust ei ole motiveeritud sellega, et kaebaja ei ole kinnisasja omanik. Seetõttu on vaidlustatud otsus vastuolus HMS §-dega 54 ja 56 ja kohtu viide HMS §-le 55 ning Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsusele nr 3-3-1-49-08 on asjakohatu; 5) kehtivast õigusest ei tulene, et sihtotstarbe muutmist saab alati uuesti taotleda või et asja uuel lahendamisel ei ole vastustajal õigust viidata varem samas küsimuses vastu võetud kehtivale haldusaktile. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtu väide, et kaebaja saab maa kinnistusraamatusse kandmise järel taotleda maa sihtotstarbe muutmist ka juhul, kui kaebus jääb rahuldamata; 6) ebaseaduslik haldusmenetlus ja haldusmenetluse seadusele mittevastav otsus rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi ka iseseisvalt. Kohtu väide, et otsus ei too kaebajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi või vabadusi, on väär. Õiguslikke tagajärgi ei too kaasa ainult tühine haldusakt (HMS § 63).

7. Koonga Vallavolikogu palub jätta OÜ Lõpe Agro apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) asjaolu, et kohus ei hinnanud otsuse motiivide seaduslikkust ja asjakohasust, ei saa olla iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks. Puudus vajadus uurida otsuse põhjenduste seaduslikkust pärast seda, kui kohus oli tuvastanud, et vastustaja ei saa anda kaebaja jaoks positiivset haldusakti ka juhul, kui otsus tühistatakse; 2) arutlus diskretsiooniotsusest on käesoleva haldusmenetluse puhul asjakohatu, sest kaebaja õiguslikust seisundist tulenevalt puudus vastustajal võimalus taotlust rahuldada. Seda faktilist olukorda ei muuda ka asjaolu, et see põhjendus esitati alles kohtumenetluse käigus; 3) kaebaja väide, et Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49-08 on käesolevas asjas asjakohatu, on väär. Osundatud Riigikohtu otsuses käsitletud juhtum sarnaneb käesolevale asjale selle poolest, et ka kaebuse rahuldamise korral ei saaks vastustaja anda kaebaja jaoks positiivset, maa sihtotstarvet muutvat haldusakti, kuna sarnaselt Riigikohtu viidatud otsuses käsitletud olukorrale ei võimalda Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 2 lg 1 ka käesolevas asjas otsuse tühistamise korral anda kaebaja jaoks positiivset, katastriüksuse sihtotstarvet muutva resolutsiooniga haldusakti; 4) kaebaja seisukoht, et kehtiv õigus ei anna vastust küsimusele, kas pärast sihtotstarbe muutmisest keeldumist saab uuesti taotleda sihtotstarbe muutmist, ei saa samuti olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 2 lg 1 annab kinnistu omanikule õiguse taotleda nii katastriüksuse sihtotstarbe määramist kui ka selle muutmist. Korra regulatsiooni keelelisel tõlgendamisel on üheselt selge, et katastriüksuse omaniku

3-10-1344

5(6) soovil saab maa sihtotstarvet omaniku taotluse alusel alati muuta, kui omanikul on selleks põhjendatud huvi ja see ei ole vastuolus kaaluka avaliku huviga; 5) kaebaja väide, mille kohaselt ebaseaduslik haldusmenetlus ja haldusmenetluse seaduse nõuetele mittevastav haldusakt rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi ka iseseisvalt, ei saa samuti olla kohtuotsuse tühistamise aluseks olukorras, kus ka kõigi haldusmenetluse reeglite täpne järgmine ja haldusakti täpsem põhistamine ei oleks saanud anda kaebaja jaoks soovitud tulemust; 6) vastuseks kaebaja väitele, nagu pidanuks vastustaja negatiivse haldusakti andmise asemel kas tegema taotlejale ettepaneku taotlus tagasi võtta või jätma taotluse läbi vaatamata, on halduskohus selgitanud, miks need väited ei saa olla aluseks otsuse tühistamisele. Kaebaja pidi ise juba taotlust esitades olema teadlik asjaolust, et ta ei ole katastriüksuse omanik ning see asjaolu ei saa olla apellandile üllatuseks. Taotluse vastustaja algatusel läbi vaatamata jätmise aluseid ei ole aga tuvastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 2 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus määrab või muudab (edaspidi määrab) sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel. Sättest nähtub, et isik, kes ei ole kinnisasja omanik, ei saa nõuda maa sihtotstarbe muutmist. Maakatastriseaduse § 18 ei näe ette teistsugust regulatsiooni.

9. Vaidlust pole menetlusosaliste vahel selle üle, et apellant ei olnud vaidlustatud haldusakti andmise ajal maatüki, mille sihtotstarbe muutmist ta soovis, omanik. Ka ei olnud maa sihtotstarbe muutmiseks seadusest tulenevat kohustust. Senine maa sihtotstarve oli õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et sellises olukorras polnud vastustajal kaalutlusõigust, kas maa sihtotstarvet muuta või mitte. Taotlus tuli jätta rahuldamata. Apellandi väide, et vastustaja pidanuks taotluse jätma läbi vaatamata või tagastama, ei ole õige. HMS § 14 lg 6 ega ka Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 2 lg 1 ei näe ette võimalust sellises olukorras taotluse tagastamiseks. Ka ei anna vaidlustatud haldusakti ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust asjaolu, et pärast halduskohtu otsuse tegemist on maa kantud kinnistusraamatusse ja apellant on saanud selle omanikuks. Kohtumenetluse esemeks olev haldusakt oli selle andmise ajal materiaalselt õiguspärane ning vastustajal puudus võimalus taotluse rahuldamiseks. HMS § 58 kohaselt ei too menetlusvead (väidetav taotluse esitaja ärakuulamata jätmine ja asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude tuvastamata jätmine) ega vormivead (väidetavalt ebaõigete põhjenduste esitamine) kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui need vead ei saanud mõjutada asja otsustamist. Oluline ei ole, kas kohtuotsuse tegemise ajal oleks haldusorganil teistsuguse otsuse tegemine võimalik.

10. Vaidlustatud haldusakti motiivid ei ole HMS § 60 lg 2 kohaselt siduvad ning nende ebaõigsus ei saa seetõttu kaebaja õigusi rikkuda.

11. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist.

12. Olukorras, kus apellant on saanud maatüki omanikuks, on tal võimalik esitada vastustajale uus sama sisuga taotlus. Asjaolu, et käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktiga on vastustaja jätnud apellandi varasema taotluse rahuldamata, ei saa seejuures olla aluseks edasiste taotluste rahuldamata jätmisele. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise

3-10-1344

6(6) kord” § 2 lg 1 lubab taotleda maa sihtotstarbe muutmist, sätestamata piirangut selle korduvale taotlemisele. Kehtivat haldusakti, millega on maa sihtotstarve praegu kindlaks määratud, saab materiaalses tähenduses HMS § 65 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 33 lg 1 kohaselt muuta.

13. Õige on apellandi väide, et vastustaja peab maa sihtotstarbe muutmise taotluse menetlemisel andma taotluse esitajale võimaluse esitada arvamuse ja vastuväiteid vastavalt HMS § 40 lõikele 1. See õigus ei ole nõuetekohaselt tagatud, kui taotluse esitajale ei ole antud teada haldusorgani seisukohast asja kohta, millele vastuväiteid saab esitada. HMS § 40 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, mis õigustavad isiku ärakuulamata jätmist, käesolevas asjas ei esinenud.

14. Haldusorganil maa sihtotstarbe muutmise taotluse menetluse kestel kahtluste tekkimisel tegelike asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude suhtes tuleb haldusorganil vastavalt HMS §-le 6 need olulised asjaolud välja selgitada ja kahtlused kõrvaldada. See on võimalik muu hulgas ka taotluse esitajalt täiendavate andmete nõudmise teel. Kui katastriüksuse kõlvikuline koosseis on ehitise lammutamisega muutunud ja see on sihtotstarbe määramisel oluline, tuleb haldusorganil ise välja selgitada uus katastriüksuse kõlvikuline koosseis.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt tuleb samuti jätta rahuldamata. Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi reeglina olema haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-11, 30. novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-10, 26. aprilli 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-10, 14. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, 6. novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse Koonga Vallavolikogu kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks. Asjaolu, et apellatsioonimenetluses on pooled tuginenud varasemale kohtupraktikale, selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole. Seega jäävad Koonga Vallavolikogu õigusabikulud tema enda kanda.

Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask