2-10-61223/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. mai 2011.a kell 11.00, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-61223 Tsiviilasi AP hagi KL vastu elatise nõudes Asja läbivaatamine 25. aprill 2011.a, avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AP(isikukood XXX, elukoht: XXX) – esindaja Katri Koitver (Kentmanni Advokaadibüroo, Kentmanni 15, 10116 Tallinn) Kostja: KL(isikukood XXX elukoht: XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista KL elatis tema 25.02.1936.a sündinud ema AP ülalpidamiseks 100.00 (ükssada) eurot kuus alates 07.12.2010.a hageja AP kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta täies ulatuses KL kanda. 2. KL hüvitada hageja riigi õigusabi tasu riigituludesse 76.70 (seitsekümmend kuus eurot ja 70 senti) eurot kolme kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates.

Edasikaebamise kord 1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis

2 oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2). 3. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on AP hagi KL vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ema. Hageja on pensionär ning tema ainsaks sissetuleks on pension. Hagejal diagnoositi alajäseme tromboos, mis vajab pidevat pikaajalist ravi. Ravikulude katteks oli hageja sunnitud võtma pangalaenu, mille tagasimaksmine koormab tema eelarvet veelgi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.12.2010.a summas 4 000.00 krooni kuus ning ühekordse maksena 5 972.00 krooni varem tehtud kulutuste katteks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Menetluse käik Kohus loeb kohtukutse 25.04.2011.a toimunud kohtuistungile kostjale TsMS § 314 lg 5 alusel kätteantuks 07.03.2011.a. Kostja 25.04.2011.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet ning palus elatise summas 100.00 eurot kuus kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 07.12.2010.a. Hageja riigi õigusabi kulud palub hageja kostjalt riigituludesse välja mõista.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

PKS § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 3 alusel on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 100.00 eurot kuus alates 07.12.2010.a hageja ülalpidamiseks.

3 TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on hagejale väljamõistetud ühe kuu elatise summa, s.o 100.00 eurot.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

TsMS § 179 lg 1 järgi, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMs § 179 lg 4 tulenevalt, riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista hageja õigusabi kulud summas 76.70 eurot, mille tasumisest hageja vabastati. Kostjal tuleb hüvitada hageja riigi õigusabi tasu riigituludesse 76.70 eurot kolme kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates.

Kohtunik Epp Haabsaar