2-10-52783/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-52783

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. mai 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-52783

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Denis Pirožaki vastu 1022,59 euro

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

511,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS (RK 10183757; asukoht Rüütli 23,

51006

Tartu),

esindaja

Artur

Maljukov

(e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

kostja Denis Pirožak

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Denis Pirožaki vastu osaliselt.

2. Välja mõista Denis Pirožakilt BIGBANK AS-i kasuks 1022 (üks tuhat kakskümmend

kaks) eurot ja 59 senti, millest 511,29 eurot on tagastamata krediidisumma, 68,09 eurot

intress ja 443,20 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 25.10.2010 seisuga.

3. Välja mõista Denis Pirožakilt BIGBANK AS-i kasuks viivis 45,35% aastas

tagastamata krediidisummalt 319,56 eurolt alates 26.10.2010 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 68,09 eurot.

4. Jätta välja mõistmata Denis Pirožakilt BIGBANK AS-i kasuks alates 26.10.2010 kuni

tagastamata krediidisumma 191,73 euro täieliku tasumiseni lisanduv viivis 0,25%

tagastamata krediidisummalt päevas.

5. Välja mõista Denis Pirožakilt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud 204 (kakssada

neli) eurot ja 52 senti.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(3)

Denis Pirožak võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on BIGBANK AS-i hagi Denis Pirožaki vastu 1022,59 euro

(tagastamata krediidisumma 511,29 eurot, intress 68,09 eurot ja 25.10.2010 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 443,20 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel

06.11.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0738742/96tt ja 15.12.2007 sõlmitud krediidilepingu

nr 0746769/96rk rikkumisest.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.03.2011 (tl 55). Teates kohustas

kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et

kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

kirjalikult vastanud.

3. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopia

06.11.2007

tarbijakrediidilepingust nr 0738742/96tt ja selle maksegraafiku koos hageja krediidilepingute

üldtingimustega,

15.12.2007

krediidilepingu

nr 0746769/96rk

üldtingimustest,

15.12.2007

maksekorraldusest nr 14538 krediidisumma ülekandmise kohta, 29.01.2008 nõudekirjast,

22.02.2008 lepingu ülesütlemishoiatusest, 18.03.2008 lepingu ülesütlemisavaldusest ja viivise

arvestusest (tl 13-26).

7. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,25 % päevas põhinõudelt, so

3000 kroonilt (191,73 eurolt), alates 26.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi.

Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks.

Hagiavaldusest ja kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 25.10.2010 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 7612,50 krooni (486,53 eurot), kuid hageja ise nõuab kostjalt

sellest 3000 krooni (191,73 eurot), sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et

võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast

suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu põhinõudest

suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga

7612,50 krooni (486,53 eurot), lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu

3(3)

suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks lisanduva

viivise alates 26.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma 3000 krooni (191,73 euro) täieliku

tasumiseni välja mõistmata.

Hageja nõue tagastamata krediidisumma 511,29 euro, intressi 68,09 euro ja 25.10.2010 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 443,20 euro osas kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397

lg 1, § 401 lg 1, § 402, § 415 lg 1 ning § 416 lg 1 ja 2 alusel. Lisaks tuleb kostjalt TsMS § 367

alusel hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis 45,35% aastas tagastamata krediidisummalt

319,56 eurolt alates 26.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte

enam kui 68,09 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna 204,52 euro (hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 102,26 eurot, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv

6,39 eurot ja õigusabikulu 95,87 eurot) väljamõistmist.

10. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1, § 163 lg-st 1 ning § 173 lg-

test 1 ja 4. Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 alusel mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 204,52 eurot,

pidades hageja õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

Kohtunik