1-08-14268/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-14268

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 jaanuar 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-14268 (08230106105) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi N.E süüdistus KarS § 121 järgi Lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav N.E

ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 21.04.2008 kuni 22.04.2008, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 08.04.1988

otsusega KrK § 88 lg 3, KrK § 203 lg 1 ja KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 3 aastat 6 kuud.

2. Tallinna Linnakohtu 03.12.1993 otsusega KrK § 139

lg 2 p 1, 3 järgi rahatrahv 500 krooni.

3. Tallinna Linnakohtu 31.05.2000 otsusega KrK § 139

lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud.

4. Tallinna Linnakohtu 22.10.2002 otsusega KrK § 139

p 1, 2, 3 ja KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. N.E süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.E-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so

21.04.2008 kuni 22.04.2008, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta N.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva N.E suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.E temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada N.E järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas Linnamäe tee 12-4 Tallinnas

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada N.E-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.01.2009.

7. N.E suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel N.E-lt välja mõistmata KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg

2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 6525 krooni, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

9. N.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606

Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.E , 1-08-14268, kaitsjatasu“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev on 28.01.2009. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.01.2009.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

N.E süüdistatakse selles, et tema 21.04.2008 kella 20:00 paiku Tallinnas aadressil Xxxasuvas korteris, lõi ühise joomingu käigus NM klaasnõuga vastu pead, millega tekitas tervisekahjustusi vastavalt 21.04.2008 patsiendikaardile.

Seega N.E pani toime kuriteo, mis oli suunatud kehalisele väärkohtlemisele, s.o KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav N.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kannatanu NM leidis, et mis sest süüdistatavast ikka karistada, las maksab oma trahvi ära.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 21.04.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks ühetoaline korter, mis asub aadressil Xxx Tallinn üheksakordse elumaja 1. korrusel. Korterisse sisenedes oli otse vastas köök, paremal tualett, vasakul tuba.

Tuppa sisenedes vasakul maas madrats, vastasseinas sektsioonkapp ja selle kõrval teler. Uksest paremal järjestikku seina ääres tugitool, laud ja teine tugitool. Ukse poolt esimese tugitooli peal rätik, mis määrdunud verekahtlase ainega. Tugitoolide vahelise laua ees maas klaasist pott, mille allosas auk. Uksest teise tugitooli ja laua vahel olid klaasikillud. (t/l 3)

• 21.04.2008 kell 20.45 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta

indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtuvalt tuvastati N.E

alkoholijoove 1,32 mg/l väljahingatavas õhus. N.E nõustus tuvastamise

tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 11)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.04.2008 koostatud kahtlustatava N.E saab kahtlustatav aru, milles teda kahtlustatakse ning selgitab, et 11.04.2008 viibis ta

oma kodus, Tallinnas aadressil Xxx asuvas korteris. Temaga oli tema elukaaslane (elavad koos juba 16 aastat) NM ja tema tädi NI. Nad puhkasid ja jõid alkoholi, kõik olid purjus. Mingil hetkel tekkis tema ja tema elukaaslase vahel konflikt, nad hakkasid riidlema, millega tüli lõppes, ta ei mäleta. Ta ei mäleta, kas ta lõi NM või mitte. Kui ta teda lõi, siis kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. (t/l 12-15)

• 23.04.2008 koostatud kannatanu NI ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta praegu ajutiselt oma vennatütre või õetütre (tõlk) NM juures korteris aadressil Xxx Tallinnas.

Koos temaga elab korteris tema vabaabielumees N.E. N ja Dmitri elavad

juba ammu koos ja ta pole kunagi näinud, et Dmitri oleks N suhtes vägivalda

kasutanud. 21.04.2008 umbes kella 20.00 paiku tulid kolmekesi koju (käisid sünnipäeval). Koju tulnud, jõid koos ära 0,5 liitrise pudeli viina. N ja Dmitri hakkasid

kõvasti riidlema (ta ei saanud aru, mis tüli põhjustas, tundus, et nad tülitsesid teleri pärast). N istus tugitoolis, Dmitri haaras midagi sektsioonkapist, hüppas N juurde ja lõi teda selle esemega vastu pead. N hakkas karjuma, et ta läheks ja kutsuks politsei.

Ta ehmus väga, jooksis korterist välja tänavale ja palus esimeselt talle vastutulnud

inimeselt mobiiltelefoni ja kutsus politsei (ehmatusest ta ei suutnud oma telefoni

leida). Ta ootas politseid tänaval ja kui politseinikud saabusid, läks nendega koos korterisse. Korteris oli vaikne, üks politseinik hakkas Dmitriga rääkima, teine kutsus kiirabi. Pärast viidi Dmitri politseisse, N aga viidi haiglasse, ta jäi koju üksi. Pärast ta

nägi toapõrandal purunenud portselannõu (arvatavasti salatikaussi). Pärast seda, kui Dmitri tagasi tuli, pole skandaale rohkem olnud ja praegu on kõik normaalne. (t/l 20- 24)

• 06.05.2008 koostatud kannatanu NM ülekuulamisprotokolli kohaselt konflikt toimus 2008. aasta aprilli lõpus kannatanu korteris aadressil Xxx Tallinnas, kus ta elab koos

oma vabaabielumehe N.E ja tädi NI . Nad olid korteris kolmekesi: kannatanu, Dmitri ja tädi. Nad tarvitasid alkoholi. Kannatanu ja Dmitri olid tugevasti alkoholijoobes, nende vahel tekkis tüli. Algas sõnavahetus. Mille pärast nad tülli läksid, kannatanu ei mäleta. Ta mäletab, et istus tugitoolis. Dmitri aga lõi teda mingi

esemega vastu pead. Ta vist kaotas teadvuse, sest kui toibus, avastas, et korteris oli juba kiirabi ja politsei. Kiirabiga viidi ta Ravi tn traumapunkti, seal oli pikk järjekord, ta ei hakanud ootama ja läks ära. Mis tema ja Dmitri vahel täpselt juhtus, ta ei mäleta, sest oli tugevasti purjus. Varem pole Dmitri kunagi tema suhtes vägivalda kasutanud.

Kodus ta töötles ise peahaava, mille sai löögi tulemusena ja mis on peaaegu ära

paranenud. Kannatanul ei ole Dmitri suhtes pretensioone ja ta palub teda mitte karistada. (t/l 25-30)

• 21.04.2008 koostatud kiirabikaardi kohaselt diagnoositi 21.04.2008 kell 20.28 N Mäeotsal peas põrutushaav ja alkoholijoove. (t/l 31)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavana üle kuulatud N.E süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu NM ütlusi, kannatanu N I ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, samuti kiirabikaarti kannatanu kohta,

asub seisukohale, et süüdistatava N.E süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kohus

asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige

karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt lõi süüdistatav N Mäeotsale klaasnõuga vastu pead, tekitades kannatanule sellega peahaava. Süüdistatavale

inkrimineeritud teost nähtuvalt põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 ettenähtud süüteo koosseis, kuivõrd ta lõi kannatanut pähe, tekitades sellega füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. N.E-le

inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem neli korda kriminaalkorras karistatud. Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud alaline

ja maksustatav sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Seda

näitab ka asjaolu, et menetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel määrati süüdistatavale

rahaline kohustus, tasuda 1500 krooni kolme kuu jooksul. Süüdistataval selleks rahalisi vahendeid ei leidunud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust,

mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja

kohtuistungil avaldatud kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, inkrimineeritud

teo toimepanemise tehiolusid ning asjaolu, et kahtlustatav tekitas kannatanule kerge

tervisekahjustuse, leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra. Arvestades seda, et süüdistatavat on varem kohtu poolt

karistatud aastaid tagasi teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest ning kannatanu ei

soovinud süüdistatava karistamist, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta

täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses süüdistatava suhtes kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid ning karistusregistri andmetest

ilmnevat ilmselget alkoholilembust, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada

käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest.

Kuivõrd süüdistatava selgitustest ja kriminaaltoimikust ilmneb, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid ja tema tööleasumine kehtivate karistusregistri andmete tõttu on osutunud

raskeks, siis leiab kohus, et süüdistatav tuleb valdavas osas vabastada kriminaalmenetluse kulude tasumisest, kuivõrd sundraha tasumine käiks süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Seetõttu

piirdub kohus vaid määratud kaitsja tasu väljamõistmisega, jättes sundraha süüdistatavalt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata.

Märt Toming kohtunik