2-10-36806/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-36806 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2011, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mart Reino, Tiit Kollom Tsiviilasi

S. S. (S.) hagi R. S. (S.) vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1092,60 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.02.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 28.04.2011, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S. S. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja V. J. (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kairi Pobbul; Kostja R. S. (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Piret Simm.

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2011 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Sõnastada otsuse resolutsioon järgmiselt:

1. Rahuldada S. S. hagi R. S. vastu elatise saamiseks osaliselt.

2. Välja mõista R. S. igakuine elatis 63,91 (kuuskümmend kolm eurot 91 senti) eurot (1000 krooni) 12.02.1998 sündinud S. S. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 30.07.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni 12.02.2016.

3. Jätta rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks alates 01.09.2009 kuni 29.07.2010, s.o tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtule esitamist.

4. V. J. on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta maakohtus ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 30.07.2010 esitas S. S. (hageja) seaduslik esindaja V. J. Harju Maakohtule hagi R. S. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

V. J. on 12.02.1998 sündinud tütar S., kelle suhtes on kostja tunnistanud isadust (t.lk 13). Laps elab ema juures. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises. Hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on raske ja ta ei suuda oma sissetulekust katta lapse vajadusi. Hageja vajadused ühes kuus on 3250 krooni, sealhulgas eluaseme kulutused 450 krooni, kulutused toidule 1000 krooni, kulutused transpordile 100 krooni, kulutused koolikohustuse täitmiseks 400 krooni, riided ja jalatsid 700 krooni, sidekulud 300 ja kulutused hügieenitarvetele 300 krooni. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatis 2900 krooni kuus, kuid kohtuistungil vähendas nõuet 2175 kroonini, kuna kostjal on teisi ülalpeetavaid. Elatise väljamõistmist taotleb hageja tagasiulatuvalt üks aasta enne hagiavalduse esitamist alates 01.09.2009.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei vaidle nõudele vastu, kuid ta ei suuda elatist nõutud ulatuses maksta. Kostja nõustus hagis loetletud lapse vajadustega, kuid ta ei suuda neid rahuldada. Kostja on töötu ja töötuna arvele võetud 17.08.2009. Tema kooselust J. L. on sündinud kaks last: 17.08.2005 R. S. ja 04.11.2007 sündinud R. L.. Seega lisaks poolte ühisele lapsele on kostja ülalpidamisel veel kaks last. Kostja elukaaslane J. L. ei tööta ja on lastega kodune. Pere sissetulekuks on valla toimetulekutoetus ja eluasemetoetus. Hagi rahuldamisel hageja poolt nõutud suuruses osutuksid teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja palub mõista elatis välja alla seaduses sätestatud alammäära. Maakohtu otsus

3. Kohus rahuldas 15.02.2011 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 121,40 eurot alates 01.09.2009 kuni hageja täisealiseks saamiseni 12.02.2016. Hageja seaduslikul esindajal on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hageja on sündinud 12.02.1998 ja ta elab emaga, kes on teda üksinda ülal pidanud. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kostjal on uus pere, kus on sündinud kaks last: 5-aastane poeg R. ja 3-aastane tütar R..

R. L. sünnitunnistusel isa kohta andmed puuduvad. Seetõttu ei saa käsitleda teda kostja lapsena, kelle suhtes oleks kostjal ülalpidamiskohustus. Hageja ülalpidamise igakuised vältimatud kulutused on 3250 krooni. Toodud asjaoludes poolte vahel vaidlus puudub. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses, s.o 2175 krooni.

Lapse vajadusi arvestades on nõue õigustatud. Kostja on tõendanud, et peale poolte ühise lapse on tema ülalpidamisel järgmisest kooselust sündinud alaealine poeg. Seega lasub kostjal kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Hageja on esitanud palgatõendi, mille kohaselt tema neto töötasu kuus on ca 5300 krooni. Kostja on töötuna arvel alates 17.08.2009 ja ei ole tööd leidnud viimase 1,5 aasta jooksul, kuigi esitatud tõendite kohaselt on käinud Tööturuameti kaudu koolitustel. Eeltoodut arvestades osutuks kostja teine laps elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Nimetatud asjaolu on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kuid lapse vajadusi ja teisi käsitletud asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata elatise suuruseks 1900 krooni kuus. Eestis kehtib alates 01.01.2011 euro ja määratud elatise suurus moodustab ümberarvestatult 121,40 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, mida ka hageja on taotlenud.

Taotlus on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist alates 01.09.2009.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud lapse vajadusi. Hageja igakuulised vajadused olid 3250 krooni. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lähtudes ülalpidamist õigustatud saama isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kõigepealt menetluses välja selgitada lapse igakuulised vajadused ja seejärel kummagi vanema varaline seis ning siis otsustada, milline osa jätta kummagi vanema kanda. Varasemalt kehtis põhimõte, et kumbki vanem pidi kandma pool kuludest. Käesoleval ajal antud põhimõte ei kehti. Samas peab kohus põhjendama, miks ta jätab suurema osa kuludest ühe vanema kanda. Maakohus rikkus seadust, kui jättis kostja kanda suurema osa lapse vajadustest (3250/2 = 1625 krooni). Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on üks alaealine laps ja tal on sissetulek töötasu näol. Kostjal puudub töötasu ja tema ülalpidamisel on teine alaealine laps. Ta saab riigi poolt toetust. Tööd ei ole leidnud, kuigi on otsinud. Antud asjaolude juures on arusaamatu, miks on kostja kanda jäetud suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Hageja esindaja täpsustas istungil, et elatist soovitakse saada miinimummääras 2175 krooni. Aluseks tuleb võtta lapse vajadused ja lähtuda elatise väljamõistmisel sellest. Käesoleval hetkel on pool kuludest 1625 krooni, kuid kohus mõistis kostjalt välja 1900 krooni, mis on rohkem kui pool lapse kuludest. Samas asjas esinevate asjaolude ja tõendite alusel oleks tulnud kostja kanda jätta vastupidi väiksem osa elatisest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-09 selgitanud, et elatise väljamõistmisel ei või elatis olla ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega toime tulla ilma riigi abita. Kostja on olukorras, kus ta saab pikka aega riigi poolt abi.

Kostja nimel olev kinnistu ei kuulu kostjale ega ole ka kuulunud, kuigi oli tema nimel. Tegemist oli vanemate majaga ja nüüd on selle omanikuks kostja õde M. M., kellele ka see kinnistu kuuluma pidi. Pärast kohtuistungit sai kostja postiga Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti otsuse, mille kohaselt on temal tuvastatud töövõimekaotus 40%. Kostjal tuvastati jala püsiva keskmise raskusastmega funktsioonihäired, mis piiravad tööde valikut. Lisaks on PKS § 102 lg 2 kohaselt mõjuvaks põhjuseks, kus kohus võib elatist vähendada, teise lapse olemasolu vanemal. Kostjal on ülalpidamisel teine laps. Samuti on mõjuvaks põhjuseks vanema töövõimetus. Kostja on 28.01.2011 arsti otsuse alusel töövõimetu. Seega esineb seaduse kohaselt kaks asjaolu, mida peaks kohus arvestama elatise väljamõistmisel. Maakohtu otsusega pandi kostja kanda suurem osa lapse kuludest. Kostja kanda tuleks vastupidi jätta väiksem osa (kui 1625 krooni) lapse vajadustest. Lisaks tuleks antud summat omakorda vähendada, arvestades kahe mõjuva põhjuse olemasolu.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsus

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb protsessinormide rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS §

657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Maakohus ei ole elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega arvestanud.

Pooltel ei olnud vaidlust selles, et kulutused hageja ülalpidamiseks moodustasid 3250 krooni. Vaidluse all oli asjaolu, millises ulatuses on kostjal võimalik täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealistele lastele. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 2175 krooni. Kuigi elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3). Viidatud normi kohaselt saab alaealise lapse elatise alla miinimummäära vähendamine toimuda üksnes juhul, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Seadusandja nimetab võimalike mõjuvate põhjustena elatise maksmiseks kohustatud vanema töövõimetust ja olukorda, kus elatise maksmiseks kohustatud vanemal on veel mõni laps, kes jääks elatise miinimummääras väljamõistmise korral halvemasse olukorda. Sellised asjaoluid käesoleva vaidluse puhul esinevad. Kostja on osaliselt töövõimetu. Kostja on tööeas, kuid töötu ja arvel ning asja materjalide ning enda väidete kohaselt ei ole tal õnnestunud leida endale tööd, kuigi on läbinud keevitajakursused. Ringkonnakohtu hinnangul saab seda pidada mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 lause 3 tähenduses.

Käesoleval juhul esineb ka teine alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära ja selleks on kostjal teise lapse olemasolu, kes elatise väljamõistmise korral jääks seetõttu halvemasse olukorda.

Kehtiva PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades muuhulgas ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole arvestanud tõendeid kooskõlas menetlusnormidega ja on välja mõistnud elatise summas, milleks kostja suuteline ei ole. Ringkonnakohus leiab, arvestades vanemate varalist seisundit ja ülapidamist vajavate isikute arvu, et kostjalt tuleb välja mõista elatis alla miinimummäära suuruses 1000 krooni ja seda alates hagi esitamisest.

Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.09.2009 kuni 29.07.2010. Maakohus on vääralt kohaldanud kuni 1.07.2010 kehtinud PKS § 70 lg 2. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vastavalt PKS § 70 lg-le 1 elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Tuvastanud kostja suhtes asjaolud elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ei saanud kohus PKS § 70 lg-st

2 lähtuvalt elatist välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Selle seisukoha on Riigikohus avaldanud 30.05.2007 otsuses nr 3-2-1-57-07. Nimetatud seisukoht ei ole muutunud alates uue PKS kehtimisest alates 1.07.2010. Ühtlasi eksis maakohus tagasiulatuvalt elatist väljamõistes ka selles, et kuni 30.06.2010 tuli elatis välja mõista lapse ema kasuks ja alates 01.07.2010 alaealise kasuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-10). Samas ei ole nimetatud rikkumine iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuivõrd kohtuotsus selles osas kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Ulvi Loonurm Mart Reino

Tiit Kollom