2-10-24740/39 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (õigeksvõtuotsus) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-24740 Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg

11. mai 2011. a Kohtuasi

J. P.`a hagi A. T.`i vastu elatise nõudes ning A. T.`i vastuhagi J. P.`a vastu vanema kande vaidlustamiseks lapse sünniaktis Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

J. P. (IK xxx elukoht: P.a xxx)

A. T. (IK 36502102214; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. J. P.`a hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista A. T.`ilt J. P.`a kasuks elatis alaealise lapse V. T.`i (sündinud xxx.a) ülalpidamiseks alates 25.maist 2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx.a igakuise elatusrahana 139 ( ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 eurosent, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Lõpetada menetlus A. T.`i vastuhagis J. P.`a vastu lapse sünniakti vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes, kuna hageja on loobunud vastuhagist ja kohus võtab loobumise vastu.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

25.05.2010. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes lapsele. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu xxx.a ja abielu on lahutatud 01.02.2007.a. Abielust on sündinud xxx.a poeg V. T.. Laps on hageja ülalpidamisel ja kostja last materiaalselt ei toeta. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise seadusega kehtestatud miinimummääras.

03.08.2010 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles palub elatise välja mõista alates 2009.a detsembrikuust.

II Kostja vastus

Kostja oma 08.06.2010. a kirjalikus vastuses ei tunnista hagi täielikult. Kostja on seisukohal, et ta ei ole lapse V. T.`i isa, kuna puudub väline sarnasus. Kostja leiab, et hageja peab loobuma hagist.

III Vastuhagi

Kostja esitas 08.06.2010. a vastuhagi, milles vaidlustab isa kande lapse sünniaktis. Vastuhagi kohaselt kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema ja kostja (põhihagis hageja) vahel olid abielulised suhted. xxx sündis kostja poeg V. T.. Sünniakti koostamisel hageja (põhihagis kostja) ei teadnud veel, et tema ei ole lapse isa. 2009 detsembris teatas kostja, et hageja ei ole lapse isa. Hagejal on alus arvata, et isa kanne lapse sünniaktis on ebaõige ning V. T. ei põlvne hagejast.

23.02.2011 Viru Maakohtu määrusega määrati molekulaargeneetiline ekspertiis ( DNA analüüside võrdlemise teel). Ekspertiisiakti nr 11E –GE0372 kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel saab A. T. väga suure tõenäolisusega olla V. T.`i bioloogiline isa.

VI Kohtuistung 11.05.2011

A. T. loobus kohtuistungil vastuhagist ja palus lõpetada menetlus lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. J. P. ei oma vastuväiteid vastuhagist loobumise avaldusele ja on nõus vastuhagi osas menetluse lõpetamisega.

Kohustistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja palus kostjalt elatist välja mõista miinimumsummas hagi esitamisest, s.o 25.05.2010.a. Kostja on nõus elatist maksma miinimummääras.

VII Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Kohus rahuldab vastuhagist loobumise avalduse ja lõpetab vastuhagi osas asja menetluse.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kostja loobus 11.05.2011 kohtuistungil vastuhagist. J. P. ei esitanud vastuväiteid vastuhagist loobumisele.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse vastuhagi osas kooskõlas TsMS § 429.

Hageja palus elatist alaealise poja V. T.`i (sündinud xxx) ülalpidamiseks summas 139,01 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest, so 25.05.2010.a.

Kostja 11. mail 2011 kohtuistungil nõustus hagiga.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülapidamise väljamõistmiseks.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 5) nähtub, et A. T. ja J. P. ( endine T.a) on alaealise lapse

V. T.i vanemad. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

Kostja kohtuistungil vastuväiteid hagile ei esitanud, võttes hagi õigeks.

Eeltoodust ning TsMS § 434, § 436, § 438, § 442 ja § 632 lähtudes rahuldab kohus hagi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Helgi Vinni Kohtunik