2-11-13237/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 17. mail 2011.a., Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-13237 Kohtuasi MR avaldus alaealise KR nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja MR(ik XXX elukoht XXX) Puudutatud isik KR(ik XXX), tema seaduslik esindaja ER elukoht XXX) Alaealise esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid, Pärnu mnt 20, Tallinn) Eestkosteasutus Konguta Vallavalitsus Annikoru, Konguta vald Tartumaa 61202) Eestkosteasutus Kristiine LOV SHO

Kohtuistungi toimumise aeg 19.04.2011.a. Kohtuistungil osalejad Avaldaja MR

Alaealise esindaja advokaat Helen Tomberg Resolutsioon 1. Rahuldada MRavaldus. 2. Anda kohtu nõusolek MR (ik XXX) koormata KR(ik XXX) kuuluv mõtteline osa kinnistust XXX, milline asub XXX ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriossa XXX, koormamiseks isikliku kasutusõigusega EEJOÜ kasuks. 3. Jätta KR menetluskulud riigi kanda.

Kohtumääruse jõustumine Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400.- krooni.

Menetluse käik Avalduse kohaselt EEJOÜ koostab XXX elektrivarustuse rekonstrueerimise projekti, milles on ette nähtud olemasolevate õhuliinide demonteerimine ja uute maakaabelliinide ning

2 alajaamade rajamine. Töid teostatakse XXX alajaama piirkonnas fiider-3 toitel olemasolevate tarbijate elektrivarustuse pingeprobleemide lahendamiseks. Maakaabelliinid kulgevad kinnistul XXX, registriosa number XXX, mille kaasomanikuks minu tütar KR isikukood XXX, kes on alaealine.

EEJOÜ soovib sõlmida tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut. Kasutusõigus seatakse 0,4/15 kV maakaabelliinidele, 15 kV maakaabelliin kulgeb 0,4 kV maakaabelliiniga ühises trassis (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini teljest) ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks.

Vastavalt perekonnaseaduse § 131, 187 ja 188 on lapse nimel tehingu tegemiseks vajalik kohtu nõusolek.

Vastavalt perekonnaseaduse § 131, 187 ja 188, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475, 476 ja 550 palun mulle anda nõusolek: kinnistu XXX, registriosa number XXX, koormamiseks tähtajatu isikliku kasutusõigusega EEJOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) kasuks.

KR seaduslik esindaja, ema ER on kirjalikult vastanud ja on nõus avalduse rahuldamisega.

Alaealise esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab nõusoleku andmist. Oma seisukohti põhjendab alljärgmiselt. I KR isana on tema sünniakti kantud MR ja emana ER. KR kuulub mõtteline osa kinnistust XXX, milline asub XXX ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriossa XXX. II Esitatud avalduse kohaselt koostab EEJOÜ märgitud piirkonnas elektrivarustuse rekonstrueerimise projekti, milles on ette nähtud olemasolevate õhuliinide demonteerimine ja uute maakaabelliinide ning alajaamade rajamine. Töid teostatakse XXX alajaama piirkonnas fiider-3 toitel olemasolevat tarbijate elektrivarustuse pingeprobleemide lahendamiseks. Maakaabelliinid kulgevad m.h. kinnistul XXX. EEJOÜ soovib sõlmida tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut. Kasutusõigust soovitakse seada maakaabelliinidele, nendeehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. III Esindajaga vestluses lapse ema kinnitas, et XXX kinnistu näol on tegemist lapsesuvekoduga, kus ta käib igal aastal puhkamas. ER on avaldusest teadlik ja leiab, et see tuleks rahuldada. Tegemist ei ole sisulise vaidlusega, millega otsustataks lapse vara saatus, vaid vormilise kandega, et EE saaks õiguse vedada maakaabelliini. IV Vastavalt PkS § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda sama seaduse § 187 ja § 188 lõike 1punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PkS § 187 p.-le 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Märgitud sätetest järeldub, et M.R taotlus kohtult nõusoleku saamiseks kinnisasja koormamiseks isikliku kasutusõigusega on õiguslikult asjakohane. Leian, et nõusoleku andmine KR nimel tehingu tegemiseks vastab alaealise huvidele, sest EE poolt viidatud ehitiste rajamine parandab lapsele kuuluva kinnistu elektrivarustust ja seeläbi tõstab kinnistu turuväärtust. Isikliku kasutusõiguse seadmine EEJOÜ kasuks ei vähenda lapse võimalusi vara kasutamiseks ega piira käsutusvõimalusi. Eeltoodust tulenevalt toetan anda MR nõusolek koormata KR kuuluv mõtteline osa kinnistust XXX, milline asub XXX ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriossa XXX, koormamiseks isikliku kasutusõigusega EEJOÜ kasuks.

3 Eestkosteasutused Konguta Vallavalitsus, Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus olid samuti seisukohal, et avalduse rahuldamine on põhjendatud ja alaealise huvides.

Kohtumääruse põhjendused.

PkS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PkS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust.

Kohus, kuulanud ära avaldaja, arvestades alaealisele määratud esindaja seisukoha ja eestkosteasutuste seisukoha, uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et KR isana on tema sünniakti kantud MR ja emana ER. KR kuulub mõtteline osa kinnistust XXX, milline asub XXX ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriossa XXX.

Arvestades avaldaja poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt koostab EEJOÜ märgitud piirkonnas elektrivarustuse rekonstrueerimise projekti, milles on ette nähtud olemasolevate õhuliinide demonteerimine ja uute maakaabelliinide ning alajaamade rajamine. Töid teostatakse XXX alajaama piirkonnas fiider-3 toitel olemasolevat tarbijate elektrivarustuse pingeprobleemide lahendamiseks. Maakaabelliinid kulgevad m.h. kinnistul XXX. EEJOÜ soovib sõlmida tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut. Kasutusõigust soovitakse seada maakaabelliinidele, nendeehitamiseks, omamiseks ja lapse ema kinnitas, lapse määratud esindajale et XXX kinnistu näol on tegemist lapsesuvekoduga, kus ta käib igal aastal puhkamas. ER on avaldusest teadlik ja leiab, et see tuleks rahuldada. Tegemist ei ole sisulise vaidlusega, millega otsustataks lapse vara saatus, vaid vormilise kandega, et Eesti Energia saaks õiguse vedada maakaabelliini. Eeltoodust tulenevalt toetab lapse esindaja anda MR nõusolek koormata KR kuuluv mõtteline osa kinnistust XXX, milline asub XXX ja mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriossa XXX, koormamiseks isikliku kasutusõigusega EEJOÜ kasuks.

Menetluskulude jaotamine.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv aga avaldaja kanda.

Kohtunik: Lukiina Vismann