2-11-5010/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16.mail 2011.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-11-5010 Tsiviilasi

E. A. hagi K. K. vastu elatise vähendamise nõudes Hagihind

186.93 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E. A., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Kostja: K. K., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 25.04.2011.a. avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON 1.Jätta hagi rahuldamata. 2.Jätta muutmata 01.11.2007.a. Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-07-40169 pooltevahelise kompromissiga kokkulepitud E. A. poolt K. K. poeg A. O. A. (sünd.xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks makstava elatise suurus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue 01.11.2007.a. Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-07-40169 kinnitas kohus K. K. ja E. A. vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt makstab E. A. K. K. igakuuliselt 2500.00 krooni elatist poeg A. O. A. täisealiseks saamiseni (tl 5). Hageja on esitanud nõude elatise suuruse vähendamiseks, kuna hageja ülalpeetavate ring on laienenud seoses teise lapse sünniga. Eelpoolnimetatud kompromissiga kokkulepitud elatise suurus ei ole proportsionaalselt mõistlikus suuruses võrreldes teisele lapsele vajalike ja võimaldatavate kulutustega ning hageja eesmärk on kohelda oma lapsi võrdselt. Hageja palub vähendada kompromissiga kinnitatud elatise suurust 130 eurole. Eelistungil on hageja nõustunud lähtudes riiklikult sätestatud elatise miinimummäärast elatise vähendamisega 139.01 euroni.

Kostja vastuväited Kostja leiab, et elatise vähendamiseks puudub alus, kuna elatis on määratud 3,5 aastat tagasi ning selle ajaga on hinnad märgatavalt tõusnud, lisaks on kasvanud lapse kulud ja vajadused seoses vanusega. Poolte ühine laps läheb 2012.a. kooli ning tema kulud ja vajadused on suuremad kui imikul. Ka leiab kostja, et hageja sissetulek on oluliselt suurem kui kostjal. Kui hageja soovib oma lapsi võrdselt kohelda, siis peaks ta ka võrdselt mõlemale lapsele panustama, üks kord kuus üheks päevaks isaga on lapse jaoks liiga vähe. Kostja on juba arvestanud hageja teise lapsega, mistõttu pole ta siiani taotlenud elatise suurendamist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Laps A O. A. elab koos kostjaga. Pooled ei vaidle tegelikult lapse vajaduste üle, kuid hageja on vaidlustanud elatise suuruse osas, mis makstakse üle seadusega sätestatud miinimummäära põhjendusega, et tema rahalistest vahenditest elatise maksmiseks 2500.00 krooni (159.78 euro) ulatuses enam ei piisa. Hageja peresse kuulub veel elukaaslane J. V. ja nende ühine 13.11.2010.a. sündinud laps (tl 3), samuti elukaaslase laps, kelle ülalpidamiseks lapse isa maksab elatist, kuid hagejal on ülalpidamiskohustused üksnes oma laste A. O. A. ja G.

A. A. suhtes, mitte elukaaslase ning tema lapse suhtes. Hageja sõnul viibib tema elukaaslane lapsehoolduspuhkusel, olles momendil töövõimetu, kuid töövõimetus ei ole alaline (tl 33). Arvestades hageja sissetulekut (850.00 eurot + lapsetoetus 19.18 eurot – elatis 159.78 eurot = 709.40 : 2) (tl 4, 32) on hageja keskmine igakuine sissetulek hageja ja tema ülalpeetava kohta suurem kui kostja ja tema kahe ülalpeetava kohta kuus (vanemahüvitis 630.00 + lapsetoetused 38.35 + elatis teisele lapsele 170 + ühisele lapsele makstav elatis 159.78 = 998.13 eurot : 3) (tl 21-22; 30).

Kumbki pool ei ole vaidlustanud teise poole poolt esitatud andmeid oma sissetuleku kohta, ka ei ole pooltel nimetamisväärselt kinnisja registervara, mida peaks elatise suuruse määramisel arvestama ning pooled pole seda ka taotlenud. Perearsti tõendi kohaselt on küll laps G. A. allergiline (tl 34), kuid milliseid täiendavad kulutused sellega kaasnevad, on tõendamata. Seega, kuigi hageja on taotlenud elatise vähendamist seoses sellega, et tema teine laps, G. A. A, osutub hageja poolt senist kompromissilepinguga sõlmitud elatist maksetes vähem kindlustatuks kui A.

O. A, see tsiviilasjas kogutud tõenditest ei nähtu. TsMS §

459 lg 1 p 1 mõttest tulenevalt saab nõuda maksete suuruse muutmist juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, kuid iseenesest hagejal veel ühe ülalpeetava olemasolu ei ole eeltoodust lähtudes asjaoluks, mis annaks aluse väita teise ülalpeetava varaliselt vähem kindlustatust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Eeltoodu alusel leiab kohus, et elatise suuruse vähendamine ei ole hagiavalduses esitatud faktilistel asjaoludel põhjendatud.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad mõlema poole kulud tema enda kanda ning kuna hagi jäi rahuldamata, ei ole menetluskulude teistsugune jaotus ka õiglane.

Ingrid Niinemägi Kohtunik