2-10-27548/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 13.mai 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-10-27548 Tsiviilasi M. M. J. J. võlgnevuse, summas 85 000 krooni (5432,49 eurot) ning viivise ja leppetrahvi, summas 85 000 krooni (5432,49 eurot) nõudes Tsiviilasja hind 85 000 krooni (5432,49 eurot) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxxxxx xxxx, 64503 Põlva maakond Hageja esindaja: A. V. S. M. , xxxxxxx xx xxxxx -post: Kostja: J. J. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxx , xxxxx xxxxx xxxxxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista J. J. . M. 10 864 (kümme tuhat kaheksasada kuuskümmend neli) eurot 98 senti (sealhulgas 5432,49 eurot võlgnevuse, 5432,49 eurot viivise ja leppetrahvi katteks). 2.Määrata kindlaks J. J. M. M. menetluskulude suurus 639 (kuussada kolmkümmend üheksa )eurot 12 senti. 2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused

2 (3) Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 10.01.2007 laenulepingu, mille alusel andis laenu 85 000 krooni ulatuses. Laenu tagastamise tähtajaks oli kokku lepitud 2007.a. veebruarikuu viimane päev. Kokku oli lepitud tasumisega viivitamise korral viivis 0,5 % tasumata summalt päevas. Kuna kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud, allkirjastas ta 19.07.2007 Põlva notar E. K. võlatunnistuse, mille sisuks oli kokkulepe, et kostja tagastab laenu põhisumma – 85 000 krooni ja viivised – 51 850 krooni, kokku 136 850 krooni hiljemalt 31.detsembriks 2007. Võlatunnistuse p.4 kohaselt kohustus võlgnik maksegraafiku rikkumisel tasuma leppetrahvi 35 000 krooni.

Võlatunnistuses märgitud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kostja, vaatamata hageja korduvatele nõuetele võlga ega viiviseid tasunud. Seetõttu taotleb hageja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võla, viiviste ja leppetrahvina kostjalt kokku 170 000 krooni väljamõistmist, vähendades leppetrahvi ja viiviseid summas, mis ei ületa põhinõuet. Hageja on taotlenud ka menetluskulude kostja kanda jätmist.

Kostja vastuväited

Hagiavalduse koos lisadega on kostja elukoha aadressil 20.01.2011.a. vastu võtnud tema ema M. S. 27). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokument sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja JJ. ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.23-24).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitatud avalduses taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse.

Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis.

Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud võlatunnistusega, millel võlgniku ja võlausaldaja allkirja õigsus on notari poolt tõestatud (tl.5-6) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale võlatunnistuse alusel 136 850 krooni võlana (mis koosneb omakorda põhivõlast – 85 000 krooni ja viivistest 51 850 krooni) ning 33 150

3 (3) krooni leppetrahvina, seega tuleb põhivõla ja kõrvalnõuete katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 170 000 krooni .

Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 864,98 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv – kokku 10 000 krooni, mis on tasutud 2500 krooniste osamaksetena vastavalt 10.10.2010, 15.11.2010, 09.12.2010 ja 14.01.2011 (tl.19.22) Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka J. J. M. M. . TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv üheks kohtukuluks.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

Kohtunik