2-11-6489/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-6489

1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2011.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number 2-11-6489 Tsiviilasi V D ja N D hagi D D vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I V D (isikukood XXX) Hageja II N D (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja O D (isikukood XXX) Kostja D D (isikukood XXX) Tsiviilasja hind

2 502,18 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V D ja N D hagi D D vastu elatise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista D D V D kasuks elatis 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa ja 01 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 17.02.2011.a kuni V D täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. Välja mõista D D N D kasuks elatis 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa ja 01 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 17.02.2011.a kuni N D täisealiseks saamiseni XXX.a.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2-11-6489

2 / 3

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

17.02.2011.a esitasid alaealised V D ja N D kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Viru Maakohus 28.03.2011.a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis V D ja N D nõude D D vastu 278,02 euro elatise saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

11.04.2011.a kohtule esitatud hagiavalduses palus hagejate seaduslik esindaja mõista kostjalt välja V D ja N D kasuks elatis mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni laste täisealisteks saamiseni.

Kostja 04.05.2011.a kirjalikus vastuses hagiavaldusele palub hagi rahuldada. Kostja on nõus tasuma elatist summas 139,01 eurot igakuiselt igale lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele võttis hagejate nõuded õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks 278,02 eurot, millest pool moodustab 139,01 eurot.

Hageja seaduslik esindaja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on hagi õigeks võtnud.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega kostjalt tuleb välja mõista mõlema lapse kasuks elatis igakuiselt summas 139,01 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest kohtule 17.02.2011.a kuni laste täisealiseks saamiseni.

2-11-6489

3 / 3

Vastavalt TsMS § 486 lg 4 hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hagejad esitasid hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras s.o summas 139,01 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks

2 502,18 eurot (139,01 eurot x 9 kuud x 2).

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei leidnud tõendatust, et kostja põhjustas oma käitumisega menetlust, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik