2-10-22461/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S T a g a s e l j a o t s u s EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-22461 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. mail 2011, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi D T hagi J T vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 207,89 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D T (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: S T (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: J T (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 17.05.2011, avalikul kohtuistungil Istungil viibinud isikud Istungisekretär Olesja Tvoronovitš

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D T hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista J T välja D T (sünd XXX, isikukood XXX) kasuks ja ülalpidamiseks elatis summas 134,21 eurot (ükssada kolmkümmend neli eurot ja 21 senti) alates 12.05.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX.

3. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Elatis tuleb kanda D T (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXX AS-s Swedbank selgitusega: „elatis lapsele“.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta.

6. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-22461 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

Tsiviilasi nr 2-10-22461

2(3) isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

ASJAOLUD

Hageja D T nimelt tema isa S T esitas 12. mail 2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J T 2 100 krooni elatise saamiseks.

Kohus tegi 24.05.2010 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 4.10.2010. Võlgnik J T esitas 8.10.2010 nõudele vastuväite.

Seoses võlgniku vastuväitega Pärnu Maakohtu 08.11.2010 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS §

486 lg 1). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9) ning hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 4).

Avalduse kohaselt kostja ei osale lapse ülalpidamises. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2 100 krooni ehk 134,21 eurot alates 12. maist 2010 ja kanda see üle hageja arvelduskontole.

17.05.2011 algusega kell 13.30 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kohtukutse kättesaamisest keeldus ja kohtukutse pandi saaja postkasti, seega TsMS § 325 alusel kohus loeb kohtukutse kostjale kättetoimetatuks.

Hageja esindaja palus kostja kohtuistungile mitteilmumise korral teha tagaseljaotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Hageja sünnitunnistuse (tl 10) järgi tema vanemateks on S T ja kostja J T.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise lähtudes PKS §-dest 96, 97 p 1 ja 100.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus tunnistab otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

Tsiviilasi nr 2-10-22461

3(3) täidetavaks.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja ei taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova Kohtunik