2-10-32343/20 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-32343 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2011, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom, Imbi Sidok Tsiviilasi

A. K. hagi J. K. vastu elatise saamiseks Apellatsioonkaebuse hind 1279, 83 eurot (20 025 krooni) Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 04.01.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. K. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja A. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX, XXXXX XXXXX), seaduslik esindaja R.

K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht samas, e-post XXXX.XXXXXXXX@XX.XXXX.XX) Kostja J. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-X, XXXXX XXXXX, e-post XXXXXXX@XXX.XX)

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 04.01.2011 otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik Hageja on kostja J. K. ja R. K. poeg, sündinud 13.11.1994. Lisaks 4000 kroonisele elatisele (alates hagi esitamisest) palus hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt ka võlgnevuse 34 500 krooni. 22.12.2010 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule taotluse elatise suurendamiseks 400 krooni võrra, seega igakuise elatise 4400 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga, alates 2003.a tasus kostja vanemate omavahelisel kokkuleppel elatist, mis alates 2006.a oli 4000 krooni kuus. Nimetatud summas tasus kostja elatist kuni 01.08.2009. Alates sellest ajast on kostja tasunud poja ülalpidamiskuludeks suvalisi summasid ning teatas, et loobub elatusraha tasumisest seni, kuni tema ja R. K. ühisvara on jagatud. Vaatamata mitmetele pöördumistele kostja poole, ei ole ta võlgnevust likvideerinud. Segadus raha laekumisega tekkis perioodil jaanuar - juuni 2009, mil kostja pidi tasuma R. K. kompensatsiooni vara eest. Hageja ülalpidamiseks tehtud kulutusi on kostja suuliselt aktsepteerinud ja lubanud võla tasuda.

Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et on elatist maksnud, väidetavalt isegi siis, kui oli töötu.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja elatise 2175 krooni kuus alates 30.06.2010 kuni A. K. täisealiseks saamiseni 13.11.2012. Elatise tagasiulatuvalt summas 34 500 krooni jättis kohus rahuldamata. Otsuse tegemisel tugines maakohus hagi õigeksvõtule TsMS §

440 tähenduses. Kohtuistungil kostja kinnitas, et on lapse ülalpidamiskohustust täitnud, millest kohus tegi järelduse, et vastavalt PKS §-dele 96-102 tuleb elatise hagi rahuldada osaliselt miinimummäära ulatuses. Ühtlasi leidis kohus, et lapse ülapidamiskulude suurus ei ole tõendatud, pidades osasid tõendeid puudulikeks (tõendid kommunaalkulude kandmise kohta), osasid aga asjakohatuteks (tõendid ajavahemiku kohta enne 30.06.2009) ning et teatud kulutused ei ole vajalikud (trahvid, rolleri bensiin). Kohus järeldas esitatud tõenditest, et kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust miinimummääras, mistõttu jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ning saata asi tühistatud osas samale kohtule uueks läbivaatamiseks või - alternatiivselt - teha uus otsus, millega hagi rahuldada tervikuna. Kaevatav kohtuotsus ei vasta seaduse nõuetele (TsMS § 442 lg 8). Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, millises osas on kostja hagi tunnistanud. Apellant on seisukohal, et kostja võttis kohtuistungil omaks kokkuleppe elatise suuruse kohta, s.o 4000 krooni kuus. Seega jättis kohus ebaõigesti tagasiulatuva elatise võlgnevuse suuruse tuvastamata ja välja mõistmata. Samuti ei ole kohus tuginenud tagasiulatuva elatise nõude osas kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadusele, mida tulnuks selle nõude osas kohaldada. Lisaks puudub kohtuotsuses TsMS § 442 lg-s 7 sätestatud kirjeldav osa, menetluskulude jaotus ning ei nähtu TsMS § 442 lg 9 kohane menetlusosalise asendamine. Riigikohus on 28.10.2010 otsuse nr 3-2-1- 85-10 punktides 15 ja 16 selgitanud seadusliku esindaja esindusõigust ja asendamist õigustatud isikuga tsiviilkohtumenetluses.

Apellant ei nõustu maakohtuga, et hageja kulud on tõendamata ja asjakohatud. Kostja ei vaidlustanud, et hageja elab puuküttega majas, mistõttu kütteks puude ostmine on vajalik kulutus (kui need ostetakse eraisikult, ei saa selle kohta tõendit esitada). Toidule ja eluasemele, samuti lapse arengule ja tervisele (kultuuriüritustele, spordile, muule vaba aja veetmisele) tehtud kulutusi ei saa pidada ülemäärasteks, ka taskuraha vajadus on üldteada. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuigi kohus viitas otsuses muuhulgas ka nimetatud sätetele, ei ole ta eelnevat arvestanud. Samuti jättis kohus tuvastamata kostja tegeliku majandusliku seisundi. Vastupidiselt esitatud tõenditele tuvastas kohus, et kostja on töötu, kusjuures jättis välja nõudmata kostja varanduslikku olukorda kajastavad vajalikud tõendid. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 4 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, lg 5 kohaselt võib kohus ise nõuda vajalikku teavet kolmandatelt isikutelt.

Kohus ei põhjendanud, millest lähtuvalt jättis ta rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude. Kohus jättis tähelepanuta, et oma 22.09.2010 vastuses on kostja märkinud andmed oma kulutuste kohta (seoses tööl käimisega kulutused eluasemele ja kütusele) ning esitas pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on sularaha sissemakseid tehtud ajavahemikus 28.05.2009 - 01.09.2010 summas

118 358 krooni. Täiesti tähelepanuta jättis kohus väite, et hageja vanematel oli kokkulepe vähemalt 4000 kroonise elatise tasumiseks. Ka Riigikohus on oma otsuses väljendanud seisukohta, et PKS § 70 ei välista enne hagi esitamist elatise kokkuleppest tuleneva võla sissenõudmist (30.10.2002 otsus nr 3-2-1-117-02).

Apellatsioonkaebusele on lisatud neli dokumentaalset tõendit ning esitatud taotlus täiendavate tõendite väljanõudmiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Tulenevalt TsMS §-st 646 võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Kontrollitav kohtuotsus ei vasta seaduse nõuetele. TsMS § 442 lg 1 kohaselt koosneb otsus sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osas. Maakohtu otsuses kirjeldav osa puudub, põhjendav osa ei vasta menetlusõiguse normidele. Asjaolusid, millest võiks tuleneda võimalus vormistada otsus lühendatud kujul (TsMS § 444 lg 4), antud juhul ei esine. Toimiku materjalist ei nähtu, et kostja oleks võtnud hagi õigeks, mistõttu ei olnud kohtul alust tugineda otsuse tegemisel TsMS § 440 tähenduses õigeksvõtule. Kostja on menetluse kestel, ka kohtuistungil, vaielnud hagile vastu ja väitnud, et on pojale ülalpidamist andnud. Pealegi tuleneb TsMS § 440 lg-st 1, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis hagi rahuldatakse. Seetõttu ei oleks kohtul olnud alust ka juhul, kui kostja hagi tunnistas, jätta osa nõudest rahuldamata ega hinnata lapse kulutuste vajalikkust ja põhjendatust.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded: eelkõige selgitada välja hageja nõuded ja nende põhjendamiseks esitatud väited, samuti kostja vastuväited ning väidete tõendamiseks esitatavad tõendid. TsMS § 442 lg 7 kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kohtuotsusest peab nähtuma hagihinna suurendamine ja menetlusosalise asendamine (TsMS § 442 lg 1 p 51 ja lg 9).

Tulenevalt TsMS §-st 392 on eelmenetluse eesmärgiks valmistada asja arutamine ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil (lg 2), eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (lg 3). Nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine on eelduseks asjas tähtsust omavate asjaolude õigeks tuvastamiseks ning vajalike tõendite kogumiseks. Kohus võib teha menetlusosalisele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et kohtul endal on võimalik teha vastavaid järelepärimisi (TsMS § 230).

Kuna maakohus on jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus ei ole tuvastanud ega hinnanud. Isikute kaebeõigus oleks ebaproportsionaalselt piiratud, kui teise astme kohus asuks esmakordselt tuvastama faktilisi asjaolusid. Eeltoodud põhjusel edastab ringkonnakohus kaebusele lisatud tõendid maakohtule, samuti ka tõendite väljanõudmise taotluse.

Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.

Ü. Jänes T. Kollom I. Sidok