3-11-548/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-548

Haldusasi

OÜ Lloyd Investments kaebus Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse 11. veebruari 2011 korralduse

nr 12.2-3/8181-10 tühistamise ning 4. märtsi 2011

korralduse nr 12.2-3/8181-2 tühistamise ja tagasitäitmise

ning 120 euro suuruse kahju hüvitamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Lloyd Investments

Esindaja: Sven Soeson

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Jane Rõuk

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Lloyd Investments kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulu poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4 ja lg 6).

VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 11. veebruari 2011 korraldusega nr 12.2-3/8181-10

nõuti OÜ-lt Lloyd Investments kui kolmandalt isikult teavet tema ning OÜ HH&SS vaheliste tehingute

kohta 2010. aasta oktoobris ja novembris ning nimetatud tehingutega seotud dokumentide esitamist.

Korralduses kohustati OÜ Lloyd Investments esindusõiguslikku isikut ilmuma teabe andmiseks

maksuhalduri ametiruumidesse 18. veebruaril 2011 kell 13.30. Samas korralduses esitati ka

sunnirahahoiatus. 4. märtsi 2011 korraldusega nr 12.2-3/8181-12 kohustas Maksu- ja Tolliameti Põhja

2

maksu- ja tollikeskus OÜ-d Lloyd Investments tasuma sunniraha 320 eurot, põhjendades seda asjaoluga,

et OÜ Lloyd Investments ei täitnud eelviidatud korraldust nr 12.2-3/8181-10.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. OÜ Lloyd Investments esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 11. veebruari 2011 korralduse nr 12.2-3-8181-10 ja 4. märtsi 2011 korralduse nr

12.2-3/8181-12 tühistamist ning viimatinimetatud korralduse tagasitäitmiseks kohustamist, samuti 11.

veebruari 2011 korralduse nr 12.2-3/8181-10 täitmise ettevalmistamisega seoses kaebuse esitajale

tekkinud 120 euro suuruse kahju hüvitamist. Esitatud kaebuses taotles OÜ Lloyd Investments lisaks

eeltoodule

ka

Maksu-

ja

Tolliameti

Põhja

maksu-

ja

tollikeskuse

11. veebruari 2011 otsuse nr 12.2-3/8181-11 tühistamist, ent nimetatud taotluse osas tagastas

halduskohus kaebuse 9. märtsi 2011 määrusega selle esitajale halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) §

11 lg 31 p 5 alusel, mistõttu ei kuulu see taotlus lahendamisele käesoleva kohtuotsusega.

3. Kaebuse esitaja selgitab esmalt, et tal ei olnud võimalik maksuhaldurile soovitud dokumente esitada,

kuivõrd Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB)

ametnik tesotas 20. jaanuaril 2011 OÜ HH&SS dokumentide võetuse. Samuti selgitab kaebuse esitaja, et

pool tundi enne seda kui kaebuse esitaja esindaja pidanuks maksuhalduri juurde minema, oli tal varem

kokku lepitud kohtumine RAB-s ning ta teavitas ka maksuhaldurit, et tal ei ole võimalik korralduses

näidatud ajal ilmuda.

4. Kaebuse esitaja leiab samas, et korraldus, millega temalt kui kolmandalt isikult teabe andmist nõuti, on

ebaselge ning sellest ei selgu, milliste tehingute kohta maksuhaldur teavet soovib, mistõttu ei vasta see

korraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikele 1. Samuti ei ole see korraldus kaebuse esitaja

hinnangul proportsionaalne, arvestades seda, et OÜ HH&SS on 2010. aasta oktoobri- ja novembrikuud

puudutavad dokumendid maksuhaldurile juba esitanud. Siinkohal viitab kaebuse esitaja, et korralduses nr

12.2-3/8181-10 on välja toodud, et kontrollimise käigus on OÜ HH&SS esitanud dokumendid OÜ-ga

Lloyd Investments toimunud tehingute kohta. Seega leiab kaebuse esitaja, et vajalik teave oli

maksuhalduril olemas ning arvestades, et kontrollitavatest tehingutest oli teabe nõudmise ajaks juba mitu

kuud möödunud, oleks ka ebausutav, et kaebuse esitaja juhatuse liige mäletaks tehingute nüansse, mis

tingiks vajaduse teda suuliselt kuulata. Kaebuse esitaja viitab ka maksukorralduse seaduse (MKS) § 61

lõikele 1 ning heidab korraldusele ette, et selles pole põhjendatud, milliste asjaolude kindlakstegemiseks

on vajalik kolmandal isikul kohale minna maksuhalduri ametiruumidesse. Kaebuse esitaja toob siinkohal

välja, et tema ning OÜ HH&SS juhatuse liige on sama isik ning leiab, et sellest tulenevalt pole põhjust

eeldada, et see isik annaks kaebuse esitaja esindajana teistsuguseid ütlusi võrreldes ütlustega, mille ta

maksuhaldurile annab OÜ HH&SS esindajana.

5. Kaebuse esitaja leiab, et kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud vaid juhul kui maksuhalduril

on kontrollitava maksukohustuslase suhtes üldse seaduslik alus kontrollimenetlust läbi viia. Viidates

maksukorralduse seaduse (MKS) § 33 lõikele 11 ja § 15 lõikele 3 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 24

lõikele 1, leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur oleks pidanud tagastama OÜ-le HH&SS enammakstud

käibemaksusumma rahalise kohustuse täitmise tähtpäeval või lõpetama kontrolli hiljemalt 21. novembril

või siis hiljemalt 21. detsembril 2010. Kaebuse esitaja viitab KMS § 34 lõikele 2 ning asjaolule, et

maksuhalduri otsus OÜ HH&SS käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks tehti samal

päeval, ent hilisema numbriga kui OÜ-le Lloyd Investments tehtud korraldus teabe andmiseks. Seejuures

leiab kaebuse esitaja, et maksuhalduril ei ole võimalik koostada käibemaksu tagastusnõude pikendamise

otsust enne kui on tehtud järelepärimine kolmandale isikule, sellise järelepärimise saab aga tehtuks lugeda

selle kolmandale isikule teatavakstegemisest arvates. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et

maksuhalduril ei olnud õigust ega põhjendust pikendada OÜ HH&SS suhtes 2010 oktoobri- ja

3

novembrikuu tagastuskontrolli ning seetõttu ei võinud ta esitada ka kolmandale isikule korraldust teabe

andmiseks ega määrata sunniraha.

6. Kaebuse esitaja leiab samuti, et tal ei olnud võimalik teabe andmise korraldust täita, kuna RAB

ametnik teostas OÜ HH&SS dokumentide võetuse, võttes muuhulgas ka OÜ-ga Lloyd Investments

tehtud tehingute algdokumendid, ent ilma raamatupidamise algdokumentideta ei mäleta kaebuse esitaja

kontrollitavate tehingute üksikasju ega saa maksuhaldurile viimase poolt soovitud teavet ja selgitusi anda.

7. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhalduril ei ole ka põhjust sunniraha määramiseks, arvestades, et kaebuse

esitaja oli maksuhaldurit teavitanud, et ajaks, mil ta maksuhalduri ametiruumidesse kutsuti, oli tal kokku

lepitud kohtumine RAB-s. Kaebuse esitaja kordab, et kui ta oleks politseist dokumendid tagasi saanud,

oleks ta võinud leppida maksuhalduriga kokku uue aja, ent kuivõrd ta dokumente ei saanud, ei olnud tal

võimalik maksuhaldurile ka mingit täiendavat teavet anda.

8. Viimaks toob kaebuse esitaja välja, et sunniraha tasumisega kaasneb talle väljaminek, mis seisneb

erisoodustusmaksus, mida sunnirahasummalt tasuda tuleb, samuti panga teenustasu kulud, mis

vastustajal hüvitada tuleb. Kaebuse esitaja märgib samuti, et OÜ Lloyd Investments peab seoses teabe

andmist kohustava korralduse täitmise ettevalmistamisega kandma lisakulusid dokumentatsiooni

ettevalmistamiseks, komplekteerimiseks kui ka printimiseks, millised tuleb vastustajal talle hüvitada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab OÜ Lloyd Investments kaebust

põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esiteks ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja

väitega, et korraldus nr 12.2-3/8181-10 on ebaselge. Vastustaja märgib, et korraldusega kohustati

kaebuse esitajat sõnaselgelt andma teavet OÜ HH&SS ja OÜ Lloyd Investments vaheliste tehingute

kohta perioodil oktoober ja november 2010 ning esitama nimetatud tehingutega seotud dokumendid,

samuti on korralduses selgitatud, et kontrollitakse OÜ HH&SS käibemaksuarvestuse õigsust oktoobris ja

novembris 2010. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et vajalikud dokumendid oli maksuhaldur juba

OÜ-lt HH&SS saanud, siis viitab vastustaja MKS § 11 lõikele 2 ja § 61 lõikele 1 ning märgib, et kuna

kaebuse esitaja ei oska ette näha, mis küsimusi maksuhalduril talle on, ei saa ta ka väita, et ta nendele

küsimustele vastata ei oskaks. Vastustaja juhib tähelepanu, et seoses dokumentide esitamisega võib

maksuhalduril tekkida kolmandale isikule täiendavaid küsimusi.

10. Kaebuse esitaja väidete kohta, et RAB teostas OÜ HH&SS dokumentide võetuse, märgib vastustaja

esiteks, et see väide on tõendamata, ent ka asjakohatu, kuivõrd arusaadavalt on RAB-le esitatud OÜ

HH&SS dokumentatsioon, mitte OÜ Lloyd Investments dokumentatsioon, mida maksuhaldur kaebuse

esitajalt küsis. Asjakohaseks ei pea vastustaja ka väidet, et korraldust polnud võimalik täita seoses

kokkulepitud kohtumisega RAB juhiga, kuivõrd kaebuse esitajal oleks olnud võimalik leppida

maksuhalduri esindajaga kokku uus tähtaeg teabe andmiseks ning dokumentide esitamiseks.

11. Vastustaja selgitab samuti, et sunniraha määramise õigus tuleneb MKS §-st 67 ning põhjendamatuks

peab vastustaja ka taotlust mõista välja teabe andmise ettevalmistamisega seotud kulud, kuivõrd kaebuse

esitaja ei ole korraldusega nõutud teavet esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab, et OÜ Lloyd Investments kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Väär on

kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhalduri 11. veebruari 2011 korraldus kaebuse esitajalt teabe nõudmise

kohta on ebaselge. Nimetatud korraldusest tuleneb üheselt mõistetavalt, et maksuhaldur soovib saada

OÜ-lt Lloyd Investments dokumente ning selgitusi asjaolude kohta, mis seonduvad nimetatud isiku ning

OÜ HH&SS vaheliste tehingutega 2010. aasta oktoobri- ja novembrikuus. Kohtu hinnangul on nõutava

4

teabe määratlemine tehingupartneri ja tehingute perioodi kaudu piisavalt konkreetne, et isik saaks aru,

millist teavet ja dokumente temalt nõutakse. Nõuetekohaselt raamatupidamise kronoloogilisi registreid

pidaval ning majandustehingud kajastavaid algdokumente nõuetekohaselt säilitaval ettevõtjal on

vaidlusaluses korralduses välja toodud andmete (tehingupartner, periood) põhjal hõlpsalt võimalik

vajalikku teavet kandvad dokumendid leida ja need, vajadusel koos täiendavate selgitustega,

maksuhaldurile esitada. Põhjendamatult on kaebuse esitaja tõstatanud kaebuses küsimuse, et milliste

tehingute kohta maksuhaldur temalt teavet nõuab. Korraldust on võimatu mõista muul moel, kui üksnes

nii, et dokumendid tuleb esitada kõigi tehingute kohta, mille kaebuse esitaja OÜ-ga HH&SS 2010. aasta

oktoobris-novembris teinud on. Seda, kas või milline on nende dokumentide või muu teabe

tõendusväärtus OÜ HH&SS käibemaksuarvestuse kontrollimise seisukohast, saab maksuhaldur hinnata

esitatud dokumentide ja antud teabe pinnalt hiljem. MKS §-st 61, mis reguleerib kolmandalt isikult teabe

nõudmist, ei tulene sellele kolmandale isikule õigus nõuda, et vastavas korralduses oleks märgitud või

loetletud konkreetsed dokumendid, mille esitamist nõutakse. See on ka igati arusaadav, kuna kolmanda

isiku poole pöördumise põhjuseks ongi enamasti vajadus kontrollida, kas või millised dokumendid

mingisuguste väidetavate tehingute kohta kolmandal isikul üldse olemas on. Iseäranis võimalike

käibemaksuseaduste rikkumiste korral on maksuhalduril vaja tuvastada, kas kontrollitava ettevõtja

raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastatud tehingud ka tegelikult toimusid ning ennekõike saab seda

kontrollida just teabe ja dokumentide nõudmise kaudu kontrollitava isiku tehingupartnerilt kui

kolmandalt isikult MKS § 61 mõistes.

13. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et korraldus on ebaproportsionaalne. Asjaolu, et kontrollitav

isik, s.o OÜ HH&SS oli omalt poolt maksuhaldurile juba asjassepuutuvad dokumendid esitanud, ei

välista mingil moel kontrollitavate tehingute kohta dokumentide küsimist tehingupartnerilt, s.o kaebuse

esitajalt. Kontrollitava isiku väidetavalt tehingupartnerilt kontrollitavate tehingute kohta dokumentide

nõudmine on juba eeltoodud põhjustel igati asjakohane ja põhjendatud. Kummagi tehingupartneri

esitatavate dokumentide võrdlemine on üks viise, kuidas maksuhaldur saab veenduda tehingute

toimumises või nende tegelikus majanduslikus sisus ehk teisisõnu selles, kas kontrollitav isik on need

tehingud oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses õigesti ja täielikult kajastanud. Kuidagi ei saa

korraldust ebaproportsionaalseks pidada seetõttu, et kaebuse esitaja ning OÜ HH&SS juhatuse liige on

sama isik. Kontrollitavad tehingud on tehtud kahe juriidilise isiku vahel ning kummalgi neist on seadusest

tulenevalt kohustus tehingute aluseks olevad algdokumendid säilitada. Arusaadavalt ongi OÜ HH&SS

kontrollimisel vajalik tuvastada, kas ka väidetaval tehingupartneril on dokumente, mis kajastaksid neid

tehinguid, mida on oma raamatupidamisarvestuses kajastanud OÜ HH&SS ning mille kohta eelduslikult

peaks olema dokumendid ka tehingu teisel poolel. Asjaolust, et kahe omavahel majandustehinguid tegeva

juriidilise isiku juhatuse liikmeks on sama isik, ei õigusta kuidagi kahe äriühingu raamatupidamisarvestuse

ühist pidamist ega õigusta ühes äriühingus dokumentide mittesäilitamist või nende maksuhaldurile

mitteesitamist seetõttu, et teine äriühing neid juba säilitab või need maksuhaldurile esitas.

14. Ebaproportsionaalseks ei saa pidada ka vaidlusaluses korralduses kaebuse esitaja esindusõiguslikule

isikule pandud kohustust ilmuda teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhalduri

ametiruumidesse. MKS § 61 lg 1 viimases lauses on maksuhaldurile selline õigus sõnaselgelt ette nähtud.

MKS § 11 lg 2 kohaselt on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega

seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. Kohus ei leia, et korralduses,

millega kolmandalt isikult teavet nõutakse, tuleks üksikasjalikult põhjendada kolmanda isiku või tema

esindaja kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse. Sellise korralduse põhjendamiskohustus on juba

korralduse eesmärgist tulenevalt tavapärasest väiksem. MKS § 61 lg 3 kohaselt tuleb sellises korralduses

ära näidata maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku

poole pöördumise põhjus. Kohus leiab, et kolmanda isiku poole pöördumise põhjuse kirjeldus ei pea

sisaldama üksikasjalikke selgitusi selle kohta, milliseid konkreetseid küsimusi soovib maksuhaldur

5

kolmandale isikule esitada. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus, miks maksuhaldur

kolmandalt isikult teabe saamist vajalikuks peab. Vaidlusalusest korraldusest selgub see kenasti –

maksuhaldur peab teabe saamist vajalikuks, kuna

kontrolli objektiks on OÜ

HH&SS

käibemaksukohustuste täitmine perioodil, mil nimetatud isik tegi tehinguid ka OÜ-ga Lloyd Investments.

Teabe andmise korralduses pöördumise põhjuse äranäitamine on eelkõige vajalik selleks, et kolmas isik

saaks aru, millega seoses temalt teavet nõutakse. See on vaidlusalusest korraldusest täiesti arusaadav.

Nõustuda ei saa ka kaebuse esitaja väitega, et on ebatõenäoline, et OÜ Lloyd Investments esindaja

annaks maksuhaldurile erinevaid selgitusi võrreldes sellega, milliseid selgitusi andis OÜ HH&SS esindaja,

kuna mõlema äriühingu juhataja on sama isik. Seda, milliseid selgitusi kaebuse esitaja esindaja

maksuhaldurile koos nõutavate dokumentidega esitaks, saaks selguda pärast nende selgituste

ärakuulamist, mitte aga enne seda. Ka samalt füüsiliselt isikult teistkordsete selgituste võtmine võib olla

vajalik muuhulgas isiku ütluste usaldusväärsuse kindlakstegemiseks. Samuti võib maksuhalduril tekkida

küsimusi tehingu teise poole (antud juhul OÜ Lloyd Investments) poolt tehingu kohta esitatavate

dokumentidega. Maksuhalduril ei ole põhjust eeldada, et need dokumendid on täpselt samad, mis need,

mille varem esitas kontrollitav isik OÜ HH&SS. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust

saaks ebaproportsionaalseks pidada juhul kui oleks ilmne, et isik, keda sinna kutsutakse, mingisuguseid

täiendavaid selgitusi anda ei saa. Käesoleval juhul ei ole põhjust nõnda väita.

15. Põhjendamatu on vaidlustada teabe andmise korraldust motiivil, et RAB ametnik oli teostanud OÜ

HH&SS dokumentide võetuse. Maksuhaldur on õigesti väitnud, et esiteks puuduvad selle võetuse kohta

igasugused tõendid, tõendatud on üksnes see, et RAB 20. jaanuari 2011 ettekirjutusega nr 1-5/747 (tl. 16)

on OÜ-lt HH&SS nõutud originaaldokumentide esitamist. Ent isegi juhul kui RAB tõepoolest võttis ära

OÜ HH&SS dokumendid, ei takista see kuidagi kaebuse esitajal vaidlusaluse korralduse täitmist, sest

tehingute kohta, milles kaebuse esitaja osapooleks oli, peavad tal endal vastavad dokumendid olemas

olema ning see, et teiselt tehingupartnerilt need ära võeti, ei ole üldse oluline. Kohus kordab juba eelpool

öeldut, et kahel äriühingul, isegi kui nende juhatuse liikmeks on sama füüsiline isik, ei saa olla ühtset

raamatupidamisarvestust ega ühist dokumendihaldust. Põhimõtteliselt on võimalik, et teatud tehingute

kohta vormistati dokumente vaid ühes eksemplaris, ent sel juhul on need dokumendid ühel poolel ning

teisel mitte. Sel juhul saab see teine pool õigustada dokumentide mitteesitamist sellega, et tal ei ole ega

ole neid ka kunagi olnud, mitte aga sellega, et tehingu teiselt poolelt on tema valduses olevad

dokumendid ära võetud. Siinkohal märgib kohus, et kolmanda isiku esindajalt suuliste seletuste võtmine

maksuhalduri ametiruumides on seda olulisem olukorras, kus kolmas isik dokumente esitada ei saa.

16. Vaidlusalust korraldust ega ka hilisemat sunniraha määramist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et

kaebuse esitaja juhatuse liikmel oli samaks ajaks, mil teda kohustati tulema maksuhalduri

ametiruumidesse, kokku lepitud kokkusaamine RAB ametnikuga, millest kaebuse esitaja väidetavalt ka

maksuhaldurit teavitas. MKS § 61 lg 3 viimases lauses on sätestatud, et isik võib taotleda korralduses

antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule. Kaebuse esitaja ei ole

väitnud, et ta oleks sellise taotluse maksuhaldurile esitanud. Ka vastustaja on välja toonud, et juhul kui

korralduses näidatud aeg ei sobinud, oleks olnud võimalik maksuhalduri ametnikuga kokku leppida muu

aeg kokkusaamiseks. Ettekirjutusega pandi kaebuse esitajale konkreetne kohustus. Olukorras, kus

kohustuse täitmine oli kaebuse esitaja jaoks ajaliselt raskendatud, oli iseäranis kaebuse esitaja kohustus

näidata üles aktiivsust selleks, et maksuhaldur kohustuse täitmise aega muudaks. Kohustuse lihtsalt

täitmata jätmine ning maksuhalduri sellest informeerimine on lubamatu.

17. Põhjendamatu on kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhalduril puudus sootuks alus kaebuse esitaja

poole pöörduda, kuivõrd tal polnud sootuks alust OÜ HH&SS suhtes kontrollimenetluse läbiviimiseks.

Tõsi, arusaadavalt alustas maksuhaldur OÜ HH&SS kontrollimist selleks, et võtta seisukoht käibemaksu

tagastusnõude rahuldamise osas. Kontrolli esemeks ei ole siiski tagastusnõude põhjendatus, vaid nagu ka

6

kaebuse esitajale adresseeritud korralduses märgitud, OÜ HH&SS 2010. aasta oktoobri- ja novembrikuu

käibemaksu arvestuse ja maksuhaldurile deklareeritud andmete õigsuse kontrollimine. Selliselt

määratletud esemega kontrollimenetlus ei pruugi lõppeda käibemaksu tagastusnõude kohta otsuse

tegemisega. Tagastusnõude rahuldamise põhjuseks võib olla ka asjaolu, et käibemaksuseaduse § 34 lõikes

2 sätestatud tähtaja jooksul ei suuda maksuhaldur tuvastada piisavalt asjaolusid, mis viitaksid

käibemaksuseaduse rikkumisele, ent sel juhul võib maksuhaldur kontrollimenetlust jätkata, eesmärgiga

koostada isikule hiljem maksuotsus. Seetõttu ei saa kaebuse esitaja põhimõtteliselt vaidlustada talle

tehtud teabe andmise korraldust motiivil, et maksuhalduril puudus selle korralduse andmise ajal alus

pikendada OÜ HH&SS käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaega. Ühelgi juhul ei saa väita, et

vaidlusaluse korralduse tegemise ajal ei oleks maksuhalduril olnud õigust kontrollida OÜ HH&SS 2010.

aasta oktoobri- ja novembrikuu käibemaksuarvestuse õigsust.

18. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et maksuhalduri 11. veebruari 2011 korraldus teabe nõudmise kohta

oli õiguspärane. MKS § 67 lõikes 1 sätestatakse, et maksuhaldur võib selle seaduse §-des 60-62 sätestatud

kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha sunnirahahoiatuse ning sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et

kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma

hoiatuses märgitud sunniraha, kusjuures sunniraha tasumise nõue esitatakse isikule korraldusega.

Viidatud paragrahvi 3. lõike kohaselt ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot. Käesoleval juhul

on maksuhalduri 11. veebruari 2011 korralduses tehtud nõuetekohane hoiatus, et kohustuse täitmata

jätmisel kohaldatakse sunniraha. Sunniraha suuruseks määrati 4. märtsi 2011 korralduses 320 eurot, mis

ei ületa MKS § 67 lõikes 3 sätestatud määra. Sunniraha määramiseks ei esinenud antud juhul ka ühtki

asendustäitmise ja sunniraha seaduses nimetatud takistust. Seega on sunniraha määramise kohta tehtud

korraldus õiguspärane ning kaebuse esitajal tuleb sunniraha tasuda.

19. Põhjendamatu on kaebuse esitaja taotlus mõista vastustajalt välja teabe andmise korralduse täitmise

ettevalmistamisega seotud kulud. Eeltoodud põhjustel leidis kohus, et korraldus oli õiguspärane ning

kaebuse esitajal oli kohustus see täita. Õiguspäraselt pandud avalik-õigusliku kohustuse täitmisega seotud

kulud peab kandma kohustuse adressaat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ei maksukorralduse

seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene, et isikul oleks õigus nõuda, et maksuhaldur hüvitaks

talle teabe andmisega seotud kulud.

20. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata

jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks

menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik