2-05-16537/51 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-16537

Tsiviilasi

KÜ Mahtra 25 hagi Jaan Malla vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.novembri 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Malla apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KÜ Mahtra 25 (registrikood 80154272, asukoht Mahtra

25, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Vladimir Dronov,

lepinguline esindaja Irina Reva

Kostja Jaan Malla (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv

Raini Nõu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.novembri 2010 otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. KÜ Mahtra 25 esitas 01.09.2005 hagi Jaan Malla vastu, paludes kostjalt välja mõista

tekitatud kahju hüvitamiseks 187 919,50 krooni. Menetluse käigus hageja vähendas

nõuet ja palus 06.03.2009 esitatud menetlusdokumendis kostjalt välja mõista

103 688,05 krooni.

2. Hagi põhjenduste kohaselt oli kostja KÜ Mahtra 25 juhatuse esimees ajavahemikul

28.05.2001 – 17.07.2003. Juhatuse esimehena sõlmis kostja ilma vastavat volitust

omamata kolm töövõtulepingut elektrijuhtmestiku renoveerimistöödeks OÜ-ga

Maardu Kutsekeskus. Leping nr 14 sõlmiti 06.09.2002 summas 31 355 krooni, leping

nr 22 sõlmiti 21.11.2002 summas 74 956, 60 krooni ja leping nr 25 sõlmiti 30.12.2002

summas 51 283 krooni. Lepingute järgi tasumisele kuuluv summa oli kokku

157 594,60

krooni.

Lepingud

sõlmiti

ilma

konkursita,

teistelt

firmadelt

hinnapakkumisi küsimata. Lepingute sõlmimisest, tööde vastuvõtmisest ja nende eest

tasumisest said korteriühistu juhatuse liikmed teada alles revisjonikomisjoni töö

tulemusena mais 2003.

3. Revisjonikomisjoni 20.05.2003 aktis on märgitud, et majas teostatud tööde üle puudus

juhatusel ülevaade ja lepingule oli alla kirjutanud ainult juhatuse esimees J. Malla.

Lepingutes

märgitud

paigaldatavate

valgustite

kogus

erineb

tegelikkusest,

kalkulatsioonides olev tegelik töötundide arv ja tunnitasu ei ole vastavuses teostatud

tööga. Hageja poolt tellitud AS Tera arvamuse kohaselt ületab lepingujärgne töö ja

materjalide kulu tegeliku 5-6 kordselt ja OÜ-l Maardu Kutsekeskus puudub

elektritööde teostamiseks luba, mis on elektriohutusseaduse rikkumine.

4. 11.03.2005 sai hageja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt ettekirjutuse kehtivates

õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Ettekirjutuste täitmiseks oli

hageja sunnitud sõlmima töövõtulepingu AS-ga Tera elektripaigaldise puuduste

kõrvaldamiseks ja tehnilise kontrolli tegemiseks. Maja elektrisüsteemi nõuetele

vastavusse viimiseks, täiendavalt kulutati 61 843,80 krooni. Hagejale tekkis varaline

kahju kostja kui korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega raske hooletuse

tõttu. Kahju suurus koosneb: OÜ Maardu Kutsekeskuse poolt tööde eest makstud

summa ja tööde tegeliku maksumuse vahest, mille tegi kindlaks aktsiaselts Tera

157 594,60 : 5 = 31 518,90 krooni (tegelik kahju) ja 157 594, 60 – 31 518,90 =

126 075,70 krooni (kahju); tööde maksumus, milliseid korteriühistu täiendavalt tellis

elektripaigaldiste puuduste kõrvaldamiseks 61 843,80 krooni.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei sõlminud OÜ-ga Maardu Kutsekeskus lepingut

elektrijuhtmestiku renoveerimistöödeks maja trepikodades. Asjaolul, et OÜ-l Maardu

Kutsekeskus puudub väidetavalt elektritööde litsents ja ta on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis registreerimata, ei oma käesoleva asja lahendamisel

tähtsust. Hageja ei ole põhjendanud, millisest seadusesättest tulenevalt oleks kostja

pidanud kontrollima litsentsi või sertifikaadi olemasolu ja millist litsentsi või

sertifikaati on silmas peetud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas mõjustab juhatuse

esimehe kohustuste täitmist asjaolu, et ettevõtja ei täitnud mõnda ettevõtjal lasuvat

kohustust. Eristada tuleb õiguslikult nõutava loa olemasolu faktiliselt tehtud töödest.

Tellitud tööde nõuetekohane tegemine ning tehtu üleandmine ja vastuvõtmine

tähendab tellija jaoks konkreetse hüve saamist. Töödest saadud hüve ei muutu

olematuks, kui vastaval ettevõtjal ei olnud nõuetekohast luba. Lepingu järgselt maksta

tulnud summa tasuti nende tööde eest, millised telliti ja millised ka nõuetekohaselt

tehti. Hageja ei põhjendanud, miks tulnuks vastavad tööd kinnitada ühistu juhatuse

liikmete üldkoosolekul, miks tulnuks elektritööd inspektsiooniga kooskõlastada ja

miks ja milline projekt pidanuks töödel olema. OÜ-lt Maardu Kutsekeskus tellitud

tööd olid tehtud nõuetekohaselt, mida kinnitavad hageja lisatud tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktid. Hagiavaldusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel pidanuks kostja

tellima eksperthinnangu vajalike tööde ja nende eeldava maksumuse kohta.

6. Hagejale tekitatud varaline kahju ei saa koosneda OÜ-le Maardu Kutsekeskus tööde

eest makstud summa ja tööde väidetava tegeliku maksumuse vahest, mille olevat

kindlaks teinud AS Tera. Makstud summa ei saa olla kahju tekitamise asjaoluks, kui

summa maksmine ei ole seostatav mingi õigusvastase teoga. Hagimaterjalidest ei

nähtu, kuidas ja milliste objektiivsete näitajate abil on leitud tööde tegelik maksumus

31 518,90 krooni. Samuti on mõistetamatu, kuidas on kostja seotud täiendavate tööde

maksumusega summas 61 843,80 krooni väidetavalt hagejale tekitatud varalise

kahjuga. Hageja ei ole tõendanud, et AS Tera oleks pädev kontrollima tehtud

elektritööde nõuetelevastavust. Ülevaatus toimus ilma OÜ Maardu Kutsekeskuse

esindajata, see seisnes vaid kavandatud jalutuskäigus selleks ettevalmistatud

ruumidesse ja vaid ettevalmistatud pildistamises ning samas etteöeldud märkmetena

kirjapanekus. Tegemist ei olnud kontrolliva ülevaatusega, rääkimata tehnilisest

kontrollimisest ja ekspertiisist. Tegemist oli erapooliku tellimustööga, mille

loogiliseks tulemuseks oli hageja ja AS Tera vahel sõlmitud töövõtuleping nr 18.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks

103 688,05 krooni ja menetluskulud 20 400 krooni.

8. Juriidiline isik tegutseb läbi organite, kelleks on käesoleval juhul korteriomanike

üldkoosolek ja juhatus (TsÜS § 31 lg 1). Juriidilise isiku organitest on oluline eristada

juhtorganeid, kuna juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad oma kohustuste

rikkumisega juriidilisele isikule tekitatud kahju eest. Eraõigusliku juriidilise isiku

juhtorgan on juhatus (TsÜS § 31 lg 2). TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku

juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma

juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.

Juhtorgani liikme ja ühingu vahel sõlmitakse teenuse osutamise leping, täpsemalt

käsundusleping, mis on suunatud töö tegemise ja teenuse osutamisele kui protsessile.

Käsundusleping loetakse sõlmituks juhtorgani liikme valimisega. Sellest tulenevalt

tuleneb ka VÕS § 620 lg 1 juhtorgani liikmele kohustus tegutseda ühingule lojaalselt

ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja kui

hageja juhatuse liige tegutsema hageja huvides juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava

hoolsusega. Nimetatut nimetataksegi hoolsuskohustuseks.

9. Juhatuse liikme juhtimisvigade tuvastamisel lähtuda asjaolust, et juhatuse liikme ja

äriühingu vahel on lepinguline suhe. Hoolsuskohustus on nõue, et isik tegutseb teiste

ja avalikkuse suunas tähelepanelikult, ettevaatlikult ja konservatiivselt, nii nagu iga

mõistlik isik sellises olukorras. Juhatus on ainuke ühingu asju ajav organ ja seepärast

on talle jäetud ka lai tegutsemisruum põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamisel.

Ta ei pea järgima mitte üksnes ühingu tulu saamise huve, vaid ka omanike ja

võlausaldajate huve ja silmas pidama töötajate ja üldsuse heaolu. Hoolsuskohustus

jaguneb komponentideks: hoolsus, informeeritus ja riskide hindamine. Samale

seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites nr 3-2-1-41-03 ja 3-2-1-45-03.

Hoolsuskohustuse esimene komponent – hoolsus – on käitumise objektiivne standard,

mis seisneb kohustuses tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, sõltub

konkreetse ühingu tegevusvaldkonnast, suurusest, juhatuse liikme isiksuseomadustest

ja konkreetselt täidetavate ülesannete (käsundi) laadist. Hoolsuskohustuse teine

komponent – informeeritus – tähendab, et juhatuse liige peab alati enne vastava

juhtimisotsuse tegemist olema piisavalt informeeritud. See tähendab, et enne

konkreetse tehingu või toimingu tegemist tuleb teostada teatud mahus eeltööd –

näiteks viia läbi turu-uuring, teostada vajalikud finants- või juriidilised analüüsid,

hinnata äriühingu hetkevõimalusi ning teostatava toimingu või tehingu mõju äriühingu

tulevikustrateegiaga, koguda taustinformatsiooni jms, mis aga eeldab aja ja raha kulu.

Seetõttu tuleb hinnata millises määras tehtav toiming või tehing vajab eelkirjeldatud

jõupingutusi. Eelkõige sõltub see tehingu või toimingu keerukusest ja riskiastmest,

kuid samas tuleb silmas pidada ka seda, et tehtav eeltöö ei tooks kaasa toimingu või

tehingu suhtes ülemäära suurt kulu. Vastasel juhul muutuks toiming või tehing

kahjumlikuks ebamõistlikult suure kulu tõttu. Juhtorgani liige peab lisaks hoolsusele

ja informeeritusele alati hindama tehinguga kaasnevaid riske, mis temast sõltumatult

võivad realiseeruda. Ei ole võimalik, et eksisteeriks ilma riskita ühingut, oluline on, et

risk tuleb vähendada minimaalseks. Ühingu juhtorgani liikmete esmaseks ülesandeks

on riski juhtida, tehes selleks kindlaks ohud, millega ühing silmitsi seisab. Risk peab

olema põhjendatud ja selle võtmisel tuleb kohaldada üldiseid hoolsusstandardeid,

samuti peab juhtorgani liige suutma põhjendada, millistel kaalutustel ta pidas

konkreetsel juhul otstarbekaks riskida. Lisaks eeltoodule tähendab hoolsuskohustuse

järgmine juhatuse liikmele eelkõige oma kohustuste täitmist tulenevalt TsÜS § 32 hea

usu põhimõttest lähtuvalt, silmas pidades eelkõige ühingu huve. Juhtorgani liige peab

täitma oma kohustusi heas usus, st tema tegevus äriühingu huvides peab olema tehtud

heas usus, mitte sellena ainult näima, et ei tekiks olukord, kus tema otsustusvõime on

tõenäoliselt erapoolik ja seejärel saaks ta vastutusest vabaneda, väites, et ta oli

erapoolik. Juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekal viisil

tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt

informeeritud ega tohi võtta ühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei

tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel

tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa

tuua vastutuse. Juhatuse liikmel on kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja

tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus

oma lahendis nr 3-2-1-67-03 p 23.

10. Kuna kostja on välja toonud oma eriteadmised elektritööde osas, siis sellest tulenevalt

on kostja hoolsuskohustuse määr suurem kui isikul, kellel sellised teadmised

puuduvad. Seega oleks kostja pidanud ilmutama piisavalt hoolt elektritööde tellimisel.

Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on 11.03.2005 teinud ettekirjutuse elamus Mahtra

25 Tallinnas läbi viidud kontrolli tulemustel (I kd, tl 73). Nimetatud kontrolli käigus

jõuti järeldusteni, et elektripaigaldis on oluliste puudustega ja ei vasta

elektriohutusseaduse § 5 lg 2 tulenevatele elektriohutusnõuetele. Samuti leiti, et

elektripaigaldises on tegemata tehniline kontroll. Toodud järeldused näitavad, et kostja

ei omanud piisavalt kaasaegseid teadmisi elektrivaldkonnast. Samuti esineb võimalus,

et kostja on ülehinnanud oma elektrialaseid teadmisi. Nimetatust tuleneb, et kostja ei

ilmutanud piisavalt hoolt. Tulenevalt elektriohutusseaduse § 31 lg-st 1 pidi isik, kes

soovis tegutseda elektritöö ettevõtjana, tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele

vastavuse hindaja ja tõendajana, esitama riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate

ettevõtjate registri volitatud töötlejale registreerimistaotluse. Nimetatust tulenes, et

elektritöid teostav isik pidi olema kantud vastavasse registrisse. Tehnilise Järelevalve

Inspektsiooni 07.02.3005 teate kohaselt ei olnud OÜ Maardu Kutsekeskus

registreeritud majandustegevuse registris kui elektritöid tegev ettevõtja ja seetõttu

puudus tal õigus teha elektritöid (I kd, tl 71). Seega ilmneb, et OÜ Maardu

Kutsekeskus polnud isikuks, kes tohtis elektritöid teostada. Nimetatud asjaolu oleks

pidanud kostja kontrollima enne OÜ-ga Maardu Kutsekeskus lepingu sõlmimist.

Kohustus

eelnimetatud

asjaolu

kontrollimiseks

tuleneb

juhatuse

liikme

hoolsuskohustusest,

kuna

hoolsuskohustuse

täitmine

eeldab

muu

hulgas

informatsiooni kogumist. Seega oleks pidanud kostja koguma informatsiooni selle

kohta, millised nõuded esitatakse isikule, kes tohib elektritöid teostada ja seejärel

kontrollima, kas isik, kellega kostja soovis elamus elektritööde teostamiseks lepingut

sõlmida omab vastavat luba. Kuna kostja on sõlminud elektritööde teostamiseks

lepingu isikuga, kes ei olnud majandustegevuse registrisse elektritöid teostava isikuna

kantud, siis järelikult rikkus kostja lepingu sõlmimisel OÜ-ga Maardu Kutsekeskus

hoolsuskohustust.

11. Kostja poolse hoolsuskohustuse rikkumist näitab ka asjaolu, et lisaks hoolsuse

ilmutamata jätmisele ja informatsiooni kogumata jätmisele ei ole kostja maandanud

riske elektritööde teostamisel. Kostja pidanuks enne lepingu sõlmimist OÜ-ga Maardu

Kutsekeskus hindama lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske. Kostja on esitlenud end

eriteadmistega isikuna elektritööde valdkonnas. Seega oleks pidanud kostja teadma, et

pärast elektritööde teostamist tuleb selle üle teostada tehnilist kontrolli. Nimetatud

kontrolli läbiviimise vajaduse oleks kostja pidanud välja selgitama ka siis, kui tal

oleksid eriteadmised elektritööde valdkonnas puudunud. Ka asjaolu, et kostja

korraldatud elektritöödel puudub projekt, näitab kostja poolt hoolsuskohustuse

rikkumist. Kostja on esitanud paljasõnalisi väiteid selle kohta, et ta esitas Tehnilise

Järelevalve Inspektsioonile taotluse tehnilise kontrolli läbiviimiseks. Kuna kostja

sõlmis lepingu elektritööde teostamiseks isikuga, kes ei olnud nõuetekohaselt

registrisse kantud ega kontrollinud elektritööde projekti olemasolu, siis ei hinnanud

kostja sellega kaasnevaid riske ehk ei näinud või ei tahtnud ette näha, et seeläbi ei ole

võimalik toestada nõuetekohast tehnilist kontrolli. Hea usu põhimõttest tulenevalt

oleks kostja pidanud oma tegevuse kooskõlastama teiste korteriühistu juhatuse

liikmetega.

12. TsÜS § 37 lg 1 kohaselt vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma

kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees

solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku

üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kostja ei ole tõendanud

üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärase otsuse olemasolu, mis välistaks

kostja vastutuse. Juhtorgani liikmel, kelle suhtes on esitati kahju hüvitamise nõue, on

võimalus tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või seda, et rikkumine oli

vabandatav. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-

112-08. Kohus on juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et kostjal tuleks tõendada, et

kahju tekitamine oli vabandatav (III kd, tl 42). Kostja nimetatud asjaolu tõendanud ei

ole.

13. Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks kalkulatsioonid, mille kohaselt on

30.12.2002 lepingust nr 25 tulenev kahju kokku 36 731,90 krooni, 21.11.2002

lepingust nr 22 tulenev kahju kokku 57 257,15 krooni ja 06.09.2002 lepingust nr 14

kokku 9699 krooni (I kd, tl 33, 38, 43, II kd, tl 163, 164, 167 ja 170). Hageja on

aluseks võtnud kahju arvutamisel OÜ Maardu Kutsekeskuse poolt teostatud

elektritööd, mis on kajastatud lepingutes ja tegelikult tehtud tööd, mis on tuvastatud

AS Tera 2005.a aruandes ning hageja 2002.a revideerimiskomisjoni revideerimisaktis

(I kd, tl 57-67, 68-70), samuti AS-le Tera makstu (I kd, tl 75-78). 20.05.2003

revideerimisakti kohaselt ei ole OÜ Maardu Kutsekeskuse poolt esitatud

kalkulatsioonides olev tegelik töötundide arv ja tunnitasu vastavuses teostatud

töödega. Kalkulatsioonide järgi on paigaldatud 153 erinevat valgustit – reaalselt aga

114, seega puudub 39 valgustit. Erinevaid elektritöid on OÜ Maardu Kutsekeskus

teostanud 788 töötundi + korteriühistu elektrik 1276 töötundi, mis on ebareaalne.

Juhatuse esimees on andnud tööde teostamise OÜ-le Maardu Kutsekeskus, kelle

elektritööde tunnitasu on 75 krooni, samas kui korteriühistu elektriku tunnitasu on

33,40 krooni. Seega on hageja tõendanud, et tegelik töötundide arv ja tunnitasu ei ole

vastavuses teostatud töödega. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid, et hageja väiteid

ümber lükata. Hageja on põhjendatult leidnud, et kahju on tekkinud kostja poolt

sõlmitud lepingute alusel reaalselt teostamata tööde maksumusest ja samuti hageja

poolt AS-le Tera tasutud summast (I kd, tl I kd, tl 33, 38, 43, 75-78). AS Tera 2005.a

aruandest nähtub, et töövõtjal on kulunud materjalidele 4890 krooni ja elektritöödele

124 tundi, lepingu järgi on teostatud töid aga 788 tundi (I kd, tl 57-67). Hageja poolt

on esitatud 18.08.2010 kahju suuruse põhistuses (III kd tl 157-159), millest nähtub, et

20.05.2003 akti kohaselt puudus majas teostatud tööde üle juhatusel ülevaade ja

lepingule oli alla kirjutanud juhatuse esimees J.Malla isiklikult. Kostja väidetel

veendus ta elektritööde vastuvõtmisel nende teostamise nõuetekohasusest ja OÜ

Maardu Kutsekeskus poolt nõuetele paigaldatud elektrijuhtmestik olla rikutud

hilisemate elamus tehtud töödega. Samas on kostja 11.11.2009 toimunud kohtuistungil

avaldanud, et ta võttis 02.03.2003 vastu veetorustiku paigaldamise tööd ja enne seda

olid tehtud elektritööd. Kostja selgituste kohaselt ei ole tal informatsiooni, et

juhtmestikku oleks rikutud (III kd, tl 76). Sellega on kostja ise oma vastuväite ümber

lükanud. Asjaolu, et kostja viivitas elamus teostatud elektritööde dokumentatsiooni

üleandmisega hagejale, mis ei võimaldanud hagejal varem teostada kontrolli OÜ

Maardu Kutsekeskus teostatud tööde üle, annab alust tõlgendada asjaolusid kostja

kahjuks. Kostja esitatud tõendist, millest peaks nähtuma elamus tegelikult teostatud

tööde hulk (II kd, tl 136-141) jääb selgusetuks selle koostaja, samuti ei selgu

nimetatust, millistest lähteandmetest lähtudes eelnimetatud dokument on koostatud.

Kohtu hinnangul tõendavad nõuetele mittevastavate elektritööde tegemist ka AS Tera

teostatud elektritööde ülevaatuse aruande lisaks olevad fotod (I kd, tl 63-67), millelt

nähtub ebakvaliteetne töö ja tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutus (I kd, tl

73). 06.03.2009 esitatud kahju hüvitamise nõude täpsustuses (II kd, tl 161-176) on

hageja esile toonud reaalse tööjõu kulude arvestuse ja materjalide kulude arvestuse.

Lepingust 30.12.2002, 21.11.2002 ja 06.09.2002 tulenev kahju on olnud vastavalt

36 731,90 krooni (51 283 -14 551,10), mis on vastavalt esitatud kalkulatsioonis

arvestatud summa ning materjalide ja reaalse tööjõu kulu vahe ning 57 257,15 krooni

(74 956,60-17 699,45) ning 9699 krooni (31 355-21 656). Kohus on tuvastanud kostja

poolt hoolsuskohustuse rikkumise, millega kostja on tekitanud hagejale kahju

eeltoodud suuruses ning kostja ei ole tõendanud tema kohustuse rikkumist

vabandavate asjaolude esinemist. Hageja on tõendanud talle tekitatud kahju suurust

ning nõuab selle väljamõistmist minimaalmääras vaatamata asjaolule, et AS Tera

ülevaatuse aruandes märgitakse, et materjalide ja tööde hulk on ligikaudne. Nõude

formuleerimisel tuleb hagejal lähtuda kindlatest summadest, mida kostjalt välja nõuda.

Esitatud tõendite kohaselt on kindlaks tehtud, et kostja on sõlminud hagejale

majanduslikult kahjulikud lepingud, millega kaasnes hagejale kahju, kuivõrd kostja on

maksnud materjalide eest, mida reaalselt ei ole kasutatud ning tööjõu kulu eest, mida

pole reaalselt kasutatud. Hageja on tõendanud, et kostja tekitas hagejale kahju summas

103 688,05 krooni ja seetõttu tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista.

14. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtukulud 20 400 krooni, mis koosneb riigilõivust

11 000 krooni ja õigusabikulust 9400 krooni. Nimetatud kulutuste tegemist on hageja

tõendanud (I kd, tl 8, 84) ja kohus pidas neid põhjendatud ja vajalikeks.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

15. Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtule. Alternatiivselt palus kostja kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata.

16. Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei ole

kostja kohtu arvates käitunud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, millise

juhtimisotsuse tegemise eelselt ei olnud kostja piisavalt informeeritud, millised

eeltööd jäid kostjal tegemata, millised riskid jäid kostja poolt hindamata ja milliseid ei

vähendanud ta minimaalseks. Kohtuotsusest ei nähtu, et kostja käitumises oleks

tuvastatud õigusvastase kahju tekitamise koosseis. Ei selgu, milline kostja

õigusvastane käitumisakt oleks läbi põhjusliku seose toonud endaga kaasa kahju

tekkimise. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud seda, et ta ei ole oma kohustusi

rikkunud. Samas jättis kohus hinnangu andmata paljudele kostja väidetele, järeldustele

ja tõenditele. Kohtuotsuse järgi jääb arusaamatuks, mil viisil jäid hageja huvid

vaidlusaluste tehingutega järgimata. Hageja etteheidete tõesus jäi nõutavalt

tõendamata.

17. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja väiteid, et vaidlusalused tööd ei olnud

elektrijuhtmestiku renoveerimistööd, vaid elektrimontaažitööd, elektrivalgustusvõrku

ei rekonstrueeritud, elektrilahenduslikku skeemi ei muudetud. Seetõttu ei pidanud

tööde tegemiseks olema eraldi projekti (korrastamistöid ei projekteerita). Tööde

tegemise aluseks olid varasemalt koostatud elamu elektrotehnilised joonised.

18. Otsusest ei selgu, miks pidanuks OÜ Maardu Kutsekeskus olema registreeritud

majandustegevuse registris kui elektritöid tegev ettevõte. Põhjendatud ei ole kohtu

järeldus, et kostja oleks pidanud kontrollima enne lepingu sõlmimist, kas nimetatud

äriühing saab vaidlusaluseid töid teha või mitte. Maakohus nägi selles ekslikult

kostjapoolset hoolsuskohustuse rikkumist.

19. Kohus ei tuvastanud, millised olulised puudused 11.03.2005 Tehnilise Järelevalve

Inspektsiooni ettekirjutuse järgi hageja elektripaigaldises esinesid. Samuti heitis kohus

kostjale ette, et elektripaigaldises on tegemata tehniline kontroll. Kohus ei

põhjendanud, kuidas on eelnimetatu seotud vaidlusaluste lepingutega ja nendest

lepingutest tuleneva kahjuga. Samuti on arusaamatu, kuidas saab eelviidatud

ettekirjutusest järeldada, et kostjal ei olnud piisavalt kaasaegseid teadmisi

elektrivaldkonnast, kostja ei kasutanud oma teadmisi teadlikult ja kostja on ehk oma

teadmisi ülehinnanud, samuti et kostja ei ilmutanud piisavat hoolt. Kohus jättis

tähelepanuta, et vaidlusalused lepingud ja ettekirjutus ei ole omavahel seostatavad.

Kohus ei tuvastanud, et ettekirjutuses viidatud puudused ehitise elektripaigaldises

oleks puudutanud neid töid, mis tehti OÜ Maardu Kutsekeskus poolt. Samuti jääb

arusaamatuks, kuidas seostas hageja OÜ Maardu Kutsekeskus tehtut hageja

kirjeldatud hilisemate toimingutega, millised toimusid pärast seda, kuid OÜ Maardu

Kutsekeskus oli temalt tellitud tööd nõuetekohaselt teinud ja need tellijale üle andnud.

Kohtuotsuses ei ole märgitud, millise õigusnormi kohaselt tulnuks vaidlusaluste tööde

tegemise järgselt koheselt teostada nende tehniline kontroll. Hageja poolt esiletoodust

ei ole võimalik järeldada, mil viisil tekkis tal kahju seoses tehnilise kontrolli tegemata

jätmisega. Kohus ei hinnanud kostja poolt esile toodud asjaolu, et ta esitas AS-le

Elektrikontrollikeskus 28.11.2002 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli

tellimus-garantiikirja ja kooskõlastas peainspektoriga muu hulgas kõigi tehtud

elektritööde kontrollimise. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et tehtud elektritööde

tegemiseks pidanuks olema projekt. Seetõttu jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et

projekti puudumine tähendab kostja hoolsuskohustuse rikkumist. Kohus ei

põhjendanud oma järeldust, et tehnilise kontrolli läbiviimine ei osutunud võimalikuks

seetõttu, et kostja tellitud ettevõtja ei olnud kantud majandustegevuse registrisse

elektritöid teostava isikuna.

20. Alusetu on kohtu järeldus, et hageja on esitanud kahju tõendamiseks vastavad

kalkulatsioonid. Tegemist on hageja enda koostatud kalkulatsioonidega, mis ei ole

tõendiks TsMS tähenduses. Tegelikult ei ole hageja esitanud tõendeid, mis väidetavat

kahjusummat tõendaks. Kohus ei analüüsinud kostja vastuväiteid hageja 06.03.2009

kahju hüvitamise nõude täpsustuse kohta.

21. Kohus ei tuvastanud, et hoolsuskohustuse rikkumine oleks seisnenud hagejale

majanduslikult kahjulike sõlmimises. Millegagi ei ole ka tõendatud, et lepingud olid

majanduslikult kahjulikud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et osa töid jäid

tegemata. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas AS Tera 2005.a aruanne ja hageja 2003.a

revisjonikomisjoni akt tõendab tehtud töid ja kuidas saab nende dokumentide järgi

teha järeldusi tegemata tööde kohta. Kostja sellekohastele vastuväidetele kohus ei

vastanud. Kohus ei põhjendanud, kuidas tõendavad 2005.a tehtud fotod mittevastava

elektritöö tegemist 2002.a ja milline on väidetava mittevastavuse rahaline väärtus.

Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hoolsuskohustust rikkunud sellega, et oleks OÜ-lt

Maardu Kutsekeskus vastu võtnud tööd olukorras, kus osa töid oli tegemata või tehtud

ebakvaliteetselt või korraldanud tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud tööde eest

tasumise. Selgusetuks jääb ka see, millele tugineb kohtu järeldus, et kostja viivitas

vaidlusaluste tööde dokumentatsiooni üleandmisega hagejale. Kui dokumente ei oleks

üle antud, ei oleks revisjonikomisjon kontrollida tööde tegemist.

22. Kohus käsitles ebaõigesti 26.02.2009 kostja menetlusdokumenti tõendina. Kostja ei

ole nimetatud kunagi tõendina käsitlenud. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et AS Tera

2005.a novembris tehtud tööde loetelu ei kattu OÜ Maardu Kutsekeskus tehtud

töödega. Nimetatud dokumendiga ei saa hageja tõendada, et AS Tera oleks teinud

uusti (teinud ümber, parandanud) OÜ Maardu Kutsekeskus poolt tehtud töid.

23. Kohus ei põhjendanud, miks ei analüüsinud kohus tunnistajate V.Z., S.T. ja V.H.

ütlusi ning kostja vande all antud ütlusi.

24. Kohtuotsus on ebaõige ka menetluskulude väljamõistmise osas. Hüvitamisele kuuluva

riigilõivu osas oleks kohus pidanud arvestama mitte hagiavalduses esitatud algse

nõude, vaid vähendatud nõude suurusega. Õigusabikulu oleks hagejale saanud

hüvitada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi kuni 5% ulatuses nõude

rahuldatud osast. Menetluskulusid ei oleks saanud välja mõista ka seetõttu, et hageja ei

esitanud kohtule kulude nimekirja, mis on nende väljamõistmise eelduseks TsMS § 60

lg 3 järgi.

Vastus apellatsioonkaebusele

25. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

26. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leidis, et maakohtu

otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi

väära kohaldamise tõttu.

27. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et vaidlustatud kohtuotsus ei

vasta TsMS-s sätestatud nõuetele. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema

seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele

(TsMS § 438 lg 1). TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse

põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud

kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Samuti ei ole maakohus järginud Tallinna

Ringkonnakohtu 25.04.2007 otsuses antud juhiseid käesoleva asja lahendamiseks.

28. Kohus on otsuse rajanud põhiliselt hageja seisukohtadele. Kostja väited on kohus

jätnud suures osas tähelepanuta ja kohus ei põhjendanud otsuses, miks ta neid ei

arvesta. Samuti on kohus jätnud tõendid sisuliselt analüüsimata. Eeltoodust tulenevalt

ei ole maakohtu järelduste kujunemine jälgitav ja kohtuotsuse õigsus ringkonnakohtu

poolt kontrollitav.

29. Maakohut ei õigusta see, et hageja ei esitanud asjaolusid selliselt, et hageja nõuet oleks

olnud võimalik korrektselt lahendada. Kohus oleks pidanuks hageja nõude

kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja

seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu

oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Olulises osas on täitmata

TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded.

30. Maakohus märkis otsuses, et kostja rikkus hoolsuskohustust sellega, et ei ilmutanud

piisavat hoolt elektritööde tellimisel, st kostja ei omanud või ülehindas oma

elektrialaseid teadmisi; ta ei kontrollinud, kas OÜ Maardu Kutsekeskus on

registreeritud majandustegevuse registris kui elektritöid tegev ettevõtja ja kas sellel

äriühingul on õigus teha elektritöid; ei selgitanud välja, milliseid nõudeid esitatakse

elektritöid tegevale isikule. Samuti pidas kohus hoolsuskohustuse rikkumiseks seda, et

kostja ei maandanud riske elektritööde tegemisel ja kostja korraldatud elektritöödel

puudus projekt, mistõttu ei olnud võimalik teostada nõuetekohast tehnilist kontrolli.

Kohtuotsuses puuduvad põhjendused selle kohta, kuidas on eeltoodud asjaolud

põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga. VÕS § 127 lg 4 näeb ette,

et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Selle seose tuvastamise kohustusele juhtis tähelepanu ka

ringkonnakohus 25.04.2007 otsuses, kuid maakohus seda kohustust ei täitnud. Seda, et

kostja oleks sõlminud ja täitnud majanduslikult kahjuliku lepingu, maakohus ei

tuvastanud.

31. Samuti jääb ebaselgeks, milliste tõendite alusel tegi kohus kindlaks kostja poolt

hagejale tekitatud kahju suuruse. Kohus käsitles ebaõigesti tõenditena hageja

koostatud arvutusi (kalkulatsioone – II kd t/lk 163, 164, 167, 170). TsMS § 229 lg-s 2

on sätestatud, mis võib olla tsiviilasjas tõendiks. Hageja nägemus kahju suurusest

selleks ei ole. Kohtu viidatud hageja 2002.a revideerimisakt ja AS Tera 2005.a

aruanne kahju suurust ei tõenda. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt oli ka kohtu jaoks

ebaselge, milles hagejale tekkinud kahju konkreetselt seisnes, mistõttu kohus uuendas

09.07.2010 asja arutamise ja tegi hagejale ettepaneku põhistada nõutava kahju suuruse

arvestamise aluseid (III kd lk 151,152). Hageja poolt 19.08.2010 esitatud

menetlusdokumendis hageja seda nõuet ei täitnud ( III kd lk 157-159).

32. Maakohus ei teinud otsuses kindlaks, milliseid töid OÜ Maardu Kutsekeskus

lepingute alusel tegi, millised tegi puudustega või jättis tegemata. Samuti ei ole kohus

teinud kindlaks AS Tera poolt tehtud tööde seost OÜ Maardu Kutsekeskus poolt

tegemata või puudustega tehtud töödega ega Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni

ettekirjutuse seost vaidlusaluste lepingute või kostjaga. Neid asjaolusid kindlaks

tegemata ei ole võimalik kahju olemasolu ega selle suurust tuvastada.

33. Kui kohus oleks ka nõuetekohaselt tuvastanud, et kostja tekitas hagejale kahju sellega,

et tegi OÜ-le Maardu Kutsekeskus väljamakseid tegemata või puudulikult tehtud

tööde eest ning hageja pidi tegema täiendavaid kulutusi OÜ Maardu Kutsekeskus

poolt tegemata tööde või nende parandamise (ümbertegemise) näol (AS-le Tera

tasutud summad), oleks maakohus pidanud ka siis arvestama sellega, et kui isikul on

või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult

tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle

antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna

saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja

tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kui peaks

selguma, et OÜ Maardu Kutsekeskus on saanud hagejalt kostja poolse soorituse kaudu

raha õigusliku aluseta, võis hagejal antud juhul olla OÜ Maardu Kutsekeskus vastu

raha tagasinõudeõigus alusetu rikastumise sätete alusel, mis omakorda mõjutab

otseselt hageja kahjunõude olemasolu kostja vastu või selle suurust.

34. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse

tegemist, sest kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav. Uute

faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema

pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt

tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4

sätestatust.

35. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda käesolevas otsuses antud juhistest.

Ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Kuna

pooled on korduvalt oma seisukohti täiendanud, peaks kohus menetlusliku selguse

huvides juhtima eelmenetluses hageja tähelepanu koondhagiavalduse esitamise

vajadusele ja andma seejärel kostjale võimaluse oma koondseisukohtade esitamiseks.

36. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb

menetluskulude väljamõistmine otsustada asja lõplikul lahendamisel. Selles osas uue

otsuse tegemisel tuleb arvestada asjaoluga, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb

kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS sätteid õigesti. Maakohus viitas

vaidlustatud kohtuotsuses küll õigetele TsMS sätetele, kuid kohaldas neid nii

riigilõivu kui ka õigusabikulude suuruse määramisel ebaõigesti.

I. Nõmm I.Sidok A. Tänav