2-10-60802/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Piirata I.L.i (IK xxx) isikuhooldusõigust lapse D.L.i (IK xxx) suhtes osaliselt lapse eluja viibimiskoha määramise osas.

3. Määrata D.L.i elukohaks tema ema T.R. (xxx) elukoht.

4. Jätta T.R. menetluskulud tema enda kanda ja I.L.i menetluskulud tema enda kanda.

5. Määrus saata menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuasja number 2-10-60802 Määruse tegemise aeg ja koht 17.mai 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi T.R. avaldus I.L.i hooldusõiguse piiramiseks ja lapse elukoha määramise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 14.02.2011 ja 25.04.2011

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja lepinguline esindaja

Puudutatud isikud:

T.R. (IK xxx)

A. S.

I.L. (IK xxx

Kohtla-Järve linn (Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) (RK 75001046, asukoht: Keskallee 19 30395 Kohtla-Järve) ja tema esindaja Maarika Tarum;

Alaealise D.L.i esindaja advokaat A.A.

AVALDUS

1. T.R. esitas Viru Maakohtule 02.12.2010 avalduse määramaks D.L.i hooldusõigus täielikult avaldajale ja määramaks D.L.i elukohaks avaldaja elukoht. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik I.L. näidanud üles huvi lapse kasvatamise vastu. Laps elab avaldaja juures ning sellest tulenevalt tuleks lapse elukohaks määrata avaldaja elukoht. 20.01.2011 avalduses avaldaja täpsustas nõuet ja palus võtta I.L. täielikult ära hooldusõigus ja anda see üle avaldajale ning määrata lapse elukohaks avaldaja elukoht.

2. I.L.vaidles avaldusele vastu. Vastuses soovis I.L., et lapse vanematel säiliks ühine hooldusõigus lapse suhtes, kuid lapse elukohaks tuleks määrata I.L.i elukoht. I.L.il on lapse jaoks paremad elamistingimused ja tal on suurem majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks. Tegelikult elab laps rohkem avaldaja vanematega. Avaldaja on töötu. Lapsel on halvad elamistingimused. Laps elab koos avaldajaga 1-toalises korteris, kus on küll keskküte, kuid radiaatorid on välja lõigatud ning korteris on seetõttu külm. I.L.il on 3-toaline keskküttega korter, kus laps saaks elada omaette toas. Avaldaja viib lapse igal päeval K. linnaosast bussiga J.linnaossa lasteaeda ja see loob täiendava riski lapse tervisele. I.L.i juures oleks lasteaed kodu lähedal. I.L.i ema on töötu ja saaks olla I.L.ile abiks lapse kasvatamisel. I.L. töötab ja on suuteline tagama lapse materiaalse ülalpidamise.

3. Kohtla-Järve linn (Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas arvamuse, mille kohaselt tuleks lapse elukohaks määrata avaldaja elukoht, kuid alus I.L.i hooldusõiguse piiramiseks puudub (tl 18-20)

KOHTUISTUNGID

4. 25.04.2011 kohtuistungil avaldaja muutis oma nõuet ja palus anda avaldajale üle otsustusõigus lapse elukoha määramiseks. Avaldaja ei soovi enam I.L.ilt hooldusõiguse täielikku äravõtmist. I.L. jäi vastuses toodud seisukohale ja palus määrata lapse elukohaks tema elukoht, sest tal on paremad elamistingimused. Alaealise D.L.i esindaja arvamuse kohaselt tuleks I,Lazarevi hooldusõigus piirata osaliselt. Ema on lapsega rohkem tegelenud. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvides. Lapse elukohaks peab jääma ema elukoht, kuid lapse isal peab säilima võimalus last kasvatada. Lähtudes sellest, et vanemad elavad lähestikku, on lootus, et suhete paranedes, saab laps mõlema vanemaga suhelda. Eestkosteasutuse esindaja arvamuse kohaselt peab lapse elukohaks jääma lapse ema elukoht. I.L.i tegeliku elukoha kohta andmed puuduvad. Psühholoog on avaldanud arvamuse, et avaldaja on lapsega rohkem tegelenud. I.L.il puudub ülevaade lapse seisundist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isikuja varahooldus). (PkS § 116 lg 2)

Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb.

7. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub (tl 18-31, 68-75), et alaealine D.L. elab alates vanemate lahkuminekust 2010 novembris koos oma emaga (erinevad elukohad alates detsembrist 2010). Eestkosteasutuse 04.01.2011 seisukohast tulenevalt I.L. alates lahkuminekust lapse ülalpidamist materiaalselt ei toetanud. Avaldaja elab koos lapsega 1-toalises korteris. Lapsel on eraldi magamiskoht, lapse jaoks on olemas ilmastikule vastavad riided, lapsel on arendavad mänguasjad. Korteri kütmiseks kasutatakse elektrikütet. Korter on puhas ja hubane. Laps käib lasteaias ja lasteaia õpetajad on rahul lapse ema suhtumisega lapse kasvatamisse. I.L.i elamistingimusi eestkosteasutuse esindajatel kontrollida ei õnnestunud. I.L. ei olnud suhtlemiseks avatud. Lastekaitsetöötajatel ei õnnestunud selgitada I.L.i kindlat seisukohta lapse kasvatamises osalemiseks ja lapse materiaalseks toetamiseks.

8. PkS § 118 lg.1 kohaselt vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

PkS § 120 lg.1 kohaselt ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine hooldusõigus.

9. 25.04.2011 toimunud kohtuistungil loobus avaldaja ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudest. Avalduse esemeks jäi ainult lapse elukoha määramine avaldaja juurde.

10. Maakohus on seisukohal, et lapse elukoha määramise nõue on seotud isikuhooldusõiguse osalise piiramisega.

PkS § 124 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

Maakohus on seisukohal, et PkS § 124 lg.1 ja 3 ning 134 lg.3 tulenevalt on kohtul õigus piirata I.L.i isikuhooldusõigust D.L.i suhtes, mis puudutab lapse eluja viibimiskoha määratlemist. Ülejäänud osas jääb I.L.il lapse vanemate ühine hooldusõigus alles.

11. Kohus on seisukohal, et tulenevalt lapse vanemate erinevatest elukohtadest ja vaidlusest lapse elukoha üle, tuli kohtul teha otsustus lapse elukoha määramiseks ja seega ühe vanema suhtes piirata osaliselt tema isikuhooldusõigust. Lähtudes eestkoste asutuse, MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskuse psühholoogi ja alaealisele RÕS korras määratud esindaja arvamustest, arvestades eelpool nimetatud tõendeid (tl 18-31 ja 68-75) ning asjaolu, et alaealine D.L. elab alates vanemate lahku minekust koos oma emaga, määrab kohus D.L.i elukohaks tema ema T.R. elukoha. Kohus leiab, et ainuüksi I.L.i parem varanduslik seisund ja paremad elamistingimused ei saa olla aluseks, et määrata lapse elukohaks I.L.i elukoht, sest elukoha määramisel ja sellega seoses isikuhooldusõiguse osalise piiramise korral peab kohus silmas pidama lapse igakülgset heaolu (PkS § 118 lg.1. Kohus arvestab antud juhul asjaolu, et laps on elanud alates vanemate lahku minekust oma emaga, lapse ema on kohtule esitatud tõendite kohaselt saanud hästi hakkama lapse kasvatamisega, lapsel on olemas elementaarsed tingimused tema turvaliseks eluks ja stabiilseks arenguks. Samas I.L. on näidanud üles soovimatust eestkosteasutuse lastekaitse töötajatega vajalikul määral suhelda, lastekaitsetöötajatel puudus I.L.ist tulenevatel põhjustel võimalus kontrollida I.L.i elamistingimusi. I.L. kinnitas 25.04.2011 toimunud kohtuistungil, et ta oli/on antud juhul emotsionaalses seisundis, mis ei võimaldanud tal psühholoogi ja lastekaitse töötajatega rahulikult suhelda. Kohus leiab, et selline emotsionaalne seisund võib negatiivselt mõjuda lapsele, kuk lapse elukohaks määrata lapse isa elukoht.

12. TsMS § 172 lg.1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Maakohus, arvestades muuhulgas ka asjaolu, et T.R. on menetluse kestel mitu korda oma nõuet muutnud leiab, et antud juhul tuleb T.R. menetluskulud jätta tema enda kanda ja I.L.i menetluskulud I.L.i kanda.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud