2-10-33263/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-33263

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. mai 2011, Tartu kohtumaja kantselei, kirjalik

menetlus

Tsiviilasi

Acme Finants OÜ hagi Kati Grünbergi vastu

27 980.25 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

17 480.95 krooni, s.o 1117.24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Acme Finants OÜ (rk 11373767; asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn), esindaja: volikirja alusel

Kathy Jürivete (e-post kathy.jyrivete@incure.ee)

kostja: Kati Grünberg

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Kati Grünbergilt 05.11.2007 AS-iga Sampo Pank sõlmitud limiidilepingu

alusel Acme Finants OÜ kasuks põhivõlg 16 480.95 krooni, viivis 2158.78 krooni, võla

sissenõudmise kulu 3519.05 krooni, kokku 22 158.78 krooni, s.o 1416.20 eurot (üks tuhat

nelisada kuusteist eurot ja kakskümmend senti).

3. Jätta välja mõistmata Kati Grünbergilt Acme Finants OÜ kasuks intress 4821.47 krooni

ja leppetrahv 1000.- krooni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv kostja

kanda; jätta muudest hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja enda

kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista Kati Grünbergilt menetluskulu 5100.- krooni, s.o 325.95 eurot (kolmsada

kakskümmend viis eurot ja üheksakümmend viis senti) Acme Finants OÜ kasuks.

7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust

2/3

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

10. Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

12. Toimetada otsus kätte hagejale.

13. Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate selle kohta, et Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-10-33263 (Acme Finants OÜ

hagi Kati Grünberg’i (ik 48605242739) vastu võla väljamõistmiseks) tagaseljaotsuse ning

otsuse kuupäeva ja resolutsiooni. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Kohus selgitab siiski, et rahuldab hagi osaliselt – hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg 1).

2. Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS-i Sampo Pank vahel 05.11.2007 sõlmitud

limiidilepingust (tlk 5). Hagiavaldusest nähtuvalt ütles AS Sampo Pank limiidilepingu üles ja

kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 23.12.2008 (tlk 1). Hageja

nõuab kostjalt lepingu üldtingimuste p 4.1 ja 4.3 alusel intressi perioodi 23.12.2008 kuni

07.07.2010 eest 4821.46 krooni (tlk 2). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või

kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Limiidilepingu üldtingimuste p 4.1 kohaselt

arvestatakse intressi panga poolt kliendi kasutuses olevalt limiidi summalt igapäevaselt

vastavalt selle kasutamise ajale ja lepingus kokkulepitud intressimäärale (antud juhul 19%

aastas). Üldtingimuste p 4.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni limiidi täieliku tagastamiseni

kliendi poolt (tlk 11). VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise

eest. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse

3/3

tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei

tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat

laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kaotab intressi arvestamine seega VÕS §-st 397 tulenevalt õigusliku aluse. Hagiavaldusest

nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik limiidi tagastamise lõpptähtpäevast

kuni hagi kohtusse esitamiseni. Kuna kostja kohustamine intressi maksmiseks ka pärast

lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis tuleb hageja

intressinõue jätta rahuldamata.

3. Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste p 3.1.1 ja 3.2 alusel leppetrahvi 1000 krooni (tlk 3).

Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15) märkinud järgmist:

„Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks

sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-

st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi.

Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega

viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju

hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga,

võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42

lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid

tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut

iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe

tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ Eeltoodut

arvestades tuleb jätta rahuldamata ka hageja leppetrahvi nõue.

4. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: jätta käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv kostja kanda;

jätta muudest hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda; jätta kostja

menetluskulud tema enda kanda.

5. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni, riigilõiv ametliku

teadaande avaldamise eest 6.39 eurot, õigusabikulu 5000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses

tsiviilasjas nr 2-09-19548 tasutud riigilõiv 750 krooni (tlk 3, 15, 16, 41).

Hageja esindaja käesolevas tsiviilasjas on Kathy Jürivete OÜ-st Incure Inkasso Agentuur (tlk

17, 18). Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja juba maksnud võla kohtueelse sissenõudmise

teenuse eest OÜ-le Incure Inkasso Agentuur 4861.88 krooni, millest 3519.05 krooni palus

mõista välja kostjalt lepingu mittenõuetekohase täitmisega põhjustatud kahjuna (tlk 2); kohus

rahuldab käesoleva otsusega nimetatud nõude. Seega on hagejale osutanud võla

sissenõudmise teenust nii kohtueelselt kui ka kohtus sama isik (OÜ Incure Inkasso

Agentuur). Toimiku materjalidest ei nähtu, et vaidluse asjaolud oleksid kohtueelselt ja kohtus

erinevad. Arvestades eeltoodut, nõude olemust, hagiavalduse vormi ning seda, et kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja

vajalikuks hageja õigusabikulu summas 500 krooni (TsMS § 175 lg 1). Maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 7 alusel. Kuna

kohus jättis muudest hageja menetluskuludest kostja kanda 80%, tuleb kostjal hüvitada

hagejale õigusabikulu ja maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv kokku 1000 krooni ((500 + 750)

*0,8).

TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu 4100 krooni ning kohtuvälised kulud

1000 krooni, kokku menetluskulu 5100 krooni.

Kohtunik