2-11-5569/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2011 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-11-5569 Tsiviilasi

M. S. C. lapsega suhtlemise õiguse määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja : M. S. C. - isikukood xxxxxxxxxxxx xxxx xxx Lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. K. , A. OÜ, R. xxx.xx xxxxxx xxxxxxx E-post: Puudutatud isikud : L. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxx x xxxxxxxx

J. . C. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

I. Lõpetada tsiviilasja menetlus M. S. C. L. K. vastu lapsega suhtlemise õiguse määramiseks alljärgneva kompromissilepingu kinnitamisega:

1. M. S. C. Laura kõiv on kokku leppinud, et nende ühine alaealine laps J. . C. viibib lapse ema

L. K. igakordses elukohas igal kalendriaastal 9 (üheksa) kuud, perioodist 1. detsember kuni 31. august kuni lapse 7 (seitsme) aastaseks saamiseni.

2. Punktis 1 nimetatud perioodil on lapse isal M. S. C. õigus veeta lapsega aega iga kalendrikuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel selliselt, et lapse isa võtab lapse tema ema igakordsest elukohast laupäeva hommikul kell 11.00 ja toob sinna tagasi teisipäeval kell 18.00. Iga kalendrikuu kolmandal nädalavahetusel toob lapse ema lapse tema isa igakordsesse elukohta käesolevas punktis kokkulepitud ajal lapse ema kulul. Nimetatud kord kehtib ajal, mil lapse ema elukoht asub Põlvamaal.

3. Perioodil, mil lapse ema elukoht on Tallinnas, on lapse isal õigus veeta lapsega aega iga kalendrikuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel selliselt, et lapse isa võtab lapse tema ema igakordsest elukohast laupäeva hommikul kell 10.00 ja toob ta sinna tagasi esmaspäeval 18.00.

4. Perioodil, mil lapse ema elukoht on Tallinnas, on lapse isal õigus veeta lapsega aega iga kalendrikuu teisel ja neljandal nädalavahetusel selliselt, et lapse isa võtab lapse ema igakordsest elukohast pühapäeval kell 18.00 ja toob ta sinna tagasi esmaspäeval kell 18.00.

L. H. C. viibib lapse isa igakordses elukohas Eesti Vabariigis igal kalendriaastal järjestikku 3 (kolm) kuud, perioodist x. xxxxxxxxx xxxx xx. xx kuni lapse 7. (seitsme) aastaseks saamiseni.

6. Punktis 5 nimetatud perioodil peab isa tagama, et laps jätkab lasteaias käimist Tallinnas. Kui laps käib eelkoolis või huviringides peab lapse isa tagama, et laps jätkab punktis 5 nimetatud perioodil nendes käimist.

7. Punktis 5 nimetatud perioodil on lapse emal õigus veeta lapsega aega üle nädala selliselt, et lapse ema võtab lapse tema isa igakordsest elukohast reedel kell 12.00 ja viib lapse isa elukohta pühapäeva õhtul hiljemalt kella 18.00. Nädalal, mil nädalavahetusel lapse ja ema kokkusaamist ei toimu, on lapse emal õigus veeta lapsega aega selliselt, et lapse ema võtab lapse isa elukohast pühapäeval kell 18.00 ja viib ta sinna tagasi esmaspäeval kell 18.00.

8. Alates lapse J. . C. 7. (seitsme) aastaseks saamisest, viibib laps oma isaga igal kalendriaastal 3 (kolm) kuud selliselt, et see ei häiriks lapse koolitööd. Lapsega suhtlemise perioodid igaks kalendriaastaks lepivad Pooled eraldi kokku sama kalendriaasta xx. xxxxxxxxxx.

9. M. S. C. ja L. K. on õigus reisida lapsega väljapoole Eesti Vabariiki teise vanema eelneval kirjalikul nõusolekul. Vanem on enne reisi algust kohustatud teavitama teist vanemat reisi sihtkohamaast ning seal viibimise täpsest ajast. Lapse vanema poolt antava nõusoleku eelduseks on lapsel edasi-tagasi lennupiletite olemasolu.

10. Lapse isal on õigus viibida lapsega väljapool Eesti Vabariiki punktis 8 ja 9 nimetatud tingimustel maksimaalselt 1,5 kuud.

11. Juhul kui M. S. C. või L. K. ei ole võimalik kasutada mistahes põhjusel kokku lepitud suhtlusõigust, on vanem kohustatud sellest teavitama teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel.

12. Kui lapse vanem reisib lapsega väljapoole Eesti Vabariiki kannab lapse reisikulud lapsega koos reisiv vanem.

13. M. S. C. ja L. K. on lapse suhtes ühine hooldusõigus.

14. M. S. C. L. K. otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Vanemal, kelle juures laps elab või viibib, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt.

15. M. S. C. L. K. on kokku leppinud, et laps käib vähemalt põhikooli lõpuni Eesti Vabariigi eestikeelses koolis, kus esimeseks võõrkeeleks on inglise keel.

16. Lapse isa M. S. C. lapse ülalpidamiseks elatist kokku 223,69 EUR (kakssada kakskümmend kolm eurot ja kuuskümmend üheksa senti) kuus (edaspidi Elatis).

17. L. K. kinnitab käesoleva kompromissilepingu allkirjastamisega, et punktis 16. kokku lepitud Elatise summa on mõistlik, piisav ning J. . C. vajadusi rahuldav.

18. M. S. C. Elatise L. K. arvelduskontole nr. 1106336512, AS-is Swedbank hiljemalt iga kuu

5. kuupäevaks.

19. M. S. C. maksa Elatist 3 (kolme) kuulise perioodi eest, mil laps viibib tema juures. Nimetatud perioodil kannab kõik lapsega seotud kulud lapse isa.

20. Elatise summa on kokku lepitud kuni 1. jaanuarini 2015.a.

21. Lapsega suhtlemise kord on kokku lepitud kuni lapse täisealiseks saamiseni

22. Kummagi menetlusosalise käesoleva kohtuvaidlusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigis jäävad selle menetlusosalise enda kanda.

II. Tagastada OÜ A. (registrikood 10992652) arveldusarvele nr 221023555162 Swedbank poolt tasutud riigilõivust - 6 (kuus) eurot 39 senti, missugune on tasutud OÜ A. poolt arveldusarvelt nr 221023555162 15.03.2011 Rahandusministeeriumi arvele nr.221023778606 viitenumbriga 2900072699.

III. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele – M. S. C. ja tema lepingulisele esindajale ning L. K. . Riigilõivu tagastamise osas saata kohtumäärus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine

TsMS §-de 478 lg 3 ning 661 lg 1 ja 4 alusel Määruse peale võib isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu ühe päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused

17.03.2011 võttis kohus menetlusse M. S. C. tema ja L. K. ühise alaealise lapsepoeg J. . C. suhtlemise õiguse määramiseks isaga.

Kohus kutsus lapse vanemad ärakuulamiseks kohtusse 19.aprillil 2011.a. 18.aprillil 2011 teatas avaldaja lepinguline esindaja kohtule, et M. S. C. L. K. on sõlminud lapsega suhtlemise korra osas kompromissi ning 20.04.2011 on kohtule esitatud allkirjastatud kompromissileping. Lisaks lapsega suhtlemise korra määramisele on kompromissilepingus kokku lepitud, et kummagi menetlusosalise kohtuvaidlusega seotud menetluskulud jäävad selle menetlusosalise enda kanda. M. S. C. L. K. kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 430 sätestatud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ning taotlevad kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, osundatud paragrahvi 6.lõike alusel võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 561 lg 1 sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel ning kohus kinnitab kompromissi, lõpetades ühtlasi menetluse. Kompromissilepingu p.22 ning 24-26 sisaldavad menetluslikke taotlusi, mistõttu ei ole kohus neid käesoleva määruse resolutsioonis kompromissina kinnitanud. Eeltoodu tõttu on muutunud ka kohtu poolt kinnitatud kompromissi numeratsioon – p. 23 on kohtumääruse resolutiivosas p.22.

TsMS § 563 lg 1 sätestab, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluse menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas asjas on menetlusosalised kompromissilepingus kokku leppinud, et kummagi menetlusosalise menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 1 ja lg 4 tagastatakse selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas on A. OÜ poolt 15.03.2011 tasutud M. S. C. tsiviilasjas nr 2-11-5569 riigilõiv 12,78 eurot. Tasutud riigilõivust kuulub seega tagastamisele 6,39 eurot , mis tuleb kanda vastavalt esitatud taotlusele riigilõivu tasunud isiku arveldusarvele nr 221023555162 Swedbank AS.

Tulenevalt TsMS § 433 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, osundatud paragrahvi 4.lõike alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise ühe päevani arvates määruse kättetoimetamisest.

Epp Tombak

Kohtunik