3-10-3154/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated3-10-3154/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 3-10-3154 Otsuse kuupäev 20.05.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Majaekspert Invest AS kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 26.08.2010 intressinõude nr 13-3/3996 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus
Resolutsioon 1. Jätta Majaekspert Invest AS kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 20maist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 20.juunil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus tegi 26.08.2010 AS-le Majaekspert Invest intressinõude nr 13-3/3996, millega kohustati ettevõtet tasuma hilinemisega tasutud maksusummadelt intresse kogusummas 33 387 krooni. Nimetatud intressinõudele esitas AS Majaekspert Invest vaide. Maksuja Tolliamet jättis 24.09.2010 vaideotsusega nr 6-1/536-3 vaide rahuldamata, kuna intressinõue on õiguspärane ja motiveeritud ning vaides esitatud põhjendused ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.
KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
AS Majaekspert Invest esitas kohtule kaebuse, milles palub Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 26.08.2010 intressinõude nr 13-3/3996 tühistamist, kuna see on ebaseaduslik. Kaebaja leiab, et vaidlustatud intressinõue ei vasta seaduses sätestatud intressinõudele esitatud tingimustele, kuna intressinõude lisast ei nähtu, millal on maksusummad tasutud, siis ei ole
2 võimalik kontrollida, kas intresside määramisel on arvestatud aegumistähtaegadega. Seega ei ole intressinõue kontrollitav ega kooskõlas MKS § 115 lõikega 3. Samuti leiab kaebaja, et intressinõue on ebaselge ning intressinõue ja vaideotsus on vastuolus. Kaebaja arvates on intressinõue aegunud ja ta leiab, et intressinõude esitamisel tuleb lähtuda sellest seadusest, mis kehtis intresside arvestamise alguses ja kuni 31.12.2008 tekkinud maksuvõlalt intressi arvestamise aegumisel kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2008 kehtinud MKS-i redaktsioon. Kaebaja on seisukohal, et põhivõla tasumise korral kohaldub MKS § 118 lg 1, mistõttu intressid tuli määrata ühe aasta jooksul. Tasumata maksuvõlalt intressi arvutamisele kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg. Kaebuse esitaja leiab, et intressinõue on õigusvastane ka seetõttu, et intresse on arvestatud summadelt, mille tasumata jätmise tõttu ei ole riigil kahju tekkinud. Kaebaja arvates ei ole riigi maksutulusid hetkekski kahjustatud, mistõttu ta on seisukohal, et intress on määratud vastuolus intressi üldtunnustatud käsitlusega.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna vaidlustatud intressinõue on õiguspärane ja vastab seaduses sätestatud nõuetele. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega intressinõude seaduses sätestatud tingimustele mittevastavuse osas. Samuti ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja käsitlusega intressinõude aegumise osas. Vastustaja on seisukohal, et MKS §-st 118 tuleneva intresside arvestamise aegumise regulatsiooni muutmisel ei nähtud ette rakendussätet, mis näeks ette kuni 31.12.2008 tekkinud maksuvõlgade puhul varasema MKS-i § 118 redaktsiooni kohaldamist, on ilmne, et alates 01.01.2009 kehtiv intressi arvestamise aegumise regulatsioon kuulub kohaldamisele ka enne seda kuupäeva tekkinud maksuvõlgadelt arvestatud intressi sissenõudmise puhul. Alates 01.01.2009 kehtiva redaktsiooni kohaselt on tähtajaks, mille möödumisel pärast maksusumma täielikku tasumist intressi enam ei määrata ja intressinõuet esitada ei saa, üks aasta. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole kaebuse esitaja viited riigil kahju mittetekkimisele ja haldusmenetluse proportsionaalsuse põhimõttele asjakohased, kuna tulenevalt MKS § 115 lõikest 1 on maksukohustuslane juhul, kui ta ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
Maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lõike 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Sama seaduse § 115 lg 3 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg.
3 Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et intressinõue ei ole kontrollitav ja ei ole kooskõlas MKS § 115 lõikega 3. MKS § 115 lg 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata ära viivitatud päevade arv, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Kõik need nõutavad asjaolud on kajastatud vaidlustatud intressinõudes (tl 12), mille osaks on ka sellele lisatud intressiarvestuse tabel (tl 13- 17). Nimetatud tabelist nähtub, et maksuhaldur lähtub intressi arvestamisel summeeritud intressiarvestuse põhimõttest. See tähendab, et intressi arvestamisel on arvesse võetud kõiki maksuvõlgasid ja enammakseid, s.h ka maksusummade osas tehtud muudatusi (maksusummade vähendamised). Kui maksumaksjal on mõne maksu osas enammakse, siis ei arvestata sama maksumaksja teiste maksude võlgadelt selle summa ulatuses intressi. Vaidlustatud intressinõudele lisatud arvestustabelist nähtuvalt ongi intressiarvestuses juba kajastatud kõik maksuvõla vähenemised ja suurenemised ning vastavalt sellele on tehtud ka intressiarvestuses muudatusi. Seega on intressi kujunemine nõuetekohaselt jälgitav ning intressiarvestuse aluseks oleva põhivõla suurus ja selle muutumine kontrollitav. Kohtu hinnangul vastab intressinõue MKS § 115 lõikes 3 ning haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti põhjendamise nõuetele.
Kaebaja seisukoht, et kuni 31.12.2008 tekkinud maksuvõlalt intressi arvestamise aegumisel kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2008 kehtinud maksukorralduse seaduse redaktsioon ja väide, et intressinõude esitamisel tuleb lähtuda sellest seadusest, mis kehtis intresside arvestamise alguses, mistõttu on intressinõude esitamine aegunud, ei ole õige. Intressi arvestamise aegumist reguleerib MKS § 118. Kuni 31.12.2008 sätestas MKS § 118 lg 1, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast. MKS § 118 lg 2 sätestas, et tasumata või tasaarvestamata maksusummalt või riigi poolt isikule alusetult tagastatud summalt intressi arvestamise aegumisele kohaldatakse MKS §-des 98 ja 99 sätestatut. Nimetatud paragrahvid reguleerisid maksusumma määramise aegumist ning antud juhul on oluline eelkõige MKS § 98 lg 1, kus sätestati, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral aga kuus aastat ning aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Seega tuleb kohtu arvates intressi arvestamise aegumistähtaega arvestada eraldi maksuvõla (põhivõla) igast tagasimaksest või tasaarvestusest, mitte aga põhivõla lõplikust tasumisest ehk kui maksukohustuslane tasus mingisuguse osa põhivõlast, siis sellelt tasutud osalt intresside arvestamise aegumistähtaega tuli arvestama hakata selle osa tasumisest, sõltumata sellest, et ülejäänud osas oli põhivõlg endiselt tasumata. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist nr 3-3-1-7-06 ei tulene, et kuni 31.12.2008 kehtinud MKS § 118 redaktsiooni kohaselt algaks intresside aegumine põhivõla lõplikust tasumisest.
Alates 01.01.2009 kehtib MKS § 118 lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. MKS § 118 lg 2 on alates 01.01.2009 kehtetu. Seega erineb intressi arvestamise aegumise regulatsioon võrreldes varasemaga eelkõige sel määral, et kui kuni 31.12.2008 tuli aegumistähtaega arvestada igast põhivõla tagasimaksest eraldi, siis alates 01.01.2009 kehtiva normi kohaselt hakkab intressi arvestamise aegumistähtaeg kulgema põhivõla lõplikust tasumisest ega sõltu sellest, kas või millistes osades on maksukohustuslane põhivõlga varem tasunud. Samuti võiks kohtu arvates omada eelnimetatud säte tähendust vaid juhul, kui intressi arvestamine varasemalt maksuvõlalt oleks juba 01.01.2009 seisuga aegunud. Kuid käesoleval juhul ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud. Vaidlusalust intressi on arvestatud 30.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/113-23 määratud maksusummadelt ja lisaks ka 2010.aasta eest tasumata maamaksult. Kohus leiab, et kuna juhinduda tuleb MKS § 118 lõikest
4 1, mille kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg 1 aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast, siis ei ole vaidlustatud intressinõudes arvestatud intress aegunud.
Kaebaja väide, et intressinõue on õigusvastane seetõttu, et intresse on arvestatud summadelt, mille tasumata jätmise tõttu ei ole riigil kahju tekkinud, on asjakohatu ja ei ole õige. Tulenevalt MKS § 115 lõikest 1 on maksukohustuslane juhul, kui ta ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud kuupäevaks, kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, arvestamata asjaolu, kas ja millist tulu riik sai. Seadusega on reguleeritud olukord, et kui maksukohustus on tekkinud ja kui see on tähtaegselt tasumata, siis on maksuhalduril õigus esitada MKS § 115 lõikest 3 tulenevalt intressinõue.
Mis puutub asjaolusse, et intressinõudes ja vaideotsuses märgitud summad ei ühti, siis kohus nõustub vastustajaga, et mingisugust vastuolu vaideotsuse ja intressinõude lisa vahel ei ole. Maksuja Tolliameti 18.10.2010 vaideotsuses nr 6-1/536-3 (tl 18-19) punktis 2.1. toodud tabel käsitleb algseid nõudeid, millelt on intressi arvestatud ja seda arvestamata vaidlustatud intressinõude lisas kajastatud hilisemaid intressivähendusi, mis võivad olla tingitud maksukohustuslase poolt deklaratsioonide parandamisest või maksuhalduri maksuotsusest.
Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 26.08.2010 intressinõue nr 13-3/3996 on õiguspärane, motiveeritud ja kontrollitav ning kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud intressinõude tühistamiseks.
Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kanda.
Maare Aloe kohtunik