2-11-12239/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAnda L Z nõusolek eestkostetava A M nimel tehingu tegemiseks - kinnisasja, korteriomandi asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr XXX) võõrandamiseks, kusjuures müügihind ei või olla madalam kui 10 000 (kümme tuhat) eurot, ja selleks võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
Legislator headnote
AI generated2-11-12239/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2(3) Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Full text
2-11-12239
1(3)
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
1. Avaldus rahuldada.
2. Anda L Z nõusolek eestkostetava A M nimel tehingu tegemiseks - kinnisasja, korteriomandi asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr XXX) võõrandamiseks, kusjuures müügihind ei või olla madalam kui 10 000 (kümme tuhat) eurot, ja selleks võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
3. Kohustada L Z peale A M kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha A M pangakontole nr XXX, sealjuures teha märge, et kontot võib käsutada kohtu nõusolekul.
4. Kohustada L Z esitama kohtule aruanne A M raha paigutamise kohta. Aruandes märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja andmed, kuhu A M raha paigutati (konto number ja konto omaniku andmed). Aruanne esitada kohtule kirjalikult ühe kuu jooksul arvates A M kinnisasja võõrandamisel omandaja poolt hinna tasumisest, kuid mitte hiljem kui 18. juuli 2011.
5. Jätta A M esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud L Z kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuasja number 2-11-12239 Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi L Z avaldus nõusoleku andmiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Nõusoleku andmine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: L Z (IK XXX) Puudutatud isikud: Eestkostetav: A M (IK XXX), esindaja advokaat Tiina Mare Hiob Eestkosteasutus: Narva linn
2-11-12239
2(3) Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Avaldaja L Z esitas 16. märtsil 2011 kohtule avalduse eestkostetava A M nimel tehingu tegemiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et avaldaja L Z oli Viru Maakohtu 17. jaanuari 2011 määrusega määratud A M eestkostjaks. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele kuulub A M korter asukohaga XXX. Eestkosteasutus esitas kohtule arvamuse, millest selgub, et eestkosteasutus toetab eestkostja avaldust. Eestkosteasutuse arvates tuleb korter ära müüa, kuna korterit keegi ei kasuta ning eestkostetav ei ole ise suuteline vara haldama.
Eestkosteasutus palub anda nõusolek korteri võõrandamiseks tingimustel, et müügihind ei saa olla madalam kui 10 000 eurot ja raha laekub täies ulatuses eestkostetava A M pangakontole. Eestkostetava esindaja teatab, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud. Esindaja arvates kindlustab vara müük eestkostetavale jätkuva sotsiaalteenuse turvatud ja hooldatud keskkonnas ning parema raviteenuse ja hoolduse. Eestkostja lähtub eestkostetava huvidest ja õiguste kaitsest. Vestlusest eestkostetavaga jõudis esindaja seisukohale, et A M oma kõrge vanuse ja tervisliku seisundi tõttu ei suuda oma elu ise korraldada väljaspool hooldusasutust.
Eeltoodu põhjal palub esindaja avaldus rahuldada ning lubada korteri müük hinnaga mitte madalam kui 10 000 eurot. Kohus ei pidanud vajalikuks eestkostetavat ära kuulata, kuna tema seisukoht on üheselt mõistetavalt selgunud eestkostetava esindaja arvamusest. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 alusel täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Vastavalt PKS § 206 lg-le 1 eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.
Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. PKS § 207 lg 1 kohaselt eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 187 p 1 kohaselt, eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja vajab eestkostetava nimel kinnisasja võõrandamise tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut.
2-11-12239
3(3) Kohus leiab, et kinnisasja võõrandamine on eestkostetava huvides ning sellega ei rikuta eestkostetava õiguseid. Korterit keegi ei kasuta ega hakka ilmselt ka tulevikus kasutama. Korteri hoolduseks on aga vajalik regulaarselt tasuda kommunaalkulude eest, milleks eestkostetaval raha ei jätku. Korteri müügist saadud raha on võimalik kasutada eestkostetava ravile ja hoolduse tagamisele. Avaldus tuleb rahuldada ja eestkostjale tuleb anda luba eestkostetava nimel kinnisasja võõrandamiseks tehingu tegemiseks - võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks, kusjuures müügihind ei saa olla madalam kui 10 000 eurot.
PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Avaldajat tuleb kohustada peale kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha eestkostetava pangakontole, sealjuures tuleb teha märge, et kontot võib käsutada vaid kohtu nõusolekul. PKS § 194 lg 1 järgi kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.
Avaldajal tuleb esitada kohtule aruanne eestkostetava raha paigutamise kohta. Aruandes tuleb märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja krediidiasutuse andmed, kuhu eestkostetava raha paigutati, sealhulgas konto number ja konto omaniku andmed. Aruanne tuleb esitada kohtule kirjalikult ühe kuu jooksul arvates eestkostetava kinnisasja võõrandamisel omandaja poolt hinna tasumisest eestkostjale, kuid mitte hiljem kui 18. juuli 2011. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viru Maakohtu 19. aprilli 2011 kohtumäärusega määrati eestkostetavale esindaja riigi õigusabi korras riigi arvel. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Jätta A M esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud L Z kanda.
Aarne Lõhmus Kohtunik