2-09-8092/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-8092

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. mai 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-8092

Tsiviilasi

Jaan Lätti hagi Arnis Vähi ja Jaan Kuruski vastu

võlgnevuse 2213,90 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1106,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Jaan Lätt

esindaja Raimo Raid (Raidman OÜ; asukoht Aardla 23,

50110 Tartu; e-post raimo@raidman.ee);

kostja Arnis Vähi

kostja Jaan Kurusk

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jaan Lätti hagi Arnis Vähi ja Jaan Kuruski vastu osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt Arnis Vähilt ja Jaan Kuruskilt Jaan Lätti kasuks 2213

(kaks tuhat kakssada kolmteist) eurot ja 90 senti, millest 1106,95 eurot on põhinõue ja

1106,95 eurot 25.02.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Jätta välja mõistmata solidaarselt Arnis Vähilt ja Jaan Kuruskilt Jaan Lätti kasuks

alates 26.02.2009 kuni põhinõude 1106,95 euro täieliku tasumiseni lisanduv viivis 1%

põhinõudelt päevas.

4. Välja mõista solidaarselt Arnis Vähilt ja Jaan Kuruskilt Jaan Lätti kasuks

menetluskulud 453 (nelisada viiskümmend kolm) eurot ja 77 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Jaan Lätt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Arnis Vähi võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest.

Jaan Kurusk võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

2(3)

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS

§ 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Jaan Lätti hagi Arnis Vähi ja Jaan Kuruski vastu 2213,90 euro

(põhinõue 1106,95 eurot ja 25.02.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1106,95 eurot) ning

lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb Jaan Lätti ja Arnis Vähi vahel sõlmitud laenulepingu

ja 30.05.2007 sõlmitud kapitalirendilepingu nr 20073005 rikkumisest. Jaan Kurusk käendajana on

võtnud vastutuse põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

2. Kohus kohustas kostjaid 03.03.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 20). Kohus hoiatas, et kui

kostjad kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud Jaan Kuruski isale V.K. 30.06.2009

edasiandmiseks kostjale (tl 36). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb

kohus menetlusdokumendid Jaan Kuruskile kättetoimetatuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on Arnis Vähile avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.02.2011 (tl 58). Teates kohustas

kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et

kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5

alusel loeb kohus hagimaterjalid Arnis Vähile avalikult kättetoimetatuks.

Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult

vastanud.

3. Hageja esitas 11.05.2011 kohtule taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostjad ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 30.05.2007 sõlmitud

kapitalirendilepingust nr 20073005, vara üleandmis-vastuvõtmise aktist, maksegraafikust ja

laenulepingust koos käenduslepinguga (tl 7-16).

7. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt lisanduva viivise väljamõistmist 1% päevas põhinõudelt, so

1106,95 eurolt (17 320 kroonilt), alates 26.02.2009 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi.

Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks.

Hagiavaldusest nähtub, et 25.02.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 4457,39 eurot

(69 743 krooni), kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 1106,95 eurot, sidudes viivise suuruse

põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude

sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud

viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine.

Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse

täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab

3(3)

võlausaldaja tõendama kahju olemasolu põhinõudest suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras,

kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 4457,39 eurot, lisanduva viivise nõuet põhistanud

ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks lisanduva viivise alates 26.02.2009 kuni põhinõude

1106,95 euro täieliku tasumiseni välja mõistmata.

Hageja nõue põhivõlgnevuse 1106,95 euro ja 25.02.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

1106,95 euro osas kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 82

lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1 ning § 145 lg 1 ja 2

alusel.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. Hageja on taotlenud kostjatelt solidaarselt menetluskuluna riigilõivu 262,04 euro (hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 255,65 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest

tasutud riigilõiv 6,39 eurot) ning hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest

460,04 euro väljamõistmist.

10. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1, § 163 lg-st 1, § 165 lg-st 3 ning

§ 173 lg-test 1 ja 4. Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda.

Hageja tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt väljamõistmist.

Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline

ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 191,73 eurot.

TsMS § 1741 lg 3 alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuluna

riigilõivu 262,04 eurot ja lepingulise esindaja kulu 191,73 eurot, kokku seega 453,77 eurot

(262,04 + 191,73).

Kohtunik